edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.20), Joon. 3.20. pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu (Joon. 3.21), Joon. 3.21. püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), 9 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel (Joon. 3.22.)
Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.5. püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju (Joon. 3.6.): Joon. 3.6. ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel (Joon. 3.6. ja Joon. 3.6a.) Joon. 3.6.
Joon. 7.4.4. 6- luugikaan; 7- rattad; 8- otsmine kinnitusseade 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.4.5a ja b. Sellist luukide avamise meetodi kasutatakse enamasti puistlasti- laevadel (balkeritel). Laialt kasutusel on mitmesugused variandid MacGregori tüüpi kõrvale tõmmatavatest sektsioonilistest luugikaantest (vaata Joon. 7.4.6.). luugikate koosneb reast sektsioonidest, mis omavahel on ühendatud lühikeste kettidega. Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast, milledel sektsioon saab liikuda piki luugikrae eendit. Kummalgi pool on ka üks keskmine veidi kaugemale välja ulatuv ratas. Need viimatinimetatud rattad on veidi nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes.
, klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. Ahtri kuju ristlejaahter - kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi
, klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest (Joon.3.5.), pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu, püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel. 24. Ankruseade, detailide nimetused Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel. Ankrut kasutatakse laeva ühe koha peal hoidmiseks MÕISTLIKES OLUDES AJUTISELT see ei ole mõeldud laeva peatamiseks.Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ahtris. Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist, ankruketi pidurist, klüüsitorust ja ankrumasinast. Laevadel on
· Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel universaalsetel kuivlastilaevadel Ahtris sageli kasutatav variant. Kindalsti masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e lastiruumid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad lastiruumiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks
, klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses
, klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses
, klipperivöör pulbiga e. pirniga - esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiiruse juures tekkivate pritsmete eest pirnvöör - selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu püstvöör - veealune osa on silindrilise kujuga, harilikult on selline vöör supertankeritel ja suurtel maagivedajatel (balkeritel ja OBO-laevadel), lusikvöör - esineb mõningatel kalalaevadel elliptiline ahter - aeglasekäigulistel laevadel, peegelahter - uuematel laevadel , kujutab endast "lõigatud" ristlejaahtrit Minimaalse vabapardaga laev - laev raskete ja massilastide (puistlastise) veoks nagu maak, süsi, nafta jne. Kõrgendatud vabapardaga laev - laev tükilasti (generaalkauba) ja kergete lastide, seal hulgas ka veeremi veoks (RO-RO tüüpi laevad) Avatud tekiga laev - tekk on avatav 60% või enama ulatuses
2. Kapten peab kontrollima vastava tüürimehe pädevust ja vajaduse korral teostama järelvalvet. 3. Püstuvuse korraldamise aspektid, mis on lülitatud häireplaanidesse, peavad olema läbi töötatud vigastustega seotud õppehäirete või paberharjutuste käigus. See puudutab kõiki pardalolevaid tüürimehi ja mehaanikuid. Lisa 1 Lihtsustatud süviseuuring 1. Erinevalt IMO dokumendis BC 32/INF.9 kirjeldatud ja enamasti balkeritel kasutatavast täielikust süviseuuringust võib käesolevas lisas kirjeldatud süviseuuringu läbi viia lastioperatsioonide lühikese vaheaja kestel, seda isegi konteinerlaevadel. Täpsus on lasti pealevõtmise kontrolliks küllaldane, eelkõige tulenevalt veeväljasurvete võrdlusest lastimise erinevatel etappidel. 2. Selles lisas kasutatud määrangud ja tähised langevad kokku MSC/Circ.920 toodud määrangute ja tähistega. Siin nad on:
annaabi.ee 
