matkimise tasandil: 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. 3.1.4. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi 3.1.5. Õpilaste võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse õppeülesandeid 3.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel 3.3.1. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju 3.3.1.1. Tajude arendamine 3.3.1.2. Mälu. 3.3.1.3. Mõtlemine. 3.3.1.4. Motoorika. 3.3.2. Põhitaotlus on kujundada baasoskuste harjumuslik sooritamine 3.3.4. Kõne. 3.3.5. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, 3.3.7. Elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kujundamine. 3.3.9. Oluline on õpetada õpilast tuttavas situatsioonis jõukohaste ülesannetega võimalikult iseseisvalt toime tulema 3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel 3.5.1. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine 3.5.1.1
ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse
Teiseks lühiajalise mälu piiratuse ületamise võtteks on vastuvõetava informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmandaks võimaluseks on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vaja. Nii me kõnnime, istume toolile, avame uksi, juhime autot või teeme midagi muud praktiliselt nende tegevuste üle mõtlemata ning samal ajal enamsati hoopis teistest asjadest mõeldes. Töötav mälu koormust vähendab ka baasoskuste treenimine automaatsuseni. 1.3 Lühiajaline mälu kui vahendaja Kui võib-olla vähem märgatavaks jäi lühiajalise ja töötava mälu talituse kirjeldamisel nende protsesside teine olulisem funktsioon. Nimelt toimub informatsiooni töötlemisel ka intensiivne vastasuunaline protsess, kus lühiajalises mälus teadvustavat ja töödeldavat informatsiooni võrreldakse pikaajalises mälus juba säilitavate mudelite ja kogemustega tajutavast ning analüüsitakse.
Sidepidaja rollis tegutsevad samuti tipp- ja kesktasandi juhid. Informatsiooni kogumise ja levitamisega tegelevad kõik juhid vastavalt oma juhtimistasemele. Kuigi ajakulu on rollidele erinev, täidavad neid rolle kõik juhid. 7 Juhi baasoskused Juhtidele on edukaks tööks vajalik teatud kompetentsus, oskused, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni tegevusalast ja juhtimistasemest. Baasoskuste valdkondi on kolm: tehnilised, sotsiaalsed ja kontseptuaalsed. Tehniline kompetentsus on oskus kasutada teatud alal seadmeid, protsesse või tehnoloogiaid. Tehnilised oskused võimaldavad teatud tehnilise valdkonna teabest aru saada ja seda kasutada. Raamatupidajatel, inseneridel, arstidel, keemikuil on kõigil teatud tehniline kompetentsus nende erialal. Juhi tehniline kompetentsus peab tal võimaldama korraldada töid, mille tegemise eest ta vastutab.
Periood – korduva faasilise koosseisuga osa liigutustsüklist Faasid –liigutustehnika väikseim funktsionaalne osa, millel on konkreetne eesmärk. Kindlad alg- ja lõppmomendid. Võib olla ettevalmistav-, põhi- või puhkefaas. Liigutustegevuse omandamine: 1. Mentaalne – ettekujutuse loomine 2. Praktiline – harjutamine ja omandamine 3. Automatiseeritud – stabiilsuse ja varieeritavuse saavutamine Liigutuste õpetamine: 1) Algõpetuse etapp – baasoskuste arendamine 2) Vajalike kehaliste võimete arendamine 3) Teoreetiline osa - liigutustegevuse teadvustamine, huvi tõstmine õige sooritamise vastu 4) Spetsiaalsete imitatsiooni ja juurdeviivate harjutuste sooritamine – tunnetustegevuse organiseerimine 5) Liigutustegevuse harjutamine. Kontrollharjutused 6) Tagasiside andmine, vigade analüüs ja parandamine (sisemine ja väline tagasiside) Väline tagasiside: -Visuaalne: videosalvestus
· Kasulik on vältida ebaeetilist veenmist, jõuvõtete kasutamist ning luua suhtlemispartneriga pikaajalised usaldusväärsed suhted. Vajalik on teada sotsiaalse mõjutamise võtteid ning praktiseerida ja kinnistada efektiivseid käitumismudeleid. · Tähelepanu võiks pöörata individuaalse suhtlemisoskuse-, teooria ja igapäevasest elust võetud juhtumite analüüsi kaudu- olemasolevate teadmiste täiendamisele ja suhtlemise baasoskuste arendamisele kontaktivõtus, aktiivses kuuulamises ja kehtestamises. · Töötajatele võiks korraldada suhtlemist käsitlevaid koolitusi või loengud. · Korralda ühiseid üritusi. 29 KOKKUVÕTE Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon, mille sobivaks vasteks eesti keeles võib kasutada mõistet "suhtlus"
kujundamine, rollisuhtlemise teadvustamine. 3.5.3. Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA/MEIE/KODUKOHT-suhted EESTIGA. 3.5.4. Õpilased omandavad ladusa lugemisoskuse ning koostavad kirjalikke lühitekste, mida kasutatakse omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamiseks ning süstematiseerimiseks ja õpetaja suunamisel uute teadmiste omandamiseks. Oluliselt tõuseb tööõpetuse osakaal, mis soodustab oma tegevuse struktuuri teadvustamist, praktiliste baasoskuste omandamist ja kestva töö harjumuste kujunemist. 3.5.5. Väärtuskasvatuses on olulisel kohal suhtlusprobleemide lahendamine ning viisakas ja reeglitekohane käitumine erinevates situatsioonides. 3.5.6. Õpetaja olulisim ülesanne on õpilase rolli toetamine lastel ning uute praktilise ja vaimse töö oskuste kujundamine. Tähelepanu vajab teemade ja töövõtete integreerimine eri õppeainetes. 3.6. Taotletavad üldpädevused 6.7. klassis 7. klassi lõpuks õpilane:
Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv
gruppidesse. Sõnu jätta meelde luues kategooriaid.) Kompleksse informatsiooni jaotamisega osadeks (Näiteks keerulisemate töö- ja õppeülesannete jaotamisega osaülesanneteks: MS Office’i arvutiprogrammi käskude nägemine tööriistarea kategooriatena (File, Edit, Insert, Format, Tools etc.) ja sealt edasi rippmenüüde sisuna.) Automatismide kujundamisega (Töötava mälu koormuse vähendamisele aitavad kaasa ka akadeemiliste baasoskuste – lugemise, arvutamise, oma tegevuse jälgimise jms treenimine automaatsuseni.) Info paralleelse (visuaalse ja verbaalse) töötlemisvõimaluste pakkumisega. 12. Millise psühholoogilise kontseptsiooni valguses seletas mälu toimimist H. Ebbinghaus? H. Ebbinghaus (1850–1909) rääkis mälu assotsiatiivsetest käsitlustest. a) jaotatud ja kokkusurutud ajas õppimine b) üleõppimine c) unustamise kõverad 13
Normaalset tööd segab samuti pedagoogide harjumus korrata õpilaste vastust (loomulikult on lubatud ja vajalik vastuse parandamine). Nimelt ei jälgi klass sel juhul vastajat, vaid ootab õpetaja repliiki. Nimetatud soovituste täitmine on seda olulisem, mida noorema klassi õpilastega on tegemist. Kõnearenduse eesmärgid ja ülesanded lihtsustatud õppes: Kõnearenduse eesmärgid abiõppes on kõne baasoskuste (keeleüksuste valdamine ning nendega opereerimine kõnet tajudes ja genereerides) ning kõnetegevuse (keelekasutus suhtlemisel ning vaimses tegevuses) korrigeerimine. Pedagoogi ülesanne on luua laste kõnearenguks soodsad tingimused: stimuleerimine, tekstide kohandamine, õppematerjali süstematiseerimine, harjutuste süsteemi loomine. A. Kõnearengut soodustavate tingimuste loomine: reaalsete situatsioonide
annaabi.ee 
