Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga. Pärdi teoste esitus andis hea ülevaate koori täielikust kõlast. Selle koori puhul on mind koguaeg häirinud sopranirühma väga terav ja peen toon. Hea resonants on ka dirigent Risto Joosti taotlus, kuid selle koori puhul on seda juba minu arvates liiga palju ja ära kipub kaduma sügavus ja pehmus. See on tunnetatav ka meeshäälte vokaalis, basside ülemised noodid, mis tegelikult ei olnudki väga kõrged olid üsna pressitud. Ära kadus kogu koori kantileeni üldine sügavus. Teiste häälerühmade varju jäi aldirühm, kel puudus sügav toon ja kes üldiselt ei esinenud väga tugevalt. Tallise esituse puhul oli kõik palju läbipaistvam ja väiksema koosseisu tõttu oli vigade välja kostmise oht palju suurem. Õnneks vigu väga ei esinenud, kui välja jätta mõned sopranite ebatäpsed sisseastumised
Oluline osa Sibeliuse loomingust moodustavad ka programmilised sümfoonilised süidid. · Sibeliuse suurteosed mõjuvad enamasti sümfooniliste saagadena. Sageli on juba seotud programmi kaudu soome muistendite,saagade või kujudega. Kuid teosed, millel puudub taoline programm, seal muuska areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega, tihti tunda põhjamaiselt hämarat saagalikkust. · Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassiivid täis ähvardavatähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Eriti jõuliselt on Sibelius väljendanud neid meeleolusid sümfoonilises poeemis ,,Finlandia" · Tema muusika on oma põhiolemuselt sügavalt soomepärane. Tal oli erakordne anne kasvatada väikesest viisikäänakust ulatuslikku ning üha uuenevat meloodiat, tuues sellesse aina uusi ootamatuid harmooniavärvinguid.
hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. Muusika on Jutustav, tõsine, põhjamaiselt karm ja rahulik.Esikohal on väljendusrikas, voolav meloodia. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Sibeliusele meeldis improvisatsioon, seepärast oli talle vastukarva kõik akadeemiline. Suureks eeskujuks pidas Tsaikovski sümfooniaid.Tema muusikale on väga iseloomulikud basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani
Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve. Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Eriti jõuliselt on Sibelius neid meeleolusid väljendanud sümfoonilises poeemis "Finlandia", mis õhutas soome rahvast vabadusvõitlusele. Mussorgski Klaveritsükkel "Pildid näituselt" Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus. Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina.
korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia mängimiseks), vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega kui tugevam õhuvoog liigutab keele sügavamale keeleplaadi avasse ja kaugemale välja, tekib valjem heli. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva keele mõõtmetest ja materjalist; keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Lõõtspillide liigid: Diatoonilised lõõtspillid
Ned Steinberger töötas oma Steinbergeri bassi kujunduse kallal kolm aastat (joonis 16). 1980. aastaks oli ta sellega lõpetanud. Pea eemaldamise põhjuseks oli toonud ta bassi pea poolt tekitatud ebavajalikud muutused helis. 1980ndate lõpus ostis Gibson ära Steinbergeri, kuid jätkas selle tootmist eraldi firmana. Kuigi Fender oli kasutanud lisakeeli oma bassidel juba Bass V (1965) ning Bass VI (1962) ajast, algas lisakeeltega basside nõudlus alles 1980ndate alguses. Algselt mahutati viis keelt samale kaelale, mis oli mõeldud nelja keele jaoks, kuid hiljem laiendati kaela mõõte nii, et pilli mugavam mängida oli. Bass V'le oli lisatud kõrge keel, mis häälestati C-noodiks, kuid hiljem muudeti see E-keelest madalamaks B-keeleks. Fenderi Bass IV'l olid mõlemad, nii lisa kõrge C-keel kui ka madal B-keel. Valmistajad võtsid üle ka kaela
õhusurve paneb vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metalliribad (keeled). Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks õhuvoole, mis paneb vastava keele helisema. Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur (meloodia mängimiseks), vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega kui tugevam õhuvoog liigutab keele sügavamale keeleplaadi avasse ja kaugemale välja, tekib valjem heli. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva keele mõõtmetest ja materjalist; keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Kõige populaarsem lõõtspilli tüüp on nuppudega diatooniline lõõtspill. Mängija poolt
Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve. Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Eriti jõuliselt on Sibelius neid meeleolusid väljendanud sümfoonilises poeemis "Finlandia", mis õhutas soome rahvast vabadusvõitlusele. Mussorgski Klaveritsükkel "Pildid näituselt" Teose kirjutamist inspireeris Mussorgski sõbra Hartmanni näitus. Muusika valmis 20-ne päevaga. Mussorgski kirjutas teose klaveripalade tsüklina.
vibreerima lõõtsa kummaski otsas korpuses paiknevates metallplaatides olevate avaustele üht otsa pidi kinnitatud õhukesed metallkeeled. o Heliavasid katavad pehme materjaliga kaetud klapid, mis on hoobade kaudu ühendatud lõõtsa otsas asuva klaviatuuri nuppude või klahvidega neid kasutatakse heliavade avamiseks, milles õhuvool paneb keeled helisema. o Mängija poolt vaadates paremal on klaviatuur, vasakul nupud basside ja akordide mängimiseks. o Helitugevust reguleeritakse lõõtsa kokku surudes ja lahti tõmmates käe survega. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva kelle mõõtmetest ja materjalist. o Keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Lõõtspillide liigid DIATOONILISED LÕÕTSPILLID o Unisoorsed lõõtspillid helikõrgus ei sõltu lõõtsa liikumise suunast, näiteks vene lõõtspill
Taktides 911 on altide ja tenorite jagunemine identne. Viie- ja kuuehäälsete akordide korral (taktid 2021) jagunevad vastavalt aldid, tenorid ja bassid. Tessituur, ülddiapasoon Kooriteose üldine diapasoon on 3 oktavit. Üksikutest häälerühmadest on suurim diapasoon aldil. (vt näide 4) Näide 4. Diapasoon Üldiselt on tessituur mugav, kuid esineb kohti, mis on tenorile ja sopranile ebamugavad. Vokaaltehnilised raskused 1. Basside ,,kuku" p.5 hüppes võib esineda intonatsioonilisi probleeme. 2. 8. taktis võib sopranitel olla raske laulda teise oktavi g-nooti puhtalt. 3. Taktis 1011 (vt näide 5) võib probleemiks osutuda I tenori kõrge register seal on intonatsiooniliselt täpselt ja ühteaegu vaikselt laulmine keerukas. Kuna aldid 8 dubleerivad tenorit, siis mugavamaks laulmiseks võivad aldid laulda ülemist häält ning tenorid alumist häält. Näide 5
annaabi.ee 
