ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE
· Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest/ serooskest Viimajuhakesed: 1. Limaskest · Ühekihiline epiteel rühmiti paiknevad liikuvate kinotsiiliatega prismaatilised rakud ja madalad näärmelise iseloomuga rakud · Proopria (väheste silelihasrakkudega) Munandimanuse juha: 1. Limaskest · Kaherealine ripsepiteel stereotsiiliatega rakud ja madalad basaalrakud · Proopria (sidekoelislihaseline) Seemnejuha: 1. Limaskest (pikikurdudega) · Kaherealine prismaatiline epiteel · proopria 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Ureetra 1. Limaskest · Mitmerealine prismaatiline epiteel · Proopria Munajuha ampullaarosa: 1. Limaskest
Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid haistmis-, tugi- ja basaalrakud haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna. Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2, koeral 150 Lõhna tundmiseks on inimesel vajalik vähemalt miljon lõhnamolekuli. Haistmisepiteeli paiknemine ja pindala erinevus koeral ning inimesel http://www.argosymedical.com/Other/samples/images/DogVsManOlfactory
Suurimad papillid, mis on kraavi ja madala valliga ümbritsetud Vallikraavi piiravas epiteelis leidub rohkesti maitsmispungi Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad kraavi põhja Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus · Seedetrakt söögitorust kuni pärasooleni on torujas kanal, mille sein koosneb kolmest kestast · Limaskest (tunica mucosa) katteepiteel proopria limaskesta lihaskiht submukoosa · Lihaskest (tunica muscularis) sisemine tsirkulaarkiht välimine longitudinaalkiht · Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel
Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb, basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e. endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved
- Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga
sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid
Üleminukepiteel rakud kuupjad, välimises kihis ümarad. Venimisvõime o Kuseteedes Väldib uriini tagasiimendumist Mitmekihiline kuupepiteel kaks rakurida o Higinäärmete juhades Absorptsioon, sekretsioon Mitmekihiline silinderepiteel o Isaskusitis, suuremates näärmejuhades Sekretsioon, absorptsioon, kaitse Mitmerealine ripsepiteel ripsrakud, karikrakud, basaalrakud, vaherakud o Hingamisteedes peamiselt Lima eritamine, tolmu eemaldamine, imendumine 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Ühekihiline silinderepiteel peensooles Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas Mitmerealine ripsepiteel trahheas 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Karikrakk
(kõrvavaik), proteiinide, lipiidide ja süsivesikute kombinatsioon (näiteks piimanääre) või lima (karikrakkudest seedesüsteemis). 8. Epiteelide regeneratsioon Füsioloogiline regeneratsioon- uued epiteeli rakud tekivad olemasolevatest epiteeli rakkudest, mitmerealistes ja mitmekihilistes epiteelides on jagunemisvõimelised vaid basaalrakud Reparatiivne regeneratsioon- epiteelid on väga hea reparatiivne regeneratsiooni võime. Siiski tekid naha vigastamiselt kõigepealt sidekude, mis asendatakse hiljem epidermisega 9. Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded Moodustab eri elunditele tugistruktuure Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude algvormiks embrüonaalne sidekude Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole
Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3
epiteeli vabale pinnale, kuid kõik kinnituvad basaalmembraanile Ripsrakud – raku apikaalne pind on kaetud ripsmetega, nende rakkude tuumad moodustavad kõrgeima rakutuumade rea Karikrakud – raku apikaalne pind osa sisaldab limatilka, kolmnurksed tuumad paiknevad allpool ripsrakkude tuumadest Kiilrakud – paiknevad ripsrakkude vahel, keskel laiemad, otstses kitsamad rakud, ei ulatu epiteeli vabale pinnale Basaalrakud – madalad rakud, ümarad tuumad moodustavad alumise tuumade rea Endokriinrakud – rakud ei ole valgusmikroskoobis eristatavad Hingamisorganites MITMEKIHILISED EPITEELID Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestumata lameepiteeli moodustavad mitukümmend üksteise peal paiknevat rakukihti – kõige lamedama kujuga rakud asetsevad pindmiselt, sügavamate kihtide rakud muutuvad järjest ümaramaks kuni piklikovaalseks Epiteeli kihid:
(kõhuõõne tagaseinal) excavatio rectovesicalis et rectouterina (kõhukelmeõõne kõige madalam - Regio olfactoria haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine punkt osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine NINA NASUS/RHINOS
(vedur.ee 23.02.2009) 1.1 Papilloomiviiruste paljunemine Papilloomiviirus paljuneb ja saab küpseks ainult nakatatud peremeesraku DNA- ja valgusünteesiaparaati ära kasutades. Haavakese kaudu naha epiteelkoes tungib viirus basaalrakkudeni ja siseneb rakumembraani sissesopistumise abil rakku. Tuuma sisenenult hakkavad viiruse DNA ja valgud tegutsema, sundides rakku viiruse DNA-d paljundama ja viirusele vajalikke valke tootma. Kuna basaalrakud muudkui paljunevad, siis on viirusele kasulik neid mitte ära tappa, vaid lasta neil rahulikult poolduda. Viirus muudab oma valkude E5, E6 ja E7 abil rakkude paljunemise isegi aktiivsemaks, ning viirusega nakatunud kiiresti jagunevad rakud moodustavadki tüüka. Et rakku mitte ära tappa, laseb viirus rakul toota ainult sada kuni kakssada viirusgenoomi koopiat. Seda osa viiruse elutsüklis nimetatakse
luukude Lihaskude: sile-, skeleti- ja südamelihaskude Närvikude: närvikude kitsamas mõttes, neurogliia 5. Mitmerealine ripsepiteel Mitmerealise epiteeli puhul algavad kõik rakud basaalmembraanilt, aga osad ei ulatu vabale pinnale, mistõttu rakud on kõik üksteise kõrval ühes kihis, aga tuumad jäävad erinevatele kõrgustele ja moodustavad erinevate kõrgustega read (rips-, karik-, kiil- ja basaalrakud). Esinemisnäited: hingamisteed (ripsmetega) – ninaõõs, trahhea, bronhid, munandimanuse juha. 6. Eksokriinsete sekretsiooni tüübi alusel a) merokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht praktiliselt ei muutu b) apokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht väheneb c) holokriinsed - mitmekihise lõpposa pindmise kihi rakud lähevad tervikuna sekreedi koostisesse 1. Mononukleaarsete fagotsüütide süsteem Makrofaagid – pärit monotsüütidest, võivad omada rohkem kui 1 tuuma
annaabi.ee 
