Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 8b klass Baikali järv Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2012 Sisukord Baikali järv..........................................................................................3 Üldandmed.........................................................................................3 Kliima................................................................................................4 Elustik.........................................................
Referaat Baikali järv Kool Nimi Klass Aasta Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal Baikali pindala on 31 500 km². Tema maht on 23 000 km³ ja suurim sügavus 1637 m. Baikali soolsus on 0%. Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem- Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara. Kliima Aasta keskmine temperatuur Baiali ääres on 0,4 °C. Baikal on paraskliimavöötmes ning seal on külm kuiv talv ning lühike suve. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia
Baikali järv Anett Roosa 9.a Kärdla Ühisgümnaasium Baikali järv Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias IdaSiberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Baikali järv Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt
..................................................15 LISA........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi pindala ligi 10 mln km², ulatus läänest itta üle 7000 km, põhjast lõunasse ligi 3500 km. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest termini Siber all mõistetatakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida. Loodusolude järgi eristatakse Siberis mitut piirkonda. Siber jaotub Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit. Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
* tal on oma “soonõgu” / suurus (Võrumaa sälkorud, järvenõod, jõelammid, Lääne-eesti tasandikud, allikate lähiümbrus, nõlvad) * tal on oma taimkate (sõltuvalt veerežiimist ja vee kvaliteedist ning soo vanusest) * tal on oma loomastik (sõltuvalt suurusest ja taimestikust, kas “püsielukad”, toitujad, läbirändajad, poegijad/pesitsejad…) * tal on oma ümbritsevad kooslused ja maastikud (metsad, niidud, teised sood, luited/mäenõlvad, veekogud…) 7.3. Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Palju jääaja jäänukeid, taimedest. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo Tarnad, kõrrelised, pilliroog, villpead, madalsoosamblad (sh turbasamblad), sõnajalgtaimed, sarikalised, pajud, porss, kased, mänd, kuusk, jms (kokku üle 300 liigi) Siirdesoo
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
· Eestis rannajoon Sakala ja Pandivere kõrgustiku loodenõlvadel · Hakkas eristuma kõrg ja madal Eesti · Balti jääpaisjärve lõpp 8213 e.Kr. dateeritud viirsavide abil · Jääpaisjärv oli kõrgem maailmamere tasemest Joldiameri · Holotseeni alguses 10 200 9300 (jääajajärgne aeg) · Suhteliselt väike veekogu · Kliima jahe ja niiske · Eesti läänepoolsed alad vee all · Soolsus oli väike (liustike sulamisveed) · Joldiamere nimetus tuleneb limusest Ehheneismeri · Madala soolsusega üleminekuline veekogu Antsülusjärv · Kliima oli soe ja kuiv · Katkes ühendus maailmamerega · Liustik oli väikseks muutunud · Vesi muutus magedaks · Tekkis ühendus maailmamerega läbi Taani väinade Litoriinameri · Püsiv ühendus maailmamerega u 6000 a. t. kõige soolasem periood · Veepinna kõrgus muutus pidevalt
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
INFORMATSIOONI LEIDMISEKS, SEOSTE ANALÜÜSIKS, ÜLDISTUSTE JA JÄRELDUSTE TEGEMISEKS, OLUKORDADE HINDAMISEKS, OTSUSTE LANGETAMISEKS, PROGNOOSIDE JA HÜPOTEESIDE ESITAMISEKS; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL MAA SISEEHITUST NING VÕRDLEB MANDRILIST JA OOKEANILIST MAAKOORT; Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maakoore paksus Mandrliline Okeaaniline 25-70km 5-20km
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Hantide uskumuste järgi on inimesel mitu hinge, neist üks on unehing, mis inimese ärkveloleku ajal elab tavaliselt metsas. Et unehing lapse ärkvelolekul kaugele ei läheks, selleks ongi hälli seljatoele kraabitud linnukujutis, sest usutakse, et unehing hoiab linnukujutise lähedusse. RÕIVAD Sajandeid on handid valmistanud oma rõivad põhjapõdranahast, aga kasutati ka põdra-, jänese-, orava- ja teiste metsloomade nahku. Rõivaid tehti ka kala (tuur, luts, sterlet, säga) nahkadest, selle kohta on andmeid juba 17. sajandist. Varasematel aegadel kudusid handid nõgesekiududest valmistatud niidist riiet, millest õmmeldi rõivaid. Põhjahantidelt on nõgeseriide valmistamise kohta vähe andmeid, nad vahetasid seda lõunahantidelt põhjapõdranahkade vastu. Juba mitu sajandit tagasi vahetasid handid kanepist või villast, hiljem ka puuvillast riiet ka tatari ja vene kaupmeestelt.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
