(romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED
· Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.) · Skolastikud uskusid, et Maa on kera kujuline ning asub universumi keskpuntis
LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA ASTRONOOMIA MUUSIKA ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJAITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT
Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute
LINNAKOOLID. ÕPETUS JAGUNES SEITSMEKS VABAKS KUNSTIKS ALUMINE ASTE: • GRAMMATIKA • RETOORIKA • DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: • GEOMEETRIA • ARITMEETIKA • ASTRONOOMIA • MUUSIKA ÜLIKOOLID • ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJA-ITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED KESKAEGSETES ÜLIKOOLIDES * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA
võeti üle araabia numbrid – nr 0 , mõjutasid gooti stiili teket, peened riided võeti kasutusele – siid, lina , pangandus arenes, kuninga võim tugevnes TULEMUSED: 8 ristiretke Vahemere idarannikule ketserite vastu, Läänemere ääres ; kultuurikontaktid; Itaalia kaupmeeste edu 6) iseloomusta keskaegsete ülikoolide tegevust Ülikoolis oli kunstide teaduskond ehk Filosoofia: õigusteaduskond, arsti- ja usuteaduskond. Ülikooli kuulusid rektor, doktor/magistrid, bakalaureused ja tudengid. Koolis oli 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika, arutluskunst e dialektika, geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Õppevormid olid loen ja väitlus piiblitekstide põhjal (dispuut). Ülikoolid rajati, kuna vajati ilmalikke haritlasi ning koolis käisid ainult noormehed, kool oli ladina keeles, kooli eesmärk oli koolitada vaimulikke. Olid kloostri- ja linnakoolid.
· Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) · Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). · Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. b. Ülikooli ülesehitus: · Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. · Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. · Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. · Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. · Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. · Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) · Rektor ülikooli juht. · Dekaan õppejõudude juht. c. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist:
· Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas · Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond · Õppijateks 14-15 aastased poisid · Õppetöö 8 aastat Suured maadeavastused 15-16 sajand. · Eeldused · Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune · Legendide kaugetest maadest · Humanism ja kirkiku rolli vähenemine · Uus laevatüüp-karavell(karakk) · Avamerekindel
muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järgi, sest kirik vajas haritud õpetlasi, kes suudaks kaitsta ketserite eest. See sundis linnakoole oma õpetust täiustama ja kujunesid ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. aastal rajatud Bologna ülikooli. Keskaegne ülikool oli oma ehituse poolest nagu tsunft. Õppejõud doktor oli meistri osas. Temast allpool olid bakalaureused vanemad õpilased, kes võisid juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis ja nooremad õpilased moodustasid õpipoisid. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vabat kunsti. Kui need selged olid, võis jätkata õpinguid õigus-,arsti- või usuteaduskonnas. Loengud ehk dispuudid oli ladina keelsed ja seal loeti ette raamatut ja üliõpilased kirjutasid selle üles. Hiljem arutasid nad probleemide üle.
Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor ülikooli juht. Dekaan õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist:
Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor ülikooli juht. Dekaan õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika,
Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363). Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477. Ülikooli ülesehitus: Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul. Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. Bakalaureused – vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. Studiosus’ed – nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) Rektor – ülikooli juht. Dekaan – õppejõudude juht. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti – grammatika,
annaabi.ee 
