Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega
· 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel oli religioosne tekst. · Pöördus vanamuusika poole · Tegeles gregooriuse koraali uurimisega · Töötas välja uue stiili, mille nimetas tintinnabuliks (lad.k. ,,kellukesed"). Kõlaliselt on see staatiline, habras, iga heli on kuulatav. Neid teosed võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga.
Barokiajastu muusika 17-18 saj. Iseloomusta barokk kultuuri. - kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika osatähtsus kultuuris: - barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Iseloomusta barokkmuusikat: - puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl.
REFERAAT BAROKKMUUSIKA SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................... lk 3 Kui võrrelda keskaja muusikat ja barokkmuusikat......................................... lk 4 Barokkooper..................................................................................................... lk 5 Barokiajastu heliloojad............................................................................. lk 6-7 Barokiajastu muusikazanrid............................................................................ lk 8 Fuuga..............................................................................................................
Teosed muutusid tehniliselt keerukamateks ning tekkis vajadus õppinud pillimeeste ja lauljate järgi. Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega ning muusikateoste loomisel oli eeskujuks kõne ülesehitus. Hoogsalt arenes instrumentaalmuusika ning oluliseimaks pilliks orkestrimuusikas sai viiul. Minu arvates iseloomustavad barokkmuusikat ülepaisutatus, dramaatilisus, efektsus ja emotsionaalsus. Minu jaoks kõige nauditavamad teosed on selles ajastus kirjutanud heliloojad Bach ja Vivaldi. Klassitsism oli mõistusesajand. 18. sajandil ülistati mõistust ning see asetati tunnetest kõrgemale.Vanakreeka kunsti peeti kõrgeimaks saavutuseks e.klassikaks ning sealt tuli stiili nimetus klassitsism
BAROKKMUUSIKA Barokk kunsti- ja muusikastiiline tekkis 16.-18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugani keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19.sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630m keskmine periood 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 aastatel. Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Küll aga mõjutas muusikat tol ajal levinud afektiõpetus. See oli ratsionaalne õpetus inimese tundeseisunditest ning selle seisukoha kohaselt oli muusika ja kunsti eesmärgiks rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi
kaasa. Tegelikult võtsin vist mina tema kaasa, sest arvatavasti poleks ta sinna läinud kui mul poleks vaja olnud sinna minna. Enne kontsertile minekut polnud mul eriti aimugi, mida see kontsert endast kujutab. Lihtsalt teadsin, et see on mingi instrumentaalmuusika kontsert, kus mängivad flöödid ja minigid pillid veel. Enne kavalehe lugemist ma isegi ei teadnud seda keerulist nime, mis oli sellele kontserdile pandud. Lootsin, et ma suudan mõne tunni vastu pidada, "nautides" inglise barokkmuusikat. Saali sisse astudes, milles oli 54 istekohta üpris väike saal(lugesin kohad ise üle), nägin, et peaaegu kõik kontserdi huvilised olid täiskasvanud ja tundusid olevat sellised nohiku tüüpi. Suur osa neist vaatas mind imelikult kui ma saali sisenesin (umbes, et mida see noor poiss siit otsib). Võib-olla see ainult tundus mulle nii. Ühesõnaga ma kamandasin kähku ema kõige tagumisse ritta seina äärde istuma, et me ei peaks nende inimeste vaateväljas olema
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass.
ettekandjateajaloolise stiili rekonstrueerimist säilinud originaalpartituuride, traktaatide, muusikainstrumentide või teiste kaasaegsete allikate põhjal. ,,Vanamuusikaliikumine" sai alguse 19. sajandi keskel, seoses Johann Sebastian Bachi kogutud teoste väljaandmisega. Varajane muusika viib sellega tegelejad sadade aastate tagusesse ajajärku. Euroopa muusikas mõistetaks varajase muusika all keskaja muusikat, renessanss- ja barokkmuusikat ehk siis ajajärku, mida võiks umbkaudu määrata aastatega 400-1650 pKr. Selle perioodi muusikat on suuremal hulgal hakatud taas mängima alles 20. sajandil. Püüd varajase muusika ajaloolise interpretatsiooni poole levis laiemalt 20. sajandi kekel. Eestis tekkisid esimesed teadaolevad vanamuusikaansamblid 1960.aastatel, kõrkkoolide õppekavadesse jõudsid varajase muusika kursused peale Eesti taasiseseisvumist.
K?ge avalisemaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassih?l ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei t?ista mitte pillide , vaid partiide arvu , kuna basso continuo't m?gis v?emalt 2 pilli. T?tsamad meloodiapillid olid viiul , oboe ja plokkfl?t. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 v?danud ajaj?k.Tol ajal asendusid pol?oonia homofooniaga , kontrapunkt harmooniaga ja keskaegsed helilaadid maooriminoors?teemiga. Barokkmuusikat saab jagada kolmeks perioodiks : varajane periood ,mis kestis 1580-1630 , keskmine periood mis kestis 1630-1680 ja hiline periood mis kestis 1680-1740. Erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika areng S?a barocco on p?it portugali keelest ja t?endab ebakorrap?ast lopergust p?li. Barokk j?kas renessansis alustasid arengut , ning lisas enda poolt juurde mitmeid huvitavaid elemente. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ?iskonnas kui ka kunstis ?dse , polnud v
Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: Bach, Händel,Rameau. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid , instrumentaalmuusika zanrid, lavateosed Vokaalmuusika zanrid - .missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele,
Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse ..barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib mõiste helistik. Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: J.S.Bach , A. Vivaldi , G.F. Händel . Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud
Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse
Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour). Erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkesti vokaalnumbreid kõnelähedasi soololaule ja koore, milles esitatakse
annaabi.ee 
