Muusikaajalugu Sissejuhatav loeng Barokk Barokk Tähistab kunsti ja muusika stiili 16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani. Valitses peamistes kunstisuundades: Muusikas Kirjanduses Kunstis Sõna barokk (portugali keeles barrocco) tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit Termin võeti kasutusele 18. sajandil Valitses Itaalias, Flandrias, Hispaanias Muusikaline barokk aga Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal Mis iseloomustab barokki? Liikumine, rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus Elu on liikumine Barokk kunstis Peamiseks arhitektuur, iseloomulikud ansamblid Lossid Kirikud Lossipargid Barokk kunstis Kasutatakse renessansist pärit põhivorme Sambad Pilastrid Risttalastik
Ühe inimeste mõjutamise vahendina sobis kunst. Kirik leidis, et kunsti loodud illusioonid aitavad usku inimestele arusaadavamaks muuta ja samas tekitada usklikes tunde taevasse ülendumisest. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokkis püüti väljendada katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Baroki nimetus võib tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist
Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16 sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna ,,barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks
Essee barokiajastu muusikast Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Järgnevalt tulebki juttu barokkiajastu muusikast. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Baroki nimetus võib tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd
(Liivimaa läks Venemaale). Esimesed Euroopa elanikud siirdusid Ameerikasse. Eesti: XVII sajandil oli Eesti Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1632 asutati Tartu ülikool. Bengt Gottfriede Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi ning lõi seminari rahvakooli õpetajate väljaõppeks. Sai alguse eesti rahvakool. XVIII sajandi I poolel tekkis eestikeelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg (Kadrioru loss). Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes). Barokk tekkis Itaalias 16 -17saj; sõna barrocco pärineb portugali keelest, tähendab ebakorrapärast, lapergust pärlit. 18. sajandil sai sellest pilkenimi: ebaloomulik, liialdav. Mõiste barokk võeti kasutusele 20. sajandil. Händel (1865 -1759) II abielust. Meeldis orelil katsetamine, valitseja palus isal Händel muusikat õppima panna (Itaalias). Esimesed tööd pärast 1695. aastat. Pidas isa surma pühaks ja asus õigusteaduskonda, õpetas muusikat kohalikus gümnaasiumis, organist.
BAROKKMUUSIKA Barokk kunsti- ja muusikastiiline tekkis 16.-18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugani keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19.sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630m keskmine periood 1630-1680, hiline periood kestis
häältes sama tekstiga. 5) Madrigal Ilmalik polüfooniline laul 6) Sansoon prantsuse iilmalik laul Hilisrenessanss heliloojad : Orlando di lasso (1532 1594) [Orlandus Lassus] Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 1594) Thomas Morley John Dowland Barokk (17.saj 18.saj I pool) Barokk võrsus 16. Sajandi teisel poolel Itaalia hilisresessansis. Tuleneb Portugali keelsest sõnast "barrocco" (lopergune pärl, tavatu, ebakorrapärane, kummaline). Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Ka muusikat iseloomustab rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokkmuusika oli õukonna keskne. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks. Tekkis kontsert stiil
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale.
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680
2 Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna, Barokk mõiste Sarnaselt paljude teiste stiilinimetustega kasutati "barokki" algselt kriitilise- või sõimusõnana. Sõna on tuletatud kahest 16 saj käibel olnud mõistest, itaaliakeelne barocco viitas liialdatud järjekindlusele keskaegses formaalses loogikas, portugali keeles tähendas barrocco deformeeritud pärli. Mõlemad tähendavad kõrvalekallet normist, ja selles tähenduses võtsidki 18 saj teoreetikud termini kasutusele, kirjeldamaks kunstiteoseid ja arhitektuuri, mis neile tundus irratsionaalne. Barokki võib tõlgendada kui "ebatavaline, ootamatu". Barokki iseloomulikud jooned Barokk on tundeküllane, jõuline ja liikuv. Iseloomulikud on emotsionaalsus dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus. Barokk arhitektuur
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg)
kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine. Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki tähistatakse aastatega 1600-1750, täpsemalt jaotatud: a. varane periood-uute väljendusvahendite ja vormide kujunemine 1580-1630 b. keskmine periood-erinevate stiilide väljakujunemine 1630-80 c. hiline periood-ajastu zanrite kõrgaeg 1680-1740 Uue stiili kujunemine Ooperi sünd Polüfoonia asemel tuli monoodia, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias.
annaabi.ee 
