15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust. Toimus ilmalikustumine ja Inimesed muutusid optimistlikumaks. arenes kodanlus ja rahvuslus ning tekkisid linna- ja õukonnakultuur. arenes arusaam, et filosoofia on teaduste teadus. renessanssiajal viidi läbi ka arvukaid avastusretki läände-itta-põhja-lõunasse; ajastul avardusid inimeste teadmised [Coppernicus, Bruno, Galilei]. tekkis ilmalik koorimuusika tekkis mitmeid kirjanduszanreid. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. romaan kerkis hispaanias tähtsale kohale. Esimene romaan pärineb kirjanikult Francois Rabelais renessanssiajal sündis samuti ka eepos Kolm tähtsamat renesanssiajastu Firenzelast: 1. Dante(1265-1321) - Rohkelt armastusluulet. 2
kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia. Araabiamaades säilis islam. 756 aastal loodi Kirikuriik Kesk-Itaaliasse, mis kuulus paavstile. Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki Ameerikasse ja ka teistesse piirkondadesse, kus poldud varem käidud. Just nemad olidki esimesed, kes avastasid Ameerika. Nende retkedest arenesidki hilisemad maadeavastused, nagu ka Columbuse Ameerika avastus. Minu arvates oli varakeskaegne Euroopa nagu vastand suure Rooma impeeriumi hiilgusele ja võimsusele. Inimesed olid vaesed, linnu praktiliselt polnud, rahvas ja maa oli killustatud, mis näitas kui pime, segane ja keeruline aeg valdas sellel ajal.
Kastiilia Isabel Kastiilia Isabel süundis 22. aprill 1451 Hispaania linnas MADRIGAL de Altas Torres turukojas. Isabeli isa Juan 2 . Isabel oli lapsena tähelepandamatu laps , sesti isa kaotas 4 aastaselt ja ema ei olnud terve et tema eest hoolitseda sellepärast oligi tähelepandamatu oksas lugeda , kirjutada ja uskus ristiusku ema viis ta Arevalo lossi kui ta väike oli . Isabel sai troonile 18 aastaselt ja viis Kastiilia riigi uusaega. Isabeli esimene samm 20 juuni 1468 Kastiilia ja Leoni kuningriikide printsess ja seaduslik pärijanna Kastiilia riigi valitsejaks hakkab Isabel .Isabel abiellus Argoonia kuninga pojaga Fernadoga 19 aastaselt 19 oktoober 1469 aastal. Abieluga ühendus Kastiilia Leoni riik Argoonia riigiga. Isabelil oli 2 last tütar Juana ja Karl 5 . Isabel oli ainuvalitseja kastiilias ja ta tegi uued seadused kastiilias. Isabel kuulutab valitsuse programmi. Austab kirikukäske , aadlikke ja valvab kuni...
Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ideid ühiskonnale. Usun ,et inimeste väärtustamine tõi neile mitmeid vabadusi ja õigusi ning hakati rohkem mõtlema individuaalsusele kui tervikule. Teisalt täiustus geograafiline maailmapilt ja arenes meresõidutehnika. Kuna inimeste silmaring avanes ,hakati rohkem ja kaugemale tegema avastusretki . Avastusretketega seoses õpiti tundma seninägematuid taimi ja linde ja kasvas väärismetallide vedu . Samuti järgnes negatiivseid tagajärgi ,näiteks hukkusid võitluses suur hulk põliselanikke ,hävisid indiaani kõrgkultuurid ja palju inimesi veeti orjusesse. Seninägematud avastused muutsid aga kaarti ja parema tehnikaga sõit võimaldas teha veel pikimaid reise kui ennem. Reformatsiooni (XVI saj) ehk usupuhastuse algataja Martin Luther (1483-1546) püüdis
Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin Erik Punasest ning Leif Erikssonist. Erik Punane (vanaskandinaavia Eiríkr raui) põgendati Islandilt aastal 982 seoses mitmete tapmistega kolmeks aastaks. Temaga liitusid nii mitmedki mehed
d) Eesti passi ja Halli passi omanikud ei vaja viisat Kreekasse sõiduks. Vene riigi passi omanikud peavad vormistama kreeka suursaatkonnas visa. Plussid ja miinused. a) + Kaunid rannad, mahe kliima ja puhas merevesi b) + Suurepärased puhkamisvõimalused igas eas inimestele c) + Huvitavad ekskursioonid d) + inimesed on sõbralikud, suhtlemis altid ja teenindusvalmid e) + Head ühendusvõimalused saare teiste osadega võimaldavad iseseisvaid avastusretki f) + Hea sihtkoht rendiautoga seiklemiseks g) + Kreetlaste avatus ja külalislahkus h) + Maitsev köök, lai valik söögikohti, suurepärased veinid i) -Kitsad tänavad, kohati puuduvad kõnniteed j) -Kevadel ja sügisel võib ilm olla heitlik. Kuidas minna? a) Estonian Air otselennuga Ateenasse, sealt edasi kohaliku lennukompaniiga Haina lennuväljale. b) Estonian Air otselennuga Helsingisse, sealt edasi Finnairiga Haina lennuväljale.
Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed. Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa. Rootsi – Bütsants. Norra-Island. 5.Võrdle feodaali ja talupoja elu Feodaal Talupoeg Valitseb Värvilised valdusi riided Osaleb Maad ei oma sõjakäigul Saab vaid Rendib talu poeg Annab talu Relvaõigus
vaid kogu Egiptusele kuulsust toonud Giza püramiidid.Tänapäeva Egiptuse territooriumil on püramiide kokku loendatud üle saja. (www.scandinaviantours.ee) Kogu tänapäeva maailmas võib täheldada egiptuse tsivilisatsiooni suurt mõju. Sellel maal loodi kalender. Egiptuses tekkis esimene monoteistlik religioonifilosoofia. Arvatakse, et egiptlased olid esimesed, kes avastasid Ameerika (see võis toimuda umbes 1500 aastat e.m.a ehk 3000 aastat enne Kolumbuse avastusretki). Egiptlased (orisõduritest mamelukid) olid esimesed, kes suutsid peatada takistamatute mongolite pealetungi läände. Underwood : 23) 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Altrov, Rene.- Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses : Diplomitöö, 1998 2. Egiptus, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 3. Egiptus [1001 fotot], Tallinn : Sinisukk, 2008 4. Gabriel, Theodor, Geaves, Ronald. ..
Inimesed tahavad maapiirkondades näha kõige rohkem: - looduslikke vaatamisväärsusi, puhast rikkumata loodust ja mitmekesist maastikku; - arheoloogilist, ajaloolist ja kultuurilist pärandit; - uudset arhitektuuri, mille juured oleks kohalikus folklooris; - festivale, pidustusi, rahvamuusikat ja -tantsu; - mälestusmärke ja muuseume; - kohalikku traditsioonilist toitu; - madalat elukallidust; - mugavaid hotelle; - täielikku puhkust. Samuti otsitakse rohkem tegevust ja meelelahutust: avastusretki, jalgrattamatku, veespordiharrastusi järvedel ja jõgedel, ratsutamist, jahilkäimist, kalapüüki, traditsioonilise käsitöö õppimist, metsamarjade korjamist, talutöödes osalemist. Maaturism on väga põnev, mille käigus saavad täiskasvanud puhata ja näidata lastele kuidas maapiirkondades elu elatakse. 1.5 EKSTREEMSUSE OTSINGUIL Uus trend ennekõike äriinimeste hulgas on nn ilmajätmise puhkus, mis paneb proovile kehaliste võimete piirid
kõrvalolevatele saartele. Tuntuim neist on huvitava ajalooga ning Vahemere kaunimaks saareks peetav vulkaaniline Santorini. Saarel on erinevaid positiivseid ja negatiivseid omadusi : Plussideks on kindlasti kaunid rannad, mahe kliima ja puhas merevesi; suurepärased puhkamisvõimalused igas eas inimestele; huvitavad ekskursioonid; kohalikud on sõbralikud ja teenindusvalmid, avatud, ja külalislahked; väga head ühendusvõimalused saare teiste osadega, mis võimaldavad iseseisvaid avastusretki; hea sihtkoht rendiautoga seiklemiseks; maitsev köök ja lai valik söögikohti, suurepärased veinid. Miinusteks on kitsad tänavad, kohati puuduvad kõnniteed; kevadel ja sügisel võib ilm olla heitlik. Kreeta loodus on väga mitmekesine, merest kerkivad teravad mäed; ida-lääne suunaline mäestik; põhjakallas on laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme
Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Amerigo Vespucci (9. märts 1454 Firenze 22. veebruar 1512 Sevilla) Amerigo Vespucci oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta töötas vendade Lorenzo ja Giovanni de' Medici juures, kes saatsid ta 1491 oma ettevõtte Sevilla osakonda. Vespucci tegi mitmeid avastusretki Aamerikasse. Aastal 1512. suri Amerigo Vespucci Sevillas. Amerigo Vespucci reisid: Kolumbuse järel suundusid Uue Maailma rannikule paljud Hispaania ja Portugali vallutusekspeditsioonid. Mitmest neist võttis osa itaalia päritoluga Amerigo Vespucci. Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania (toona Aragóni ja Kastiilia) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" ja "Amerigo neli reisi",
Mõjule, mis erinevates paigas kogetud kohtadel on meie meie psüühikale ning kehale ja sellele kuidas kohad mõjutavad inimese arengut, tänapäeval vähe tähepanu pööratud. Paiku seostatakse mõistetega turvatunne, ohutunne, kodutunne. Esimene periood: lapsepõlv Lapsepõlvemaastikus peab olema ruumi lapse potensiaaile- kehale, tunnetele ja mõistusele. Lapsel peab olema midagi, mis ärataks temas huvi ja osalemistahet. Tal peab olema aega segamatult oma mänge mängida ja avastusretki teha. Ka peab tal olema aega oma tunnete töötlemiseks, et tegelikkust tajuda, järele proovida, uurida, selle üle mütiskleda ja järele mõelda. Tänapäeval on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Need eelkooli õuekeskkonnad võivad täita paljusid rolle nad kõnetavad last, mängivad lapsega mitmel erineval viisil
kogemuse tahkusi, suurendamaks teadvust sügavatest tunnetest, ängidest ja lootustest. Humanistlik kunstiteraapia võib saada peamiseks teeks päästmaks loomingulist inimest, kes ei ole enam võõrdunud ammendumatutest sisemise vitaalsuse allikatest, mis on avaldunud tema unenägudes, müütides, fantaasiates ja intuitiivsetes kujutlustes. Tundub paradoksaalne, et inimene on olnud võimeline ja on tahtnud laiendada oma kõige suurejoonelisemaid avastusretki kosmose avarustesse, planeetidele ja päikesesüsteemile, aga ta ei ole olnud võimeline või ei ole tahtnud avastada neid ääretuid, kaardistamata territooriumeid oma enda sisekosmoses. Minu teooria on suuresti mõjutatud Otto Rank'i poolt, kelle raamat "Kunst ja kunstnik" (1932) viib lugeja avastusretkele loomingulisuse valdustesse ja julgustab inimest saamaks "kunstnikuks elus", kus igaüks määrab oma eksistentsi ise. Rank usub, et see on sisemise kogemuse sügavus, mis
Õues õppimise olulisus seisneb laste võimaluses kaevata mudas, mängida poriga ja ronida, mis aitab kaasa ka füüsilisele arengule ning laste suhtlemisoskuste arengule ning omavahelisele koostööle. (Davies 1997). Lapsepõlvemaastikus peab ruumi olema kogu lapse potentsiaalile: kehale, tunnetele ja mõistusele. Oluline on, et kõik ümbritsev äratakse lapses huvi. Samas on lisaks sellele oluline ka lastele antav aeg ise avastada ning segamatult oma mänge mängida ja avastusretki teha. (Grahn jt 1997, Havnesköld, Mothander 1995, viidanud Dahlgren, Sjölander, Strid & Szcepanski 2007, 70). Väga olulisel kohal on lasteaia õueala võimaluste maksimaalne rakendamine. Looduslikud maastikud ergutavad laste motoorset aktiivsust, kallakud ja kivid on lastele kui looduslikud takistused, millest tuleb üle saada, taimed annavad varju ja puud on head ronimiseks. Muruplatsid on head jooksmiseks ja roomamiseks. Skandinaavias on lasteaedades saama
annaabi.ee 
