Orkestri 17.saj., baroki ajastul, ei olnud orkestril kindlat Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja koosseis koosseisu, sinna kuulusid keelpillide eelkäijad, heliloojad kirjutasid rohkem mitmesugused puhkpillid ning basso continue instrumentaalkontserte. Arenes välja rühm, kuhu kuulusid lisaks tsembalole või orelile ka klassikalise sümfooniaorkestri ka mõni bassipill, esmajoones tsello või fagott. koosseis. Pillid täiustusid ja said Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste tänapäevase välimuse. häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit
Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid dekoratsioonid ja kostüümid. Tõsine ooper- opera seria. Naljakas ooper- opera buffa. INSTRUMENTAALMUUSIKA Keelpillidest viola da gamba. Basspill. Meloodiapill oli oboe. Bassipill ol fagott. Ka plokkfööt. Klahvpillidest oli klavessiin-erinevata võimalustega soolopill aga ka harmooniapill. Hilisbarokk-itaalia orkester. Kaks võrdse täht viiulirühma
· Tekkisid uued muusikaliigid: ooper, oratoorium, kantaat; hakkas arenema ansambli- ja orkestrimuusika · Kontsertlik muusika vajas õppinud pillimehi ja lauljaid professionaalsed muusikud · Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega · Polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika Muusika loomise aluseks sai barso continou (it.k. ,,katkematu bass") tehnika. Bassipill (näiteks tsello) mängis bassimeloodiat ja harmooniapill (näiteks klavessiin või orel) saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid; pille rohkem). Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul. (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver.
Barokkmuusika üldiseloomustus Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas- - Valitsevad duur-ja moll-helilaadid - Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel vaid saate roll (Meloodia tuli polüfoonia asemel) Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika. 18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks. Vokaalmuusika
signaalpillina sõjaväeorkestris. Trompet on kõige kitsama ja kõige väiksema toru läbimõõduga pill. Trompetil on kolm pumpventiili. Tromboon Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune ja väheste keerdudega. Erinevalt teistest vaskpuhkpillidest ei ole tromboonil ventiile, vaid tal on U-kujuline kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates õhukanal kas pikeneb või lüheneb. Tänu kulissile on tromboonil võimalik helikõrgust muuta sujuvalt. Tuuba Tuuba on vaskpilli rühma bassipill. Tuubat hoitakse mängimise ajal süles. Pilli kõla on väga kandev ja majesteetlik. Enamasti kasutatakse tuubat bassi- ja saatepillina, kuid talle on kirjutatud ka soololõike. Puupuhkpillid Puupuhkpill on kõlatoru mille sees on avad õhusamba muutmiseks avad ja kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtriga. Avasid sulgetakse või avatakse sõrmede või klappidega Puupuhkpillid on oma nime saanud mitte materjali järgi vaid nende sooja tämbri järgi.
Halvustatav nimetus. Kestis: 16.dajandi lõpp – 17.saj. – 18.sajandi I pool. Vaimulik muusika taandus. Kuulsamad heliloojad: Itaallased: A. Corelli, A Vivaldi, A. Scarlatti Sakslased: J.S Bach, G.F. Händel Inglane: H.Purcell • Generaalbass (katkematu bass) – muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, milles on vähemalt 2 pilli: › Bassipill ( tšello, fagott…) › Harmooniapill ( orel, lauto…) 16.sajandi lõpp: Instrumentaalmuusika teke ja areng. Viiul, altviiul ehk vioola, tšello, violoon – kontrabass Viiuli perekonna pille võimalik häälestada; ulatus on väga suur, alates kontrabassi madalast ja lõpetades viiuli kõrge häälega; väga suurte mänguvõimalustega olemasolu Kuulsad muusikateosed: • Kontsert • Concerto grosso • Orkestrisüit
väärtuslikum muusika on ühehäälne saatega, mis jälgib deklamatsiooni. Harmoonia muutub väljendusvahendiks. Eeskujuks Claudio Monteverdi, kes on kirjutanud I reaalse barokkooperi. Tema aaria on "Laske mul surra", mis on aluseks kogu ajale. ( " Lasciat mi morire" ) Basso continuo e. generaalbass e. nummerdatud bass. Kontsertstiil. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Itaalias- katkematu bass. Mängib vähemalt kahte pilli: 1)Bassipill-Tsello, fagott. Täpselt kirjutatud tugihääl. 2)Harmooniapill -Lauto,orel,klavessiin. Improviseeritud bassimeloodiale saateharmooniana. Harmooniapilli jaoks numbrid bassinootide kohal. Vokaalmuusika Itaalias Oratoorium- sünnipaigaks Rooma Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratooriu, mis tähendab palvesaali, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule Eelkäijateks olid liturgilised draamad.
Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da gamba, fagott) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat. Vastav koosseis sai nii levinuks, et barokki nim. ka generaalbassi ajastuks. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikale ül'ks esinemine
Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da gamba, fagott) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat. Vastav koosseis sai nii levinuks, et barokki nim. ka generaalbassi ajastuks. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikale ül'ks esinemine
Zadorožnõi asutatud koolipoiste tantsuansambel The Bonzo Band 122 , kus viiulit mängis Johannes Porisammul (John Pori) 123 , sarnanes The Murphy Band’i esimese koosseisuga (tšello bassipillina oli ilmselt oludest tingitud, mitte teadlik valik), Valga Poeglaste Gümnaasiumi Bummy Band ei sarnanenud aga otseselt ühegi orkestritüübiga 124 , sisaldades endas nii keelpilliansamblit (3v + cel) kui peaaegu täielikku diksiländorkestrit (cl, tr, trb, kl, bž, dr), millest puudu vaid bassipill. Mingeid täpsemaid andmeid koosseisust ega muusikalisest suundumusest ei ole teada viljandlaste The Orphey Band’i kohta. H. Raudla (1993: 130–134) andmetel sellenimeline orkester 1929–1930 Viljandis tegutses; lähtudes nimevalikust järeldab V. Ojakäär, et nende eeskujuks oli ilmselt inglaste The Savoy Orpheans (Ojakäär 2000: 180), seega side svingi- eelse džässiga võis olla täiesti reaalne.
annaabi.ee 
