com/watch? v=VVWRg2YMGN8&feature=relmfu http://www.accordionsusa.com/ Veel 20.sajandini oli akordion rahvuspill Mängiti kohvikutes ja muudes rahvarohketes kohtades 1931. avati akordionistide kool, mis asub Saksamaal, Trossingeni linnas Üks tähtsamaid osi on vloditud nahksest vm materjalist lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur, millega mängitakse meloodiat, ja registriklahvid tämbri muutmiseks. Teisel pool asetsevad nupud bassinootide või akordide mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled. Akordioni kasutusvõiamlused ulatuvad tänapäeval rahvamuusikast jazz,ini. Eesti tuntumad akordionistid on Tiit Kallust, Henn Rebane. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Accordion_button_ mechanism.svg http://www.youtube.com/watch? v=GI2a7_XfKaI http://www.youtube.com/watch? v=bnyeAlpWV70&feature=related
Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu Klavesiin- Ene Nael, Imbu Tarum, Reinut Tepp Orel- Andres Uibo, Ines Maidre, Piret Aidulo Akordion- Tiit Kalluste, Henn Rebane
Mis on akordion? Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Pahemal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread, vasemal nupuread bassinootide ja-akordide mängimiseks. Esimesed akordionid Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel
Kaugusest kandus temani mahe klaverimäng, nii erinev tuimadest nootidest vanas kirikukodas. Ta sirutas tiivad lahti ja lükkas end maast vabaks gravitatsioon ei suutnud ta tahet endale allutada. Liueldes jäises õhus, keskendus laps vaid helidele, mida kuulis ja nad andsid talle soojust. Ta ei tundnud viisi, kuid voog, mida nad saatsid, läbistas ta väikest süütut süda, pannes ta kiiremini lööma. Tundmatud mälestused ajast, mida ta ei teadnud, kõlasid bassinootide mängus, samas kui kõrghelidest kiirgas värskust. Laps lisas kiirust, et jõuda imelise muusikani enne, kui helid katkevad. Ta sulges silmad ja juhindus oma kõrgarenenud vaistust. Iga noot kütkestas endas terve maailma, maalides värvideis tähti hallikarva taevasse. Hallitiivaline tundis meloodia puudutuse põletust juba kogu kehas, kuid siis aeg katkes. Lõhestav vaikus tabas tuuleiiliga õrna lendurit, lükates ta teelt. Langedes meeletul kiirusel
Selle kasutamiseks tulev alla vajutada klahv või akord ja seejärel sostenuto-pedaal. Pärast klahvide vabastamist(kui pedaal on allavajutatud) jäävad helid kõlama.Nüüd ikka veel pedaali all hoides mängitud noodid aga mitte. Keskmiselt pedaale on võimalik kombrineerida parempoolse pedaaliga , kusjuures tre corde ei mõjuta sostenuto-pedaali poolt kõlama jäetud noote. Sostenuto-pedaali kasutatakse, kui soovitakse saavutada orelisarnast tekstuuri pikkade bassinootide ja kõrgemal muutuva harmooniaga. Sostenuto-pedaali vajutatakse vasaku jalaga. Eri tüüpi klavereid Tänapäevaseid klavereid on kahes põhitüübis: tiibklaver ja pianiino. Tiibklaver Tiibklaveril on kõlakast ja keeled horisontaalses asendis ja keeled suunduvad klaviatuurist eemale. Seetõttu on tiibklaver väga suur pill, mille hoidmiseks ja kasutamiseks sobivad kõrgete lagedega avarad ruumid .Tiibklaveri nimetus tulenebki tema tiivakujulisest külakastist
Juba renessanssi ajastul esitati polüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti lautol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias - monoodia. Monoodiaga käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimisvabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo'ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo'd mängib vähemalt kaks pilli. Basspill (tsello, fagott või kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, orel või lauto). Selline tehnika kuulus nii vokaal- kui instrumentaalkoosseisude juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastu muusika on nimetatud ka generaalbassi ajastuks.
Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba reness. ajastul esitati polüüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti laultol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitatakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimisvabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo`ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo`d mängib vähemalt kaks pilli, basspill (tsello, fagott, kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Selline tehnika kuulus nii vokaal kui instrumentaalteoste juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastut muusikas on nimetatud ka generaalbassi ajstuks.
saateharmoonia. Basso continuo't mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, viola da gamba, fagott), mis mängib bassimeloodiat ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassinootidele saateakorde. Basspilli meloodia on helilooja poolt täpselt välja kirjutatud ning see on muusikas väga oluline tugihääl. Harmooniapilli jaoks kasutatakse aga erilist numbrikirja bassinootide kohal, mis tähistab küll põhijoontes vajaliku akordi, ent jätab mängijale teatud improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't sageli ka nummerdatud bassiks. See harmooniasaade on kogu barokiajastule sedavõrd iseloomulik, et kunstiajaloost laenatud mõiste "barokk" asemel on muusikaloos kasutatud ka nimetust "generaalbassi ajastu". Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat
Tema aaria on "Laske mul surra", mis on aluseks kogu ajale. ( " Lasciat mi morire" ) Basso continuo e. generaalbass e. nummerdatud bass. Kontsertstiil. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Itaalias- katkematu bass. Mängib vähemalt kahte pilli: 1)Bassipill-Tsello, fagott. Täpselt kirjutatud tugihääl. 2)Harmooniapill -Lauto,orel,klavessiin. Improviseeritud bassimeloodiale saateharmooniana. Harmooniapilli jaoks numbrid bassinootide kohal. Vokaalmuusika Itaalias Oratoorium- sünnipaigaks Rooma Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratooriu, mis tähendab palvesaali, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperiga seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium on nagu ooperi kontsertettekanne.
Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine. Juba reness. ajastul esitati polüüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti laultol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitatakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimis-vabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo`ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo`d mängib vähemalt kaks pilli, basspill (tšello, fagott, kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, väike orel, lauto) Selline tehnika kuulus nii vokaal- kui instrumentaalteoste juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastut muusikas on nimetatud ka generaalbassi ajstuks.
Seal osalevad vähemalt 2 pilli: 1) Basspill, mis mängib bassimeloodiat (tsello, viola da gamba, fagott, suuremates koosesiudes ka barokk-kontrabass ehk violoon) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassihelidele harmooniat. Basspilli meloodia kirjutas helilooja täpselt välja ning see oli muusikas väga oluline tugihääl. Harmoonianootide jaoks kasutati aga erilist numbrikirja bassinootide juures: see tähistab põhijoontes vajalikku akordi, ent jätab mängijale ka improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't ka nummerdatud bassiks. 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Zanri- ja stiilinimetusena tuli sõna ,,kontsert" kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik
Basso continuo (it. k "katkematu bass")ehk saksapäraselt generalbass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Lk.9 Basso continuo`t mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill (tsello, viola de gamba, fagott, suuremates kooss. ka barokk-kontrabass e.vioola , mis mängib bassimeloodiat 2) harmooniapill (klavesiin, orel, lauto),mis improviseerib bassinootide saateakorde. Helilooja kirjutas sooloteostes üksnes meloodia ja bassi ning lisas numbritega bassile sobiva akordi. Barokki nim.generaalbassi ajastuks. Tabulatuur- soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri, mis ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid. Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist.
annaabi.ee 
