tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast. Mudisti taiesed on valdavalt lihtsa süzeega figuurikompositsioonid, mis toetuvad reaalelu motiividele või esitavad nägemuspilte. Äratas tähelepanu juba varaste maalide iseseisva ekspressiivse laadiga, mis erines põlvkonnakaaslaste suundumusist. P. Mudisti maalidele on iseloomulikud ka leidlikud ja isepärased nimetused. Tema pildiruumide avatuses ja lageduses on taeva ja maa loomisjärgset ürgsust, seal tegeldakse suurte asjadega ("Hetk", 1975). Teosed Lilleisa ja lilleema Õlimaal, 2009 Tartu Poolfiguur 1975 Vee ääres 1970ndad Kokkuvõte Peeter Mudist on Eesti tuntumaid kunstnikke Lõpetanud ERKI-i maalikunsti eriala Tema teoste hulka kuuluvad maalid,skulptuurid ja graafika Peeter Mudisti taiesed on lihtsa süzeega ja sisaldavad põlvkondlikke erinevusi
Selline käitumine võib olla seotud ka riigi ajaloo, kultuuri ja muude asjaoludega. Väga hea näide riigi ajaloo kohta on Eesti enda ja Venemaa vahel. Eesti on mitu korda olnud Venemaa võimu all. Kuid üks hetk see lõppes. Praegu on võib-olla nii mõnelgi inimesel tunne, et Venemaa ei kunagi alla andnud. Tolerantsus ehk sallivus. Sallivus tähendab maailma kultuuride ning erinevate inimtüüpide austamist ning hindamist. See väljendub teadmist omandamises, avatuses, vastastikuses suhtlemises. Inimesed ei sunni teistele inimestele peale oma seisukohti. Samas ei tähenda see aga näiteks sallivust sotsiaalse ebaõigluse, diskrimineerimise või muude sarnaste tegude, arvamuste tõekspidamist nende suhtes. Eelarvamus tähendab juba enne inimesega tutvumist tema kohta arvamuse kujundamist, seejuures eeldatakse teatud omaduste olemasolu, mida omistatakse inimesele näiteks tema rassi, rahvusliku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Ma usun, et
„Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!“ (Piibel, Kg 9:9) Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on välja pakkunud kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust, mis on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes – aususes, avatuses, usalduses; pühendumist – soov, kohustus suhet jätkata ja kolmandaks kirge, mis annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate inimeste puhul, sest enam-vähem ideaalne abielu on siis, kui lähedustunne, pühendumine ja kirg on 100% mõttes. Nagu ma enne juba mainisin siis vabaabielus aga tundub, et pühendumine pole täielik, kuna ei astuta sammu, et kirjutada alla lepingule, mis peaks olema igavene ehk kuni surm neid lahutab.
kohanenud. Meeste puhul prognoosis enese määratud neurootilisus oluliselt nende abielulist kohanemist ja oli vastutav 6% variatsioonide eest DAS-skoorides. Kõrge neurootilisuse tulemusega mehed olid vähem abieluliselt kohanenud. Ülejäänud nelja isikuomaduse grupina lisamine seletas veel 5% varieerumisest abielulise kohanemise skoorides. Lisaks neurootilisusele andsid kolm isikuomadust abielulises kohanemises ainulaadse variatsiooni. Mehed, kes said kõrge tulemuse avatuses, sotsiaalsuses ja meelekindluses, olid abieluliselt paremini kohanenud. Regressioonianalüüsi tulemused, milles uuriti partneri poolt märgitud isiksuse mõju enese märgitud abielulisele kohanemisele: Kõrge neurootilisusega naiste ja meeste panus oma partneri abielulisesse kohanemisesse oli negatiivne. Üksikute isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist vastutas ainulaadse variatsiooni eest naiste kohanemises. Abikaasade avatus oli nende naiste abielulise
õige aeg, seda ei pea ka otsima, sest armastus leiab su ise ja midagi armastust ei takista ei vahemaad ega aeg, sest inimesed on alati teineteisega koos- alati mõtetes teineteisega. Armastuse komponendid Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on välja pakkunud kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus intiimsust, mis on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes – aususes, avatuses, usalduses; pühendumist – soov, kohustus suhet jätkata ja kolmandaks kirge, mis annab suhtele energiat. Ma arvan, et Sternbergi komponendid toimivad vaid abielus olevate inimeste puhul, sest enam-vähem ideaalne abielu on siis, kui lähedustunne, pühendumine ja kirg on 100% mõttes. Vabaabielus aga tundub, et pühendumine pole täielik, kuna ei astuta sammu, et kirjutada alla lepingule, mis peaks olema igavene ehk kuni surm neid lahutab. Teadlaste arvamus armastusest
,,Loodusel" [NB! jutumärgid] ei ole ajalugu." ,,... inimene on eksisteerimise viis." ,,... saladus ... valitseb inimese olemise (Dasein) üle." ,,Olemine (Sein) tähendab kohalolemist." ,,Lubada kohal olla tähendab -- avada, viia avatusse." ,,Metafüüsika mõtleb inimest kui animalitas't ja ei mõtle teda kui humanitas't." Metafüüsika lähtub olevast, on orienteeritud olevale ja läheb mööda olemisest. Metafüüsika on olemise unustus. ,,Seismist (ehk viibimist) olemise avatuses ma nimetan inimese eksistentsiks. Ainult inimesele on omane see olemise liik." ,,... inimene ON sel määral, mil ta eksisteerib." ,,[Olemise] ajalugu saab sõna tõsiste mõtlejate kõnes." ,,Inimese eksistents ... on ajalooline ... ." ,,Kodutus saab maailma saatuseks." ,,Maailm" väljendis ,,maailmas-olemine" tähendab Heideggeri enese sõnastuses olemise avatust. Inimese olemus on Heideggeri järgi selles, et inimene on MÕTISKLEV olend.
Iga teksti, aga siis ka kultuuri unikaalsus seisneb selles, et ta on üheaegselt avatud ja suletud, piiramata ja piiratud, realiseeritud ja lõpetamata ühesõnaga, tekst on pidevas liikumises ja arengus. See liikumine on paradoksaalne, sest kultuuri üheaegset avatust ja suletust saame mõista ainult paradoksi kaudu. Näiteks, kui ühelt poolt rõhutatakse rahvuskultuurilist avatust, eeldatakse vaikimisi, et selles avatuses on ometi üks suletud tervikstruktuur nimetame seda tuumaks , mis ei lase kultuuri avatusel hajuda määramatusse. Eesti kultuuril on selleks tuumaks eesti keel. Eesti kultuur on kahtlemata keelekeskne kultuur. Eesti keel on eesti kultuurile seega nii värav kui ka kindlus. Eesti kultuuri terviklikkuse tagaja on ka territoorium. Selles mõttes on eesti kultuur fokuseeritult lokaalkultuur. Eesti kultuur on kinni, sõltuv sellest maast, kus teda luuakse ja tarbitakse
nimetada, kui kõik, mis sellega kaasneb, on niivõrd loomulik? Miks mitte olla ja käituda vastavalt?" Moodne inimene on käinud pika tee; ta pole enam vaimustatud minevikureligioonide tobedatest dogmadest. Me elame valgustusajastul. Psühhiaatrid on inimese olemuse valgustamisel pikki samme astunud. Me elame intellektuaalse avatuse ajastul, mis ei sarnane milleski ajastuga, kust meie juured alguse said. See kõik on ju tore, ent selles avatuses on üks mõra. Üks asi on võtta midagi omaks intellektuaalselt ning teine asi võtta sedasama omaks emotsionaalselt. See, mida psühhiaatria ei suuda täita, on inimese sünnipärane vajadus dogmade kaudu vaimustuda. Inimene vajab rituaale, tseremooniaid ja loitse. Hoolimata kõigest heast mida psühhiaatria on suutnud korda saata, on ta inimese välja kiskunud imedest ja fantaasiatest, mida religioon varem võis pakkuda.
Andekate isiksuslikud eripärad 57 Andekate laste isiksuse eripära võrreldes nn tavalastega täheldas ka K. Laidra, kes võrdles Eestis 2001. aastal uuritud 2746 õpilase (6., 8., 10. ja 12. klassidest) isiksust sõltuvalt nende Raveni vaimsete võimete testi tule- mustest (Laidra, 2008). Selle uuringu tulemused näitasid, et võimekamatel lastel olid võrreldes tavalastega madalamad skoorid neurootilisuses ja kõr- gemad skoorid avatuses. Ekstravertsuses, sotsiaalsuses ega meelekindluses erinevusi ei leitud. Pisut erinevad olid järeldused eespool viidatud uuringus mõõdetud vanema vanuserühma õpilaste tulemuste (Laidra, Pullmann & Allik, 2007) ja Eesti olümpiaadide lõppvoorudes osalenute tulemuste võrdluse põhjal (Sepp, 2008). Nii 2005. (n = 95) kui ka 2006. aastal (n = 65) matemaatika-, füüsika-, keemia- ja lingvistikaolümpiaadide lõppvoorudes osalenute isik-
õiguspärast käitumisviisi, nende roll on peamiselt kahe või enama võimaliku käitumisviisi vahel valiku langetamise hõlbustamine, seal hulgas nt adressaadile käitumise võimalike eeliste ja tagajärgede selgitamine. Riiklik infopoliitika ja riigi enda infoalane tegevus Riigil on võimalik infopoliitika abil kujundada nii õigusloomet kui ka organisatsioonide ja üksikisikute infoalast käitumist. Infoühiskond on pööranud uue lehekülje riigi enda avatuses ja kommunikatsioonis: võimukandjatel on tekkinud motivatsioon tagada võimu toestamise läbipaistvus, mis suurendaks usaldust ja konstruktiivset diskussiooni ühiskonda huvitavatel teemadel. Ka ettevõtjal on võimalik kehtiva õiguse põhjal otsustada, kas ja kui palju informatsiooni enda kohta nt kodukal v pressiteadetes avaldada, ent suurem avalikkus võimukandjate poolt motiveerib ka organisatsioone suuremale läbipaistvusele, suurendades
annaabi.ee 
