tõenäoliselt potreekujutistega annetajatest. 2.1 Sakraalarhitektuur Pärast Asoka surma käis ta impeerium alla ja 185 a eKr tapeti viimane Maurjade dünastia järeltulija. Riik lagunes mitmeks osaks südamik ehk Magadha läks Sunga dünastiale, lõunas Dekkani platool sai võimule Adahra dünastia, selle kõrval veel riik nimega Kalinga. Läänes Induse aladel lagunes Aleksander Suure impeeriumi kunagine osa Kreeka-Baktria riik ja selle aladele jäid rivaalitsema partia ja baktria dünastiad. Baktria kuningad vallutasid I saj eKr endale enamuse Loode-Indiast, kuid siis tuli põhjast Kesk- Aasia päritolu sküüdid, kes vallutasid I saj lõpus pKr nende alad endale ja liikusid sisemaa suunas. Kõige võimsam kuningas sellel Kusaani dünastial on Kaniska (78-123 pKr), kes osutus samasuguseks kunstiedendajaks nagu Asoka, kuid sellest järgmises peatükis. Sungade kunst on otseselt jätkuks Maurja kunstile ning kuulub seega varase budistliku kunsti traditsiooni
kuningas Aleksander üksnes oma helleneid. Järgneva kolme aasta jooksul korraldas Makedoonia Aleksander sõjaretki praeguse Afganistani, Kesk-Aasia ja Põhja-India territooriumile. Pärast seda õiendas ta lõplikult arved Pärsia riigiga, mille põgenev kuningas Dareios III langes lõpuks omaenese satraapide käe läbi. Tõsi küll, suur väejuht mõistis Pärsia valitseja alamate taolise teo hukka, sest ta soovinuks Dareiost näha oma "auvangina". Järgnes Aria, Drangiana, Arachosia, Baktria ja Sogdiana vallutamine. Neist kahes viimases kohtasid vallutajad kohalike elanike ja valitsejate visa vastupanu. Baktria ja Sogdiana vürstid oma sõdalastega varjusid hästi kindlustatud paleedesse, mille tormijooksuga vallutamine põhjustas ründajaile suuri kaotusi. Makedoonia sõjavägi ületas isegi Iaxartese jõe ja tungis sküüdi nomaadide maadele. Alistanud lõpuks rahvarikka ja jõuka Sogdiana, naitus Aleksander Roxanega, Baktria vürsti Oxyartese tütrega. See vürst oli, püüdes
000 inimest, teistes linnades (Choibalsan, Mörön, Hovd, Ölgii, Ulaangom, Bayanhongor, Arvaiheer, Süh Baatar, Altai, Uliastai, Sainsand, Tsetserleg, Öndörhaan, Dalanzadgad, Baruun Urt, Mandalgov, Bulgan) on alla 40.000 elaniku. 40% Mongoolia elanikkonnast elab maal, enamus neist tegeleb karjakasvatusega, stepitaolised karjamaad moodustavad 55-75% riigi territooriumist, põllumaid on vaid 1%. Metsa on 8-9%, kõrbe 15-35% riigi aladest. Kasvatatakse hobuseid, veiseid, jakke, lambaid, kitsi, baktria kaameleid ja pisut ka põhjapõtru. Umbes 80% Mongoolia elanikest järgib tiibeti-mongoli samanistlik-tantristlikku budismi , ülejäänud 5% on moslemid (peamiselt kasahhid) ja 5% kristlased . Umbkaudu 10% väidab end olevat ateistid . Keskmine eluiga on 64-67 aastat, kirjaoskus 83%. Üle 200.000 inimese elab allpool vaesuspiiri, ligi 350.000 inimest elab sotsiaalabist. 70% elanikest on alla 30-aastased. Kasutatud informatsioon: http://paber.ekspress
ning Kabuli ja Farāhi provintsis, Pakistanis muuhulgas Belutšistanis ja Peshawari ümbruses. Puštu keel kuulub indoeuroopa keelkonna iraani rühma, täpsemalt idairaani keelte kagurühma. Nagu teistelegi viimasesse kuuluvatele keeltele, on puštu keelele omased retroflekssed konsonandid ja ergatiivtarind. Need jooned eristavad kagurühma keeli kirderühma keeltest, mille hulka kuuluvad sogdi keele tänapäevane kuju jagnoobi keel ning kunagine baktria keel. 1. Konsomandi märgid 1 A 2 بb 3 پp 4 تt 5 ټټṯ 6 ثss 7 جj 8 چch 9 څts 10 ځځdz 11 حḩ 12 خkh 13 دd 14 ټډḏ 15 ذ zs 16 رr 17 ټ ړṟ 18 زz 19 ژzh 20 ږzh 21 سs 22 شsh 23 ښs s h 24 صş 25 ضẕ 26 طţ 27 ظzz z z
Pärast Antigonose hukkumist lagunes impeerium mitmeks riigiks, millest tähtsamad olid neli: Makedoonia, Lysimachose riik Traakias ja V-A lääneosas, Seleukose riik ja Ptolemaiose riik Egiptus Lõuna-Süüria ja Kürenaikaga. peaaegu pool sajandit kestnud ägedate sõdade tulemusel kujunesid u. 270. a. kindlaks peamised hellenistlikud riigid. III saj. tekkis Kesk-Aasias iseseisev hellenistlik Kreeka-Baktria kuningriik, mis kujunes Kreeka ja Makedoonia sõjaväe ülestõusu tulemusel, selle pol. suhtest on aga vähe teada. Oluline on veel Pergamoni riik, hellenistliku maailma tähtis kaubandus-, käsitöö- ja kultuuripiirkond, asetses V-A loodeosas. Hellenistlike riikide sotsiaalne ja poliitiline kriis II ja I saj. e. Kr. Hellenistlike riikide lühiajaline maj. tõus III saj. ning sellel põhinev sõjaline ja pol. võimsus
Babüloonia kuningaks, seejärel Susa, ja pärast Pärsia viimaste vägede purustamist ka Persepolise. Persepolise kuningaloss põletati. 330 vallutati Ekbatana. Dareios tapeti oma kaaskondlaste poolt ja Aleksander käsitas end nüüdsest tema õigusjärglasena. Samal aastal paljastati esimene Makedoonia aristokraatide vandenõu Aleksandri vastu, mille tagajärjel lasi Aleksander tappa Parmenioni. 330 327 vallutati Iraani idaosa (Partia jt piirkonnad) ja Kesk-Aasia (Baktria ja Sogdiana), kohates seal tugevat vastupanu. Sel ajal hakkas Aleksander nõudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees näoli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja põhjustas uue Aleksandri- vastase vandenõu. See paljastati ja vandenõulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane.
322 eKr tuli Magadhas võimule Tshandragupta Maurja, kes pani Kautilya (peateos Arthashastra) õpetust järgides aluse Maurjate suurriigile. Kautilya õpetuse eesmärgiks on nimelt ühtse riigi loomine vaenutsevatest väikeriikidest. 305 tõrjus Tshandragupta Loode-Indiast välja viimased kreeklased. Tema pojapoeg Ashoka allutas III esimesel poolel endale kogu India (va lõunatipp). Kuulutas budism riigiusuks. India loodepiiril tekkis Kreeka-Baktria riik. Pärast Ashoka surma Maurjate suuriik lagunes. Hiina Paikneb suhteliselt eraldi ülejäänud kultuurikeskustest (sh India ja Lähis-Ida kultuurid, ehkki Indiaga on olnud läbi aegade vastastikust mõju – budism levis Indiast Hiinasse) ning on üsna omanäoline. III aaastatuhandel eKr kujunesid Huanghe (Kollane jõgi) orus välja Yangshao ja Longshani kultuurid – irrigatsioonisüsteemidel põhinev riisikasvatus. Riigi rajas
võitu pärslaste üle ka Persepolise idapoolsel kiltmaal. Persepolise kuningalossi mahapõletamine 330. a. (pole selge, kas ettekavatsetult või joomingul üles köetud tunnete tagajärjel) tähistas sümboolselt hellenite kättemaksu täideviimist (Persepolise hävingut nähti hüvitusena Ateena mahapõletamise eest Xerxese poolt). Kui Aleksander Persepolisest põhja poole liikudes Ekbatana vallutas, tappis rühm iraani ülikuid Kesk- Aasia (Baktria) satraabi Bessose juhtimisel Dareiose. Bessose kuulutas end uueks suurkuningaks ja taganes Kesk-Aasiasse. Pärsia pealinnade Susa, Persepolise ja Ekbatana vallutamise ning Dareios III surmaga oli sõjakäigu väljakuulutatud siht kättemaks ajaloolisele vaenlasele Pärsiale teoks tehtud. Seetõttu muutus ka Aleksandri ideoloogia. Hellenite eestseisja asemel hakkas ta üha enam esinema Aasia valitseja ning Pärsia kuningate õigusjärglasena. Oma ülesande
I v. tegevus toimub Türgis ja näitab, kui suuremeelne valitseja on Osman, lubades daamil, kes talle meeldib, lahkuda. II v. tegevus toimub Peruus. Inkade ülempreester kavatseb salakavalalt halba oma rahva vastu, kasutades vulkaani tulepurset, aga vapper hispaanlane Don Carlos paljastab ta ning saab vastutasuks inkade printsessi endale abikaasaks. Boreaadid Les Borèades Tragédie lyrique Libreto: Cahusac (?) 1763 või 1764 5 vaatust Tegelased: Alphise Alphise, Baktria kuninganna; sopran Semire Semire, kuninganna usaldusalune kaaskondlanna; sopran Polyhymnia Polymnie, laulu ja pantomiimi muusa; sopran Nümf Une nymphe; sopran Abaris Abaris, Alphise armastatu; tenor Calisis (Kalais) Calisis, Alphise kosilane Borease soost; Boreas Borée, kr. müt. valju põhjatuule jumal; Borileas Borilée, Alphise kosilane Borease soost; Adamas Adamas, Apolloni ülempreester; Apollon Apollon, Päikese- ja valguse jumal, kunstide soosija; Amor L'Amour, armastusjumal;
,,Maailma ajaloo" Augustuse ajal, millest on Alexi osa hästi säilinud. Plutarchose Alex S-e eluloos ka kirjutatud (veidi koomiliselt). Loomulikult püsisid ka vanad idamaised linnad, aga ka sinna asus kreeklasi. Babülon, Uruk, Nippur, Jeruusalemm jne olulised ikkagi. Aga nt vanad foiniikia linnad jäid Antiookia ja Seleukeia varju. Selliseid kreekapäraseid linnu Indiani välja. Kreeka kultuuri kandjad Mõnel pool Kesk-Aasias tekkis pikaajaline Kreeka Baktria riik, mis lõi 3. saj keskpaigal Seleukiidide riigist lahku (teisel pool Partiat). Seal kreeka kultuur (kaugel idas). Teised linnad ka helleniseerusid. Kreeklased ja makedoonlased sulasid ühte kreekakeelne elanikkond (neid rohkem). Ühine murre koine (,,ühine"). Peamiselt atika murde põhjal kujunenud. Idamaadel tekkinud kreeka linnad võtsid kaasa ka kreeka institutsioonid. Juhtisid nõukogud bulled (???vms???). Toimisid nagu linnriigid, aga polnud sõltumatud
Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia. Pärast Antigonose hukkumist lagunes impeerium mitmeks riigiks, millest tähtsamad olid neli: Makedoonia, Lysimachose riik Traakias ja V-A lääneosas, Seleukose riik ja Ptolemaiose riik Egiptus Lõuna-Süüria ja Kürenaikaga. peaaegu pool sajandit kestnud ägedate sõdade tulemusel kujunesid u. 270. a. kindlaks peamised hellenistlikud riigid. III saj. tekkis Kesk-Aasias iseseisev hellenistlik Kreeka-Baktria kuningriik, mis kujunes Kreeka ja Makedoonia sõjaväe ülestõusu tulemusel, selle pol. suhtest on aga vähe teada. Oluline on veel Pergamoni riik, hellenistliku maailma tähtis kaubandus-, käsitöö- ja kultuuripiirkond, asetses V-A loodeosas. Kreeka III saj. e. Kr. Kreeka elas nagu Makedooniagi raskelt läbi tema territooriumil palju aastaid kestnud sõdade ja riigipöörete tagajärgi. Kreeka polistes jätkus vabade tootjate laostumine, kes seetõttu kodumaalt jalga lasid. Kogu III saj
annaabi.ee 
