kõrvitsat. Aasiast euroopasse toodi kakaot, kohvi 4. negatiivseks olid haigused(süüfilis) 5. suurelt muutus majanduskorraldus 6. euroopast ameerikasse toodi hobune, siga, lammas 7. väärismetallid 8. kapitali koondumine suurettevõtjate kätte · Teistele maadele: 1. algab Euroopa suurriikide koloonia poliitika 2. ristiusu levik 3. kõrgkultuuri hävimine 4. algab Euroopast väljaränne teistesse riikidesse 5. gripp, alkohol Maadeavastuste kasulikkus avastajatele ja avastatule. · Avastajatele: 1. euroopasse rikkuse sissevool teiste rahvaste alluste läbi 2. eurooplased kaubanduse-majanduse ettevõte 3. eurooplased pidasid oma tsivilisatsiooni paremaks · Avastatutele: 1.eurooplased viisid kaasa uue tehnoloogia ja kultuuri 2. erinevad maailmajaod kaasati kaubandusliku ja kultuuriliku suhtlemisse 3. kultuuri hävinemine 4. rikkuste väljavedamine 5. kodanike väljavedamine 5. Reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel, sest indiaanlased ei saanud aru miks
Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt. Suurem osa väljarändajatest pärines usuliselt või poliitiliselt allasurutud kihtidest. 1607. aastal rajati esimene püsiv Inglise koloonia Jamestown Virginias. Inglise puritaanid asustasid Uus-Inglismaa- tänapäeva Ameerika Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid. Prantsuse hugenotid rajasid oma koloonia Carolina- idaranniku lõunaossa. Ameerikasse asustati
o Maapähkel o Kakao o Küüslauk o Kartul o Tomat o Tubakas o Uba o Kalkun o Süüfilis o Ilmselt olid need avastused sama tähtsad nagu elektri avastamine. Ilma maadeuuringuteta oleks maailm teistsugune ja inimesed ning rassid oleksid erinevad ja asetseksid erinevates maailma kohtades. Kaubandus ei oleks veel nii arenenud ja transport oleks otsapidi 18 sajandis. Täna suurtele avastajatele, kelle tegusid ei osatud tollal hinnata ja nende tegudes nähti ainult raha, on maailm kaardistatud ja kindlasti kõvasti ,,väiksem" , kui see enne 15. sajandit oli.
Ometi kulus 10 aastat, et plaanitud mereretk teoks saaks. Kes avastas Ameerika tegelikult? Kolumbus oli elu lõpuni veendunud, et ta jõudis Indiasse. Ta nimetas isegi leitud maa inimesi indiaanlasteks. Sellest, et avastatud maa on hoopis uus manner, sai aru Amerigo Vespucci. Tema järgi kannab avatatud maa Ameerika nime. Kolumbuse tuli mõttele lahendada probleemi teistmoodi, kui tavaliselt oli harjutud mõtlema.Selline mõtteviis on uurijatele ja avastajatele väga omane. Niisuguseid, esmapilgul lahendamatuna näivaid probleeme nimetatakse tänapäeval kolumbuse munadeks Ameerika avastuslugu Euroopat valdas 15. saj. ettekujutus, et Indiasse on võimalik ka lääne purjetades minna. 1492.a. organiseeriti ekspeditsioon, mis koosnes kolmest laevast, kokku 100 mehega. Seda ekspeditsiooni juhtis Christoph Kolumbus(1451-1506). Kaks kuud pärast teeleasumist jõuti saarteni, mis ristiti Lääne-India saarestikuks (Bahama saared).
rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Ameerikasse siirdusid 17.-18.sajandil eurooplastest tagakiusatud : talupojad, teiseusundilised jms, ning mittetahetud : kerjused, vargad, röövlid jms., kellest euroopa soovis vabaneda ning nad järgnesid avastajatele ja kaupmeestele. Kõige rohkem kolooniaid olid seal inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti tulidki Inglismaalt. Inglastel oli 13 kolooniat. Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis18. Saj II poolel nende maksukoormat tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4.juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust
hääletämbri muutus (eelkõige kõrgenemine), käte ja jalgade liigutuste vähenemine, näoilmete vastuolulised mikromuutused (kestavad 1/25 sekundit ning nende äratundmine on suhteliselt lihtsalt treenitav). Samas tuleb silmas pidada, et mitte kõikidel juhtudel ei ilmne just need tunnused ja nende esinemine ei anna valetamise kohta 100% garantiid. Tänaseks on empiirilised uuringud näidanud aga ühte olulist asja professionaalsetele vale avastajatele (politsei nt). Nimelt, et tuleks püüda vabaneda valedest stereotüüpidest, uskumistest valetamise vaieldamatute tunnuste osas, sest nende kasutamine viib soovimatute effektideni (nt rassidevahelised kommunikatsiooni häired). 27. Emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika (ajalugu, üldpõhimõtted, tänapäev ja perspektiivid). Üks psühholoogia rakendamise võimalusi kriminaalmenetluses, kus põimuvad õiguslikud,
Orjalaevad randusid Kariibidele. Seal toimus orjaturg. Orjakauplejad olid ise ka neegrid. Ameerikast viidi Euroopasse tubakat, suhkrut, puuvilla ja kakaod. Euroopast Aafrikasse viidi rämps- ehk odavkaupa (klaashelmed, kirev sitsiriie). Maadeavastused olid avastatutele kasulikumad, sest: 1. uued tehnoloogiad ja uus kultuur 2. silmaringi laienemine 3. kohalike valitsejate võim suurenes, sest nad tegid koostööd maadeavastajatega Maadeavastused olid avastajatele kasulikumad, sest: 1. uued kaubad ja kaubateed 2. uued toidukultuurid 3. väärismetallid 4. silmaringi laienemine 5. maailmakaardi areng 25. Reformatsioon Saksamaal Reformatsioon kitsamas tähendused tähendab usupuhastust. Eesmärk oli kristlust puhastada sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ning täiendustest. Tuli tagasi pöörduda piiblil põhineva algse õpetuse juurde. Laiemas mõttes
tüübist ja asjaoludest, miks valetamine leiab aset (panused). Samas sisendab lootust fakt, et elukutselised vale avastajad (nt salateenistuste agendid) saavad vale tuvastamisega mitteverbaalsete indikaatorite abil suhteliselt suurepäraselt hakkama. Tundub, et vale avastamine on kunst, oskus, mida võib olla saab arendada. Kuidas seda edukalt teha, pole veel siiani hästi teada. Tänaseks on empiirilised uuringud näidanud aga ühte olulist asja professionaalsetele vale avastajatele (politsei nt). Nimelt, et tuleks püüda vabaneda valedest stereotüüpidest, uskumistest valetamise vaieldamatute tunnuste osas, sest nende kasutamine viib soovimatute effektideni (nt rassidevahelised kommunikatsiooni häired). 34.küsimus Tunnistajate intervjueerimine: kognitiivne intervjuu Kuidas aga psühholoogiateadmisi süstemaatiliselt kasutada õiguspraktikas? 1954. aastal moodustati Saksamaa Ülemkohtu
annaabi.ee 
