Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson – pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst
B Ajalooline ülevaade · Inglismaal valitses tugev kuningavõim. · 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon·1649 kehtestati vabariik · 1660 kuningriik taastati · 1707 ühendati Inglismaa ja Sotimaa, riigi nimeks sai Suurbritannia kuningriik · 18. saj. keskpaigal hakkas hoogsasti edenema vabrikutööstus · 18. saj. lõpus kindlustus Suurbritannia võim Indias, Austraalias, Uus-Meremaa Arhitektuur 17. saj. I poolel · Õukonna maitse pooldas baroklikku klassitsismi. · Palladionism - itaalia arhitekti Andrea Palladio ehituslaadi matkimine. Inigo Jones · 1573 1652 · Sündis Londonis. · Õppis arhitektuuri Itaalias. · Esimene tähtis arhitekt Inglismaal. · Tõi renessanssi arhitektuuri Inglismaale. Queen's house, Greenwich Banqueting House, London Arhitektuur 17. saj. II poolel · Algas Inglismaal kunsti uus tõus. · Arhitektidele avanes suur tööpõld pärast Londoni 1666
17. sajandi algul kujunes linnaühiskonnast hästi Napoli ooperikoolkond. tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi intermeedium "Teenija- käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid.
17. sajandi algul kujunes linnaühiskonnast hästi Napoli ooperikoolkond. tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi intermeedium "Teenija- käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid.
grupiportreid (,,Õuedaamid"). Velazqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velazqueze looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintslilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. Diego Velazquez ,,Õuedaamid" Diego Velazquez ,,Valcanuse sepikoda" Diego Velazquez ,,Naine lehvikuga" Flandria maalikunst Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. Selle suurimad esindajad olid Peter Paul Rubens (1577-1640), Anthonis van Dyck (1599- 1641) ja Jakob Jordaens (1593-1678). Peter Paul Rubens Tohutu edu ja tellimiste hulksundisid teda kasutama õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemad on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka maastikupilte ja portreid
nagu Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), samuti Poola-Leedu. Nende maade kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja tore, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus, kuid see oli saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. See rühm oli tegelkult ainus, mis vastas baroki tunnustele täiel määral. Itaalia oli ka barokk-kunsti sünnimaa, seal asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Teiseks olid absolutistlikud riigid, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640
Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda. Usutunnet väljendasid Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. Flandrias loodi baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens, jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta maalid see, et ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioonis massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale
Cassiano. “igapäevasemat” stiili: Ooperimuusikas kujunes välja retsitatiivid on sageli mitu koolkonda: Veneetsia ooper – tavaliselt asendatud kõnedialoogidega ajaloolise või mütoloogilise ning aariate lihtsad sisuga, palju tegelasi, tundelised meloodiad suurejoonelised dekoratsioonid väldivad baroklikku ja lavaefektid; toredust. Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa
*Maalikunst ka elulähedane, kuid palju menukam skulpturismist. DIEGO VELAZQUEZ suurim realist hispaania barokkmaalikunstis 17.saj kaasaaegsed inimtüübid, olmetseenid, mütoloogia Hispaania kuninga õuemaalija paavst ,,Innocentius X" portree olnud liialt sarnane ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine" mõjutusi saanud Caravaggio loominguist *Francisco de Zurbaràn, Vartolomè Esteban Murilli Flandria maalikunst: Lõuna Madalmaades(Hisp. Võimu all) loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. *Suurim esindaja PETER PAUL RUBENS jõukast perest ja hea haridusega palju tellimusi, kasutas õpilaste abi *lopsakad ja värvilised teosed, väga fantaasiaküllane, toretsev ja jõuline kompositsioon diagonaalidena *ANTHONIS VAN DYCK- 17. saj üks kuulsamaid portreiste, paraadportree rajaja maalis Charles I õukonnas Charles I portree Rahvalik suund flaami maailkunstis: olustikuline teema lopsakas, rahvalikus ja kohati naturalistlikus laadis
Diego Velazquez 3. Nimeta tema tuntumaid teoseid. Millistesse maalizanritesse need teosed kuuluvad? ,,Vulcanuse sepikoda", ,,Innocentius X portree", ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine" õukannaelu, ajaloo ja mütoloogia ainetel 4. Millised kunstnikud hispaania maalikunstis olid põhiliselt sügava usutunde väljendajad? Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. 5. Mis laadi maalikunsti loodi Hispaania võimu alla jäänud Flandrias? Äärmuslikult baroklikku maalikunsti 6. Kes oli suurim maalija Flandria e. flaami maalikunstis? Mida tead tema elust? Paul Rubens. Jõuka kodaniku pojana sai hea hariduse ja palju reisis. 7. Nimeta teemad, millest ta enim huvitus? Teemad on võetud piiblist, antiikmütoloogiast , palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teaosed, aga ka portreid ja maastikupilte. 8. Mis muudab Rubensi maalid eriti barokseks? Mida ütled nende kompositsiooni, värvikasutuse, inimtüüpide kohta?
Ta oli 17. sajandi barokiajastu üks silmapaistvaim Itaalia skulptor ja arhitekt. Tema tuntuimad tööd on Peetri kiriku esine väljak, „Apollon ja Daphne“, „Püha Teresa ekstaas“. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis on teostatud aastatel 1657–1667. Peetri kiriku esine väljak Bernini lisas Rooma arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku esise väljaku sammastik on Bernini arhitektuurialane peateos. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures). Püha Peetri kiriku väljaku keskel asetseb suur obelisk. Kogu väljakut piirab kaherealine kolonnaad, mis hämmastab oma suursugususe ja lihtsusega
Sarnased laulumängulaadsed etendused said kodanliku publiku hulgas populaarseks kogu 18. sajandi Euroopas. 18. sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper (opera buffa), need tõid vaataja reaalse elu keskele, tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja "igapäevasemat" stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Õhtut täitev koomilise sisuga ooper oli Itaalias tuntud juba 17. sajandil ja koomilised tegelased esinesid harilikult ka tõsises ooperis. Tegelased olid tavaliselt madalast seisusest, vastandudes selgelt peategelastele, nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutasid kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene -intermeediume- etendati ka tõsise ooperi vaatuste vahel
populaarseks kogu 18. sajandi Euroopas. 18. sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper (opera buffa), need tõid vaataja reaalse elu keskele, tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja “igapäevasemat” stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Õhtut täitev koomilise sisuga ooper oli Itaalias tuntud juba 17. sajandil ja koomilised tegelased esinesid harilikult ka tõsises ooperis. Tegelased olid tavaliselt madalast seisusest, vastandudes selgelt peategelastele, nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutasid kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene -intermeediume- etendati ka tõsise ooperi vaatuste vahel
Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali Cravaggio looming? ,,Sauluse pöördumine", skulptuur Bramante ,,Püha Thereza ekstaas, mis on skulptuuris baroklikku? Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka
Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K
instrumentaalkontsert. Kujunes välja ka klassikalise sümfooniaorkesti koosseis. 18ndal sajandi keskel tulid tõsise ooperi asemele laulumäng ja koomiline ooper mis tõid vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad. Sisust lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili: retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. 18. Franz Joseph Haydn(1723 -1809) Sündis 31.03.1732 aastal Alam- Austrias Rohrau külas- rahvust on raske aimata, väidetavalt lauldi tema kodus palju ja ema mängis harfi. Tema perekond oli muusikale avatud, peale Josephi oli heliloolja ka tema vend Michael ja üks tema vendadest oli laulja Viinis. 1740 aastal kutsus Viini Stephani toomkiriku kappellmeister Haydni kooripoisiks. Seal
saj alguses. Suurim realist hispaania barokkmaalis oli Diego Velàzquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. 1623. aastast saab Hispaania kuninga õuemaalijaks. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem kui Caravaggiol. Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades, Flandrias, loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens- sai jõuka kodaniku pojana hea hariduse, oli teretulnud kõrgseltskonnas, täitis ka diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama oma õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. · Teemad Piiblist, antiikmütoloogiast, palju allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, portreed, maastikud · Ühendab barokliku maalikunsti mõlemad võimalused- eluläheduse idealiseerimisega
9. Ooper 18. saj. II poolel Tõsise ooperi (opera seria) asemele tõusis laulumäng(Singspiel) ja koomiline ooper(opera buffa), mis toovad vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid on niele omaaegsest ühiskonanst hästi tuttavad. Sisule vastavalt eelistatakse kergemat ja "igapäevasemat" stiili. Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariad lihtsad, tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Tekib kaks paralleelset arenevat ooperi tüüpi: 1. numbri- 2. draama ooper. Kolmas suund on: igasugused laulumängud. Koomiline ooper avaldub opera buffa näol, oli juba tuntud 17. sajandil ja koolised tegelased esinesid harilikult ka opera serias. Sajandi jooksul kujuneb mitmenäoliseks. Keskkond, tavalised inimesed tuuakse lavale, madalast ühiskonna kihist. Nt suurte kangelaste asemele on toodud lavale sadamapätid. Inimesed laulavad loomulikus laulus, ei laula
annaabi.ee 
