10 A,C Ülesanded- oksiidide nimetused, saamisreaktsioonid 1. Anna nimetused mittemetallioksiididele, kasutades arvsõnalisi eesliiteid! 1) CO2 6) SO3 2) N2O dil'mmastikoksiid 7) N2O5 dil'mmastik 3) P4O10 8) SiO2 ränidioksiid 4) Cl2O7 dikloor 5) B2O3 diboortrioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2O 2) CaO 3) Al2O3 4) Rb2O 5)MgO kaaliumIIoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi! 1) Fe2O3 2) ZnO 3) Cu2O 4) Cr2O7 5) MnO2 6) PbO 4. Koosta oksiidide valemid nimetuste järgi! 1) dikloorpentaoksiid 2) süsinikmonooksiid 3)vääveldioksiid
OKSIIDID - TK 1. A. Tõmba joon alla aluseliste oksiidide valemitele. BaO, NO, CO2, SnO, Cl2O7, Na20, MgO, B2O3 B. Vali allajoonitutest üks ning koosta ja tasakaalusta võrrand selle oksiidi reageerimisest veega. BaO + H2O = Ba(OH)2 2. Kirjuta ühe toatemperatuuril tahke oksiidi valem ja nimetus. Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4
Tööleht 1 Ülesanded- oksiidide nimetused, saamisreaktsioonid 1. Anna nimetused mittemetallioksiididele, kasutades arvsõnalisi eesliiteid! 1. CO2-süsinikdioksiis 2. N2O-dilämmastikoksiid 3. P4O10-tetrafosfordekaoksiid 4. Cl2O7-dikloorheptaoksiid 5. B2O3-dibroomtreoksiid 6. SO3-süsiniktrioksiid 7. N2O5-dilämmastikapentaoksiid 8. SiO2-siliitsiumdioksiid 2. Anna nimetused aktiivsete metallide oksiididele 1) K2Okaalium(II)oksiid 2) CaO kaltsiumoksiid 3) Al2O3- Almumiinum(II)oskiid4) Rb2O- rubiidium(II)oksiid5)MgO-Magneesiumoksiid 3. Anna nimetused , kasutades metalli o.-a (B-rühmade metallid, Sn, Pb), määrates selle aine valemi järgi!
ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt
Response Answer A. kristalne 100% B. sõltub survest 0% C. amorfne 0% D. sõltub 0% temperatuurist Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Correct Value Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. Al2O3 0% C. B2O3 0% D. Al2O3+SiO2 0% Score: 10/10 3. Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. kloriidid 0% Student Correct Value Feedback Response Answer B. karbiidid 100% C. oksüüdid 0% D
Done 1. Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Value Correct Feedback Response Answer A. sõltub 0% temperatuurist B. kristalne 100% C. sõltub survest 0% D. amorfne 0% Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Value Correct Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. B2O3 0% C. Al2O3+SiO2 0% D. Al2O3 0% Score: 10/10 3. Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: Student Value Correct Feedback Response Answer A. väiksem 33% tundlikkus pind- ja sisedefektide http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
Started: Thursday 10 May 2007 15:15 Submitted: Thursday 10 May 2007 15:29 Time spent: 00:14:13 Total score: 79,3/100 = 79,3% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done Kas keraamika on kristalne või amorfne aine? Student Response Value Correct Answer Feedback A. sõltub temperatuurist 0% B. kristalne 100% C. sõltub survest 0% D. amorfne 0% Score: 10/10 Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Response Value Correct Answer Feedback A. SiO2 100% B. B2O3 0% C. Al2O3+SiO2 0% D. Al2O3 0% Score: 10/10 Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: Student Response Value Correct Answer Feedback A. väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide 33% Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt . 1 4 View Attempt 18.05.2007 http://webct6.e- uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt....4. 5. 6.
, . 4) . ( ), . . , , .. , (B·H)max. : : 1) ; 2) , ( Fe Al, Ni Co); 3) . 21. . SiO2, , 8.2 . , , . , O2- , Si4+ : Si O , . . (SiO4)4- . 8.2.1 SiO2 SiO2 . SiO2 , . , . SiO2 : , . ( ). 2,65 /3, . . . , : 1710. SiO2 () , . SiO2 , . SiO2, . , B2O3 P2O5. SiO2 . ( ) , - SiO2. SiO2 , Na2O, CaO . Na Ca (SiO4)4- , . . 8.2.2 (SiO4)4- , . . (SiO4)4- Ca2+ , Mg2+ , Al3+ , . (Mg2SiO4), c (Ca2MgSiO7). - 2MgO·SiO2 2CaO·MgO·2SiO2, . (SiO4)4- . ( ) (Si2O5)2- Al2(OH)4 2+. -
· Boor on suhteliselt kõrge I-ga poolmetall, mis reeglina annab kovalentseid sidemeid. · Booril on kolm valentselektroni ja seetõttu esineb tema ühendites mitmesuguseid anomaaliaid. Mittetäielik oktett: BF3 Elektrondefitsiitsed ühendid: B2H6 · Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. · Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. · Boori tootmine on üsna väike, kuigi tal on rida kasulikke omadusi (kõvadus, väike tihedus). · Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete vormidena: hallikasmust, mittemetalliline, kõrge sulamistemperatuuriga vorm; tumepruun pulbriline vorm, mis baseerub ikosaeedrilisel
jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO) Stabilisaatorid annavad klaasile kemikaalikindluse. Stabilisaatorid on kaltsiumoksiid (CaO ja alumiiniumoksiid (Al2O3) *Klaasi omadused. Klaasi omadused sõltuvad tema koostisest, valmistamise ja töötlemise viisist Klaasi tihedus on 2200...3000 kg/m3. Kvartsklaasid on kergemad ja pliiklaasid raskemad
tihedus väike. Kuna side on tugev, siis on kõrge sulamistemperatuur (kvartsil 1710 kraadi). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatudvedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja seetõttu moodustavad kaalsi – klaasimoodustavad oksiidid (SiO2, B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (nt aknaklaas) on silikaatklaasid, kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO). Silikaatsetes mineraalides esinevad SiO44- tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist. Tsüklid ja ahelad võivad tekkida tetraeedritest. SiO 44- tetraeedrite laengu kompenseerivad katioonid Ca2+, Mg2+, Al3+ jne. Pärast laengu kompenseerimist seovad katioonid omavahel tetraeedreid ioonse sidemega.
kasutamine. Boor- kuulub vähelevinud elementide hulka, mis looduses lihtainena ei esin. Tähtsamaiks ühendiks looduses on booraks ja boorhape H3BO3, mis on ainus mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist redutseerimisel (Mg, Na,Ca,Zn,K): B2O3+3Mg2B+3MgO. Kristalset B saadakse boorhalogeniidide (BCl3,BF3) redutseerimisel või halogeniidide termilisel dissotsiatsioonil kõrgel temp. Ülipuhast B saadakse BBr3 lagundamisel Ta- või W- traadil või tsoonsulatusel
c. pealepressimist d. mehaanilist kinnitust Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Vali üks: a. Al2O3+SiO2 b. B2O3 c. Al2O3 d. SiO2 Küsimus 20 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika põhikomponendiks on Vali üks või enam: a. karbiidid b. karbonitriidid c
Na2O2·2CaO·5B2O3·16H2O mitmesugused „boorakshüdraadid“: Na2[B4O5(OH)4]·3H2O e. Na2B4O7·5H2O Na2[B4O5(OH)4]·8H2O e. Na2B4O7·10H2O Na2B4O7·4H2O (kerniit) jt. Lihtaine saadakse neist mineraalidest: - kuumut. H2SO4·-ga (100°C), lahustumatu sade filtritakse - filtraat jahut. kuni 15°C; → H3BO3 (krist.) 2H3BO3 235°C B2O3 + 3H2O B2O3 –st boor: - amorfne: redutseerim. (Mg, Na, Ca, Zn, K): B2O3 + 3Mg → 2B +3MgO - kristallil.: B2O3 → halogeniidid (BCl3, BF3) redutseeritakse vesinikuga või lagundatakse (termil. dissots., 1000-1500°C) - ka mõned teised meetodid, eriti ülipuhta B saamiseks (BBr3 lagundam. hõõguval (1000-1500°) Ta- või W-traadil; tsoonsulatus; monokristall-tehnika Boor lihtainena Mitmed allotroobid - värvitu (üle 10) hall kristalliline
¹(fluoriid) Cl+7-kloor Cl2O7-dikloorheptaoksiid Cl+6 Cl2O6-dikloorheksaoksiid Cl+5 Cl2O5-dikloorpentaoksiid Cl+4 Cl2O4dikloortetraoksiid Cl+¹ Cl2O-diklooroksiid HCl-vesinikkloriidhape Cl- ¹(kloriid) Br+¹-broom HBr-vesinikbromiidhape Br- ¹(bromiid) I+¹-jood HI-vesinikjodiidhape I-¹(jodiid) B+³-boor B2O3-diboortrioksiid METALL OKSIID ALUS Ca CaO Ca(OH)2 CaSO4 S SO3 H2SO4 MITTEMETALL OKSIID HAPE leelis ja leelismuldmetallid keskmise aktiivsusega metallid väärismetallid Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au
13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide. Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2). Räniga (üle 1000°C) → silitsiidid B6Si, B4Si jt. Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3. Sulatamisel leelistega, Na2O2-ga või KNO3 + Na2CO3 seguga → boraadid. Vesinikuga otseselt ei reageeri
Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbustite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperatuur on üle 800`C
erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Klaasi koostis, struktuur ja omadused. . Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb
struktuuriga. Klaas on amorfne ning ei sula kindlal temp-il- klaasistumistemp 400-600, voolavatustemp 600-800. Värskel klaasil on korrapäratu struktuur, kuid vananenud klaas on osaliselt kristalliline. Põhistruktuuri moodustavad ränihappe anioonid, kus vahepeal asuvad leelis- ja leelismuldmetallide katioonid. Kui metalliioone palju, siis vähem keemiliselt, termiliselt ja mehaaniliselt vastupidav. Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, Ipkiirguse jaoks ja võrdlemisi läbipaistev aga Uvkiirguse neelab peaaaegu täielikult. Kui suureneb SiO2 sisaldus, siis läbipaistvus UV kiirgusele suureneb
lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C
moodustumiseks. [2] Praktikas tähistab termin "klaas" eelkõige silikaatklaase materjale kus ränidioksiidi SiO2 "supermolekuli" modifitseerivad mitmesugused lisandid (nt. Na ja Ca ioonid). Tehnoloogiliselt oluline on, et taolised lisandid alandavad oluliselt sulamistemperatuuri (täpsemalt klaasistumistemperatuuri amorfsel kvartsil on see 1200 °C, aknaklaasil 550 °C). Anorgaanilised klaasid võivad moodustuda ka teiste oksiidide baasil: boraatklaasid (B2O3) ja fosfaatklaasid (P2O5). Kalkogeenklaasid on moodustunud kalkogeenidest (S, Se, Te), mille keemiliselt seotud lineaarseid ahelaid võivad omavahel liita IV ja V rühma elemendid (Si, Ge, Sn, As, Sb). Klaase võivad moodustada ka erinevad fluoriidid. [1] Foto. Klaas kui materjal tahkes olekus. Allikas: http://www.votsalo.net/getattachment/57e2ae70-
lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C
aatommasside kohta (vesinikühiku alusel)- määras elementide kvantitat. suhteid erinevates ainetes (sageli ebaõiged - - vee valem HO) "Keemilise filosoofia uus süsteem"(1808-1827) - kuulus ja oluline raamat Joseph Louis GAY-LUSSAC(1778-1850)Prantsuse keemik ja füüsik, Pariisi TA liige ja president. Põhitööd: gaasiseadused näitas esimesena, et happed ei pea tingimata sisaldama vesinikku. tuvastas analoogia Cl ja I vahel, uuris joodiühendeid ja HF eraldas vaba boori B2O3-st (koostöös, 1808), sõltumatult Davy'st sai Na,K elektrolüüsil, uuris Na, K, Ca, Ba peroksiide HCN, HHal ja H2S koostis ja analoogia; C2N2 (ditsüaani) saamine esimesena: soolade lahustuvuskõverad vees mahtanalüüsi meetodite arendamine tööstuskeemilised rakendusedAmadeo AVOGADRO(1776-1856) Itaalia füüsik ja keemik (autodidakt),hariduselt jurist, üks atomistlik molekulaarse teooria rajajaid. Põhitööd:
SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt) Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO).
SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt) Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO).
Viimastes on kilemoodustajaks mingi taimne õli, näiteks linaseemneõli ehk värnits. Linaseemneõli polümeriseerub aeglaselt õhuhapniku toimel katkevate kaksiksidemete tõttu. 3.2.5 Anorgaanilised klaasid Anorgaanilised klaasid on struktuurilt amorfsete ja kristalsete ainete vahepealsed, nende struktuuri nimetataksegi klaasitaoliseks olekuks. Keemiliselt koostiselt on nad mitmesuguste oksiidide keerulised segud. Peale nn klaasimoodustava oksiidi (SiO 2, B2O3 või P2O5) kuuluvad klaaside koosseisu Na2O või K2O, CaO või BaO, Al2O3 ja vahel ka raskmetallide Zn, Pb, Ti oksiidid. Klaase, mille põhikomponendiks on SiO2, nimetatakse silikaatklaasideks. Klaasi omadused sõltuvad tema keemilisest koostisest. Kõige paremad isolatsiooniomadused on puhtal kvartsklaasil SiO2. Saadakse puhtast kvartsliivast. Eriti puhas SiO2 sünteesitakse. Tema töötlemistemperatuur on
Reaktsiooni tingimused: ~ 200 C ja 20-30 at. Kumeen Klaaskiud buteeniga . (kt. 152 C) puhastatakse destillatsiooni teel. Kumeen Klaaskiud on anorgaaniline materjal, sisaldab 52-56% Ehituselt on ta ühtlasem kui LDPE, väga lühikeste oksüdeeritakse sooda lahuses 110 C juures SiO2, CaO - 16-25%, Al 2O3 12-16%, B2O3 8-13% jt. külgharudega, mis on korrapäraselt paigutatud piki tema õhuhapnikuga kumeenhüdroperoksiidiks: Klaaskiudu kasutatakse isolaatorina mootorites ja "selgroogu". PhCH(CH3)2 + O2.................PhC(CH3)2OOH generaatorites, plastikute armeerimisel, tulekindlate Polüetüleeni kasutamine
Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimoodustavat oksiidi, tavaliselt . Peale selle sisaldavad nad ka teisi oksiide: , , , jt. Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, laboriklaasina, optiliste läätsede valmistamiseks, klaaskiu valmistamiseks jne. Klaasi lähteained on: räniliiv (), sooda (), potas (), lubjakivi (), booraks () jm. Mõned klaasisordid, nende koostis, omadused ja kasutamine: Klaas SiO2 Na2O CaO Al2O3 B2O3 Omadused Kasutamine 1. Sulatatud kvarts >99,5 Väga väike Tiiglid, joonpais. tegur konteinerid 2. Kvartsklaas 96 4 Termolöökide kindel, Laboriklaas (Vycor) keemil. vastupidav 3
(kvartsil 1710oC). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Tetraeedrid esinevad ka vedelas SiO2-s, kus nad paiknevad juhuslikult. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatud vedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja mis seetõttu moodustavad klaasi. Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt). Sellisel juhul ioonid Na+, Ca2+ paigutuvad tetraeedrite vahele ja takistavad veelgi tetraeedrite korrapärast paiknemist, st soodustavad klaasi moodustumist. 12.2.2 Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO4 4- tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 12-10)
temperatuuril, mis antud materjali jaoks ei ole fikseeritud, sest sõltub sellest, kuidas materjali soojuslikult töödeldakse. Uus faas ei ole tasakaaluline. Klaasi-faasiüleminekul toimub uue faasi moodustumine vedelikust. See ilmneb vedelike korral, mille viskoossus kasvab jahutamisel väga suureks (107-1010P). Allpool sulamispunkti läbivad need materjalid esmalt alajahutatud vedeliku oleku, seejärel tahkestuvad klaasiliseks. Sellisteks aineteks on mitmed oksiidid, näiteks SiO 2, B2O3, mitmed binaarsed süsteemid, näiteks As-S, As-Sc, Fe-B, Pd-Si, orgaanilised lahused jne. Geelistumine on lahuse-geeli üleminek. Seda on täheldatud mitmete lahuste korral, kus lahusti võib olla nii orgaaniline kui ka mitteorgaaniline. Geelistumine toimub kindlate parameetrite (temperatuur, kontsentratsioon, pH-tase) korral. Moodustub kolmemõõtmeline mitteperioodiline striuktuur, kuid tahkise viskoelastsete omadustega.
annaabi.ee 
