Inimesed on ainsad, kel on keerukas märkide süsteem, mis on peamine kultuuritraditsiooni edasikandja- keel (kuid ka targemad ahvid suudavad ära õppida erinevaid märke ja kogunu sadu viipekeele märki, mida nad ka kasutada oskavad). Keele ja märkide abil kujundab inimene ümber oma mälu,mõtlemis kui ka psüühilised funktsioonid. On teada juhtumeid, kus inimlapsed on üles kasvanud ilma inimkeelt kasutamata ning see on jätnud tugeva jälje nende vaimsele arengule (Aveyroni metsik poiss). 1.6 Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia Rahvapsühholoogia algab keelest, mida me kõneleme. Iga keel kaardistab vaimumaailma omamoodi ehk maailma erinevad keeled annavad erisuguse pildi asjadest, mida meeltega tajume (kuigi igas teadaolevas keeles on sõnad, mis tähistavad pindade värvust, pole nende hulk ega tähendus ühesugune, nt on keeli, kus värvinimetusi on ainult kaks- must ja valge; on keeli kus ei tehta vahet rohelisel ja sinisel)
Mille poolest erineb hoidekeel ,,titakeelest" ja/või "pudikeelest"? Hoidekeel on see, mida kasutatakse väikelastega suhtlemisel, kuna hoidekeeles rõhutakse sõnu, sõnalõppe, siis see aitab lastel keelt mõista. Hoidekeeles kõneletakse väga selgelt ja korratakse, pudikeelest on lastel keeruline aru saaada, on ebaselge. 15) Mis juhtub, kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega? Millele see viitab? Tooge näiteid analoogsetest protsessidest loomariigis. Aveyroni metsik poiss, kes ei õppinud rääkima, kuid õppis suhtlema viibete ja puudutuste kaudu. Kamala suutis 18. eluaastaks kasutada mõnda üksikut sõna. Isabelle oli leidmise hetkel 6-aastane, vaimne võimekus oli umbes 2-aastase tasemel, kuid koolimineku ajaks oli juba teiste lastega samal tasemel. Genie leiti 14-aastasena, teda kasvatati nagu koera, õppis kõnelema, kuid see jäi telegraafstiili sarnaseks, ei saanud aru grammatikareeglitest.
Rääkima hakkamine on kaasasündinud omadus; Kaasasündinud mehhanismide roll. Kriitiliste perioodide hüpotees: o Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks o K. Lorenz ja vermimine- paljudel liikidel esinev õpitud kiindumine, mis kujuneb eriti varases eas. Kõne areng raskendatud tingimustes o Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala; film- Ame ja Yuki) o Isolatsioonis kasvanud lapsed (Isabelle, Genie) Lapse kõne areng: foneemitaju o Foneem- üksik häälik o Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. o 70’ndatel hakati foneemitaju katseid tegema o Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r eristamine jne)
Asjad mida ei saa, ei hetkel katsuda. · Sümbolite kasutamine kirjutamine, teadlikult hakatakse selgeks tegema, et märkidel on tähendus. · Abstraktne sõnakasutus- hüpoteetilised asjad, mida ei ole võimalik näha või katsuda. · "Koolikeele" õppimine, kus treenima hakatakse korrektselt rääkimist. Tähendab, et rääkida tuleb täislausetega. Ning juurde tulevad ka sõnad, mis erinevad igapäevakasutusest. Nt füüs. mõiste jõud. Kõne areng raskendatud tingimustes · Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala)- kas kõne areng on kaasasündinud või on vajalik ka õppimine. Esimesed teadaolevad juhtumid, leiti lõuna pr 8-9 aa poiss, kes ei kõnelenud. Tuli välja et laps õppis üksikuid fraase ja sõnu kuid voolavat kõnet tal ei tekkinudki. 1920- india kamala ja amala- 18 a ja 1,5 a. nad kasvasid huntide pesas. Emahunt oli nad lapsendanud. Vanem tüdruk jooksis neljakäpukil sõi toorest liha ja urises. Neil ei olnud kõnet, keeldusid voodis magamast. Amala suri
"Koolikeele" õppimine, kus treenima hakatakse korrektselt rääkimist. Tähendab, et rääkida tuleb täislausetega. Ning juurde tulevad ka sõnad, mis erinevad igapäeva- kasutusest. Nt füüs. mõiste jõud. 10 Kõne areng raskendatud tingimustes Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala)- kas kõne areng on kaasasündinud või on vajalik ka õppimine. Esimesed teadaolevad juhtumid, leiti lõuna pr 8-9 aa poiss, kes ei kõnelenud. Tuli välja et laps õppis üksikuid fraase ja sõnu kuid voolavat kõnet tal ei tekkinudki. 1920- india kamala ja amala- 18 a ja 1,5 a. nad kasvasid huntide pesas. Emahunt oli nad lapsendanud. Vanem tüdruk jooksis neljakäpukil sõi toorest liha ja urises. Neil ei olnud kõnet, keeldusid voodis magamast. Amala suri
kuuldavaid helisid, kui neid ei kategoriseeriks, seetõttu kaob universaalne foneemide eristus, andes teed keelespetsiifilistele foneemidele. o Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled omandanud, aktiivsus samas piirkonnas, hiljem teise keele omandanud aktiivsus erinevas piirkonnas (vrld emakeel); Broca alas mõlemad piirkonnad. o La/ra foneemid jaapanlastel, kurdid, Kissinger ja tema vend, Aveyroni metsik poiss, Genie, Rochom P’ngieng (Kambodža naine, džunglis 8-26 a-d). Kultuuri omandamise tundlik periood (0-15) o Uue kultuuriga kohanemine immigrantidel. 1. Rahvuslikku identiteeti ei mõjuta teise kultuuri immigreerumise vanus ega seal veedetud aeg. 0-15 aastaselt teises klt-s → identifitseerisid end teise kultuuriga, mida kauem seal elasid.
aastal üks kummaline juhtum. Küla elanike põllumaadel kiskus maa seest välja juurikaid 11-12-aastane poiss, kellel ei olnud riideid seljas ja juuksed olid väga pikaks kasvanud. Poiss püüti otsekohe kinni. Hämmastuseks ei osanud poiss üldse kõnelda. Ta näitas huvi üles ainult toidu vastu. Teda ei huvitanud see, et mis paikades ta normaalset elu elada saaks. Riideid selga panna talle ei saanud, sest ta rebis need kohe lõhki. Külaelanikud viisid poisi kummalise käitumise pärast Aveyroni linna. Poisile anti ka nimi, milleks sai Victor. Teda hakkas hoolit- sema arst, kelle nimi oli Jean-Marc Gaspard Itard. Arst püüdis poisile õpetada inimeste kombeid ja inimkeelt. Seda tehes püüdis ta olla väga kannatlik. Kuid Victor ei suutnud inimkeelt ära õppida, isegi kõige lihtsamaid kõneliike. Poiss keeleliselt ei 19 arenenud, vaid ta suutis korrata ainult teiste inimeste üksikuid silpe, fraase või sõnu. Victor neid ise
aastal üks kummaline juhtum. Küla elanike põllumaadel kiskus maa seest välja juurikaid 11-12-aastane poiss, kellel ei olnud riideid seljas ja juuksed olid väga pikaks kasvanud. Poiss püüti otsekohe kinni. Hämmastuseks ei osanud poiss üldse kõnelda. Ta näitas huvi üles ainult toidu vastu. Teda ei huvitanud see, et mis paikades ta normaalset elu elada saaks. Riideid selga panna talle ei saanud, sest ta rebis need kohe lõhki. Külaelanikud viisid poisi kummalise käitumise pärast Aveyroni linna. Poisile anti ka nimi, milleks sai Victor. Teda hakkas hoolit- sema arst, kelle nimi oli Jean-Marc Gaspard Itard. Arst püüdis poisile õpetada inimeste kombeid ja inimkeelt. Seda tehes püüdis ta olla väga kannatlik. Kuid Victor ei suutnud inimkeelt ära õppida, isegi kõige lihtsamaid kõneliike. Poiss keeleliselt ei arenenud, vaid ta suutis korrata ainult teiste inimeste üksikuid silpe, fraase või sõnu. Victor neid ise suhtlemisel ei kasutanud
aastal üks kummaline juhtum. Küla elanike põllumaadel kiskus maa seest välja juurikaid 11-12-aastane poiss, kellel ei olnud riideid seljas ja juuksed olid väga pikaks kasvanud. Poiss püüti otsekohe kinni. Hämmastuseks ei osanud poiss üldse kõnelda. Ta näitas huvi üles ainult toidu vastu. Teda ei huvitanud see, et mis paikades ta normaalset elu elada saaks. Riideid selga panna talle ei saanud, sest ta rebis need kohe lõhki. Külaelanikud viisid poisi kummalise käitumise pärast Aveyroni linna. Poisile anti ka nimi, milleks sai Victor. Teda hakkas hoolit- sema arst, kelle nimi oli Jean-Marc Gaspard Itard. Arst püüdis poisile õpetada inimeste kombeid ja inimkeelt. Seda tehes püüdis ta olla väga kannatlik. 19 Kuid Victor ei suutnud inimkeelt ära õppida, isegi kõige lihtsamaid kõneliike. Poiss keeleliselt ei arenenud, vaid ta suutis korrata ainult teiste inimeste üksikuid silpe, fraase või sõnu. Victor neid ise
annaabi.ee 
