,põder ,metskits, hunt ja rebane. Varem Saksamaa metsades elanud karud, ilvesed, metskassid ja teised kiskjad on hävinud Sakslased Saksa rahvas on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Kuigi igas piirkonnas on kohalikul rahval säilinud oma kombestik ja eneseteadvus, seob neid kõiki tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaa elanikkond rikastunud sisserännanud võõrtöölised eelkõige Türgist,Itaaliast ,Balkanimaadest ja Hispaaniast. Usutunnistustel on umbes 45% katoliiklased; on ka islami- ja juudiusulisi. Kõige tihedama asutusega on Reini jõe keskjooksu ümbrus; Saksamaa ida osas elab suhteliselt vähe inimesi; 86% riigi elanikest on linlased.
hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Rahvastik Sakslased on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Igas piirkonnas on kohalikul rahval oma kombestik ja eneseteadvus, kuid neid seob tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaale rännanud inimesed Türgist, Itaaliast, Balkanimaadest ja Hispaaniast. Suurem jaolt on sakslased luterlased ja katoliiklased, kuid on ka islami-ja juudiusulisi. 86% riigi elanikest elavad linnas. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik[1]. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal[viide?]. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009
Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Franz Ferdinandi atendaat Esimese maailmasõja algul olid konfliktid vastasriikide vahel teravad. Balkanimaadest räägiti kui püssirohukeldrist, sest seal arvati, et võib tekkida sõda igal hetkel nende halbade suhete tõttu. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Sarajevos ning tema abikaasa Sophie, Honenbergi printsessi. Need lasud olid Esimese maailmasõja esimesed lasud. Atendaadi läbiviijaks oli Serbia salaorganisatsioon Must Käsi, mis oli juba varem tuntuks saanud terroristlike
lahkumisega nii tuli takus, et neil polnud aega lasta leival kerkida ja see küpsetati kiiresti. Paasapühade matsa on tehtud vaid jahust ja veest, teisi lisandeid võib panna muu aja matsadesse. Iisrael on tõeline rahvusköökide paabel. Iisraeli toidukultuur on kujunenud Lähis Ida köögi segunemisel paljude erinevate rahvaste köökidega, kuna maailma eri paigust sinna ümberasunud juudid on alati kaasa toonud ka oma toitumistavad. Nii leiab igapäevasest menüüst Balkanimaadest pärit piruka burek'i, Maroko munaroa, Iraani kastmeid. Lisaks on Iisraeli köögi eripäraks juudi kultuurile omase kosserreeglistiku järgimine. Kosser on juudi seadustele vastav söömis ja toiduvalmistamiskultuur, mis põhineb piiblilool Moosese ja Iisraeli laste 40aastasest kõrberännakust Egiptuse orjapõlvest tõotatud maale Palestiinasse (kui muidu kahe nädala pikkuse teekonna läbi miseks 40 aastat kulutada, siis on tõesti aega, et
4. Majandus Bulgaaria on majanduslikult kiiresti arenev riik. Kehtib vaba turumajandus, kus on suurema osa moodustab erasektor, kuid toimib ka väike kuid tugev avalik sektor. Maailma panga andmetel on Bulgaaria oma SKT poolest industrialiseeritud keskmise sissetulekuga riik. Majanduskriisi ajal 2007 2010 aastatel langes majandus riigis 5,5 protsenti. Kuid see saavutas oma positiivse kasvu (0.2%) juba aastaks 2010, erinevalt teistest Balkanimaadest. Vaatamata eelnevalt mainitule on riigis siiski suur probleem töötuse ning madala elukvaliteediga. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Toodetakse ka tuumakütust. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte ning toidu- ja kergetööstuskaupu. Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru,
...................................................................................................................12 2.1.4. Juured ja mõjutused Venemaalt................................................................................................................ 14 2.1.5. Juured ja mõjutused Hispaaniast...............................................................................................................15 2.1.6. Juured ja mõjutused Balkanimaadest........................................................................................................15 3. MUSTLASMUUSIKA LIIGID................................................................................................ 17 3.1. Mustlaspunk ................................................................................................................................ 17 3.2. Mustlasdzäss................................................................................................
õiguse paigutada väed Smyrna nimelisse kohta Türgi rannikul (seal oli suur kreeklaste populatsioon) 1920-22' Kreeklased alustavad sõda ja üritavad Ankarat vallutada., aga 22' tõrjutakse kreeklased tagasi ja 31 august põletatakse Smyrna maatasa. Üle miljoni kreeklase peavad põgenema. Lausanne'i lepinguga kaotavad Ida-Traakia kuni Maricani. Maareformiga suurmaavalduste jagamine talupoegadele, ümberasujatele Türgist ja põgenikele Balkanimaadest ja NL-ist. 24-35 Vabariik. Pärast Venizelose riigipöördekatset taastatakse 35' monarhia. 34' Balkani Antant – Balkani pakt Kreeka, Rumeenia, Jugoslaavia ja Türgiga). 39' Inglismaa garantii Kreekale. 1936 Kuningas Georgios II toetab Metaxas'e diktatuuri (Metaxas sai peaministriks ja lülitas kiirelt parlamendi tasa ja katkestas maareformi) 1940 Itaalia okupeeris Albaania ja tahtis läbipääsu Kreekast. Kreeklased ei lubanud. Kreeklased
On meil üsna külmaõrn, tihti kahjustub kevadiste hiliskülmade läbi. Siiski on tegemist sagedase ilupuuna parkides, kasvatades h. saart nii linnas, kui maal, samuti taluõuedes. Linna saastet ja stressi eriti ei talu, seetõttu jääb h. saar enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib ka alleede istutamisel. Harilik sirel (Syringa vulgaris L.) [vulgáris] 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Okste koor sile, lõvedega. Võrsed paljad, või kaetud noorelt näärmekarvadega, ladvapung puudub ja selle asemel tavaliselt kaks külgpunga. Lehed kuni 12 cm pikad, ja kuni 9 cm laiad, munajad, südaja või laikiilja alusega, paksud, vahel noored lehed pealt karvased, tumerohelised, alt heledamad. Lehed varisevad tihti rohelistena. Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse
nõrgalt kollakasvalge, väga sarnane tammepuiduga, kuid säsikiired kitsad vähemärgatavad. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, hinnalise vineeri tootmiseks, parketiks, suuskadeks, masinaehituses, siseviimistluseks jm. Varemalt kasutati ratta- ja reekodaraiks, loogaks, aisteks, rehapulkadeks, haamri- ja kirvevarteks jne. Syringa vulgaris - Harilik sirel on 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Eestis kultuuris väga sage. Sorte on aretatud ca 1000. Harilik sirel on üks esimesi eksoote, mis Eestisse introdutseeritud. Liik paljuneb hästi seemnetega, sordid pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta.
Järvamaal, Sargvere pargis kasvava puu diameeter on 201 cm ja Pärnumaal, Audrus kasvava puu kõrgus 31,5 m (Relve, 2000). Puit väärtuslik ja vastupidav, valmistatakse mööblit, parketti, spooni jne. Sordid: 'Altena'; 'Aurea'; 'Pendula'; 'Westhof's Glorie' Harilik sirel (Syringa vulgaris L.) 5-6 m kõrguseks kasvav püstine põõsas või madal puu, pärinedes Kagu-Euroopast, Karpaatidest ja Balkanimaadest, kasvades lubjarikastel mäenõlvadel ja järsakute. Okste koor sile, lõvedega. Võrsed paljad, või kaetud noorelt näärmekarvadega, ladvapung puudub ja selle asemel tavaliselt kaks külgpunga. Lehed kuni 12 cm pikad, ja kuni 9 cm laiad, munajad, südaja või laikiilja alusega, paksud, vahel noored lehed pealt karvased, tumerohelised, alt heledamad. Lehed varisevad tihti rohelistena. Õied on koondunud 10-20 cm
annaabi.ee 
