Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega. See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja. Fassaade liigendavad petikaknad ja nišid. Niššidesse valmistati skulptuure. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks.
Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti võeti renessansist üle peaaegu kõik arhitektuurilised detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalisid sujuvate
ehitada 4 See hoone pole a) Tartu Ülikooli peahoone; b) Jumalaema kirik Pariisis; c) klassitsistlik Panthéon Pariisis; d) Valge Maja Washingtonis 5 "Vaskratsanik" asub a) Stockholmis; b) Narvas; c) Peterburis; d) Riias 6 Firenzes sai alguse a) impressionism; b) renessanss; c)klassitsism; d) rokokoo 8. Milline õpitud kunstivooludest meeldis Sulle kõige rohkem? Miks? Kõige enam meeldis mulle barokk koos oma meeliköitva arhitektuuriga. Barokkarhitektuuris puudus korrapärane rahu, kõik liikus ja lainetas. Hoonete fassaadid olid igaüks kui omaette kunstiteos, mille sarnast teist ei olnud. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, mis omakorda talletab kõik mälestustesse. Eriti meeldib mulle Prantsusmaal olev Versailles loss, mis on Euroopa suurima pargi- ja lossiansambliga. Eelkõige köidab mu meeli lossi peeglisaal. Ma ei ole küll ise seal käinud, kuid tulevikus sean sammud Prantsusmaale.
BAROKK 1600-1750 17. sajandit nimetatakse barokisajandiks, it. k. ,barocco' eriskummaline. Levis üle kogu Euroopa, sai alguse Itaaliast, kus pääses esile kirikuarhitektuuris. Kirik püüdis näidata oma võimu ja tugevust. Itaalia barokkarhitektid on töötanud ka Venemaal ja mujal Euroopas, seetõttu jõuab see ka Eestisse (Kadrioru loss). Arhitektuur Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, sageli kavandati põhiplaanid kõverjoonelised. Kadus side hoone terviku ja fassaadi vahel. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure
pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokkornamendis väga armastatud? teokarbimotiiv 7. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Rastelli, itaallane 8. Nimeta B.Rastelli kolm tuntumat ehitist Vorontsovi palee, Catherine'i palee, Stroganovi palee (kõik Peterburgis) 9. Mis on Eestis barokkarhitektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 10
kohale. On 2-korruseline, kõrge kelpkatusega, fassaadil läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid. Baroksed tornikiivrid on: · Tallinna toomkirikul · Tallinna Niguliste kirikul. Nigulistes on barokkstiilis ka põhjapoolne eeskoda (kus praegu paikneb sissepääs) Kuressaares on barokne raekoda ja vaekoda. Pärnus Tallinna värav. Vene aeg Tallinnas on parim näide Kadrioru loss uhkeim lossi- ja pargiansambel Eesti barokkarhitektuuris. See rajati Vene tsaari Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Arhitekt on itaallane Niccolò Michetti /miketi/. Loss valmis 1725. Lossis on tähelepanuväärseim ilus peasaal, kus on palju stukkdekoori (stukk=kipskrohv, kiiresti kivistuv kipsi, liiva ja lubja segu, mida valatakse või vormitakse). Saalis on kaks ilusat kaminat ja antiikmütoloogia-aineline laemaal. Mõisad 18. sajandi keskel algas õitseng Eesti mõisaarhitektuuris. (Keskaegsed
Bernini (1598 1680) meistriteos "Püha Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. San Carlo alle Quattro Fontane (1665-67) Roomas, arhitekt Francesco Borromini (1599 1667) esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Armastab kõverat ja lainelist joont. Püha Agnese Agoonia kirik Borromini on autor. Maskaroon lõustmask, protoom kaelaga nägu. Kujud katusel tähendavad üldiselt barokki. Barokk võib olla, kas väga rahulik või vastupidi väga dünaamiline ja mäslevate vormidega. Orvand = rokai (rocaille) raamistus, piiritletud ala. Püha Peetri kirik Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5löövilne, 1452 lõpetati
müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikutes mindi üle ladina ristile ja kirikuhooned muutusid tunduvalt pikemaks. Nelitise kohal asus kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas olid kabelid. Pöörati tähelepanu maalidele ja skulptuuridele. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks
Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised reeglid - kuninganna slepi pikkus oli u 5,5 m, tema tütardel u 4 m, hertsoginnadel 1,5 m jne. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. ARHITEKTUUR ITAALIAS Kui renessansiajastu arhitektuuur oli ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti võeti renessansist üle peaaegu kõik arhitektuurilised detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad
vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik täiendus renessansile. ARHITEKTUUR ITAALIAS Kui renessansiajastu arhitektuuur oli ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti võeti renessansist üle peaaegu kõik arhitektuurilised detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad
Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil, mille mõju ulatus ka kaugemale, eeskätt Euroopa kolooniatesse Ameerikas. Barokk-kunst omandas igal maal pisut omanäolise ilme. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikud. Mindi üle ladina ristile. Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad
kui skulptuuri alal on Lorenzo Bernini. Tema meistriteoseks on väljak Peetri kiriku ees ühes seda ümbritseva kolonnaadiga. Kaasaegsete poolt kõige hinnatum oli aga üks tema dekoratiivset laadi teos, nimelt 1633a. valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Tema loomingus pääseb mõjule kirglik püüd uuenduste poole, pääsevad valitsema veidrus ja ekstravagantsus. Barokkdekoratsiooni kuulsaimad meistrid on jesuiitide paater Andrea Pozzo ja Pietro da Cortona. Väga kuulsad on nende laemaalid; tuntuimad neist on Pozzo loodu Sant` Ignazio kirikus ja Cortona Palazzo Barberini laemaal. Roomas kujunenud ideed ei leidnud mitte igal pool soodsat pinda. Veneetsia
barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokk esines eelkõige sakraalehitistel Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehituse tunnused: Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, detailide kordus, illusionistlikud stseenid, ekspressiivsus, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Fassaadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni
annaabi.ee 
