Lisaks oli Jannsen seotud ka esimese eesti põllumeeste seltsiga, mille presidendiks ta valiti. Jannsen oli liialt baltisaksa mõjude all ja tema panus jäi paljus n ö teoreetilisele tasandile, teda ja tema perekonda loetakse nn Balti orientatsiooni kandjaks. Teine inimene, kes olulisem rahvusliikumise algperioodil oli Carl Robert Jakobson. Ta alustas ajakirjandusliku võitlusega eesti rahvakooli uuendamise eest ja eestlaste saksastamise vastu, mis muutus õigepea poliitiliseks võitluseks baltisaksluse eesõiguste vastu. Jakobson vastupidiselt Jannsenile oli seega idasuuna esindajaks. Jakobsoni arvates tuli venelastega käsikäes elada ning alguse sai nn 700-aastase orjapõlve kontseptsioon. Jakobsoni teeneks tuleb lugeda seda, et tema hakkas reaalselt eestlaste õiguste eest võitlema. Ta lootis, et Aleksander II "suured" uuendused ka Eestimaal läbi viiakse, ning esitas ka vahepeal võimule saanud Aleksander III valitsusele "Eesti rahva 9 soovi", mis oli esimeseks Eesti
prantsuse, soti, iiri, tatari jt. päritolu asunikke. Mõjuvõimsaim oli aadel, kelle peamiseks taotluseks olid võimalikult avarad privileegid talupoegade orjastamisel. Kirikuorganite ja patronaadiõiguse kaudu alistas aadel endale maavaimulikud; ka linnakodanlus, eriti väikelinnades, alistus aadli majanduslikule ülemvõimule. 18. sajandist alates kasutasid baltisakslaste poliitilised juhid oma tihedaid sidemeid tsaariõukonnaga Balti erikorra kindlustamiseks. Vastavalt baltisaksluse klassikoosseisule jäi baltisaksa kultuur eesti ja läti rahvahulkadest paljus isoleerituks ning oli sageli suunatud seisusliku korra ja ajalooliste privileegide konserveerimisele. Alates privileegide kärpimisest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt. Eriti alates aastast 1916 taotlesid nende organisatsioonid Eduard von Dellingshauseni, Heinrich von Stryki, Adolf Pilar von Pilchau jt. juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga (Balti Hertsogiriik)
Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880ndad aastad -1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III -tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge -venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes -reformide aluseks 1882-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused -ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovskoi, M.Zinovjev -tühistati balti erikord -asjaajamiskeeleks vene keel -Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine -1889.a Tartu I Kroonu algkool, juhatajaks Mart Reinik -Aleksandrikool avati venekeelsena -1839
pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880. aastal lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson 1882. aastal suri C.R.Jakobson Venestusperiood Eestis Mõiste, põhjus 1881. aastal atendaat tsaari Aleksander II le võimule tuli Aleksander III Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 1882-1883. aastal läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused Ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovski, M.Zinovjev Tühistati balti erikord tühistati lõplikult (millal ja miks kehtestati) Asjajamiskeeleks vene keel Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolimeistrite vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893
1865. aastal loodi Vanemuise Selts Jannseni vedamisel 1866. aastal loodi Estonia Selts 1868. aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne ,,Vanemuises" 1869. aastal esimene üldlaulupidu 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts Venestamisperiood 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 18821883 läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused: a) ametisse uued kindralkubernerid (Sahhovskoi, Zinovjev) b) tühistati balti erikord c) asjaajamiskeeleks vene keel d) Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine e) Aleksandrikool avati venekeelsena f) 1893
Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C. R. Jakobson 1880.-ndad aastad: · 1880.a lahkus J. Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks. · Kirjameeste seltsi etteotsa asub C. R. Jakobson. · 1882.a suri C. R. Jakobson. VENESTUSPERIOOD EESTIS · 1881.a atentaat tsaar Aleksander II-le, võimule sai Aleksander III. · Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge. · Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdumine Balti kubermangudes. · Reformide aluseks 1882.-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon. Ümberkorraldused: · Ametisse uued kindralkubernerid · Tühistati Balti erikord · Asjaajamiskuluks vene keel · Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine. · 1889 Tartu esimene kroonualgkool (Mart Reinik) · Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893
1914. juulis puhkes Esimene maailmasõda, mille üheks tulemuseks oli Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, tsehhid ja slovakid. Meeleolud sõja alguses. Eestlased ei tundnud vähimatki soovi sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa" eest. Rõhutud rahvastele võinuks anda teatud sansse vaid sõja venimine ning mõlema poole välja kurnamine, sest ükskõik, kes oleks võitnud, oleks Eesti välisvõimu alla läinud. Baltisaksluse tagasitõrjumine. Keskvalitsus kärpis baltisakslaste õigusi. Piirati saksa keele kasutust. Eestlastele näis avanevat võimalus tõusta kohalikes võimuasutustes kõrgematele kohtadele. Sakslased pakkusid esmakordselt pärisrahvale järeleandmisi. Koostati projekt, mis nägi ette saksa-eesti ühise maavalitsuse loomist. Suurem osa Eestist oli aga kompromissi vastu. Baltisaksa ametnikud asendati venelastega. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised
Võnnusse sisse. (Võidupüha) Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga Riia poole minnes tuli eestlastel küll takistusi (sakslased), kuid need kõrvaldati Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni, kuhu olid sakslased pannud märkimisväärsed jõud. Eestlased nõrgendasid sakslaste kaitset ja hõivasid Väina jõe suudme (Johan Pitka juhitud eesti merevägi) kindel oli, et sakslased Riiat hoida ei suuda ja eestlased alustasid sisse marssimist baltisaksluse hälli Antandi esindajate nõudmisel võttis Eesti väejuhatus vastu sakslaste vaherahuettepaneku, sõlmitigi vaherahu 3. juulil allkirjastati lepe, mille kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. Riiga naasis Ulmanise valitsus Landeswehri sõda oli eestlaste jaoks meeliülendav saavutus. Eestlased ei pidanud enam sakslastele alt üles vaatama ja said selja sirgu ajada. Landeswehri sõja
päästa. 29. juunil alanud veristes lahingutes hakkasid eestlased sakslaste kaitset järkjärgult murendama ja hõivasid Väina suudme. Selle operatsiooniga sai hakkama admiral Johan Pitka juhitud Eesti merevägi, kes sõitis jõesuusse sisse ja sundis kahuritulega vaikima Riiat merelt katnud suurtükipatareid. Oli selge, et sakslased Riiat enda käes hoida ei suuda ja Eesti sõdurid valmistusid ülimaks triumfiks sissemarsiks baltisaksluse hälli. Paraku seda neile ei antud. Sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesti väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahuettepaneku ja Landeswehri sõda oligi läbi. Antanti kimbutas hirm, et eestlased muutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu. 3. juulil Strazde koolimajas allkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. Riiga naasis Ulmanise valitsus.
Hurt Tundis huvi rahvaluule vastu ja pani aluse rahvaluule kogumise kampaaniale. Temast sai tuntud kõnemeister, oli 3 isamaakõne autor. Seisukohalt ütles, et eestlased peavad vaimult suureks saama. 5) Rahvusliku liikumise tagajärjed: 14. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul. 1) Venestuse mõiste ja põhjused Venestusperiood reformid, mille eesmärk oli baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes 1881 atendaat(korraldati valitsejale, kes tahtis ühiskonda paremaks muuta: pärisorjuse, nekrutiseisuse kaotamine, ülikoolid, kohtureform jne) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge 2) tähtsamad venestusreformid balti erikorra tühistamine, asjaajamine, haridus, õigeusu pealesurumine:
annaabi.ee 
