töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Siin on siiski suur AGA. Palgaseaduses §-s 36 lg 2 on sätestatud, et ,,tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjate tähtajaks tagastamata avansse, töötajate arvutusvea tõttu makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitanud kahju hüvitamise summasid". Samuti TLS §-s 17 lg 2 sätestatud, et ,,korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi". Nagu ma sain tekstist aru, summa kinni peetakse ilma töötaja nõusolekuta. Ja rõhutan veel üht asja. § 72. Töötaja vastutus (teine pool) (TLS)
ärtuludena või -kuludena kasumiaruandes. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga valuutakursiga. Bilanspäeva ümberhindamine toimub bilansipäeva EKP kursi alusel, kursimuutus näidatakse............... Arveldused aruandvate isikutega; lähetused · Aruandvad iskud on ettevõttega töösuhtes · Arvelduste kord (avansside maksmine, aruande esitamine, tasaarveldused) on fikseeritud raamatupidamise siseeeskirjades · Avansse antakse majanduskuludeks, lähetusteks jm.. · Lähetuskulude hüvitamise kord on kirjas valitsuse määruses · Maksuvabad määrad järgmistele kuludele: sõidukulud ja muud kulud, viisavormistamise kindlustuskulud, majutuskulud, päevarahad. Vt konspekt: lähetuskulude hüvitamine. Lähetuskulude hüvitamine www.riigiteataja.ee/akt/13351709 · Välislähetuse päevaraha määr on 22,37-32 eurot · makstav maj.kulu hüvitis Eestis kuni 77 eurot ning
töövõimetuse korra tagatis, tervisekontrollile suunatud töötaja tagatis, taseme- ja erialane koolitus, töölähetusse saadetud töötaja hüvitis. 278. Mis on töölähetus? V: Töötaja saatmine tööle väljaspool töölepingus ettenähtud töö tegemise kohta. 279. Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine? V: Kinni tohib pidada seadusega kehtestatud makse ja näiteks valestiarvestatud avansse. 280. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? V: Töötaja võtab endale vastutuse, et talle tööülesannete täitmiseks antud vara säiliks. Selleks tuleb teha leping. 281. Millised on kahju hüvitamise põhialused? V: Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. 282. Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
korteriraha ja sõiduraha. · Käesoleva paragrahvi 3. lõikes mainitud kompensatsioonide suuruse, maksmise tingimused ja korra kehtestab vabariigi valitsus. · Töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. 26. PALGAST KINNIPIDAMISTE TEGEMISE KORD Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. 27. DISTSIPLINAARKARISTUSED, LIIGID, MÄÄRAMISE KORD JA VORMISTAMINE Distsiplinaarsüüteod on niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarkaristus, on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi:1.Töötajapoolne kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine 2
2. kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve. 3. elatist ( alimendid) 4. tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud. 5. muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.) Lisaks on tööandjal täiendavalt õigus kinni pidada palgast : 1. tähtajaks tagastamata avansse 2. töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid võib pidada kinni 3 kuu jooksul, arvestades selle väljamaksmist ja kui töötaja ei vaidle selle kinnipidamise aluste ja suuruste vastu. Erandiks on juhud kui töötaja poolt olid esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid ning ka siis tuleb jälgida seadust. 3. Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summad ( inventeerimisel puudujääk- selleks peab olema eelnev kirjalik nõusolek töötajalt)
K K K D K Sotsiaalmaksu võlg D K Töötasust kinnipidamised Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta kinni pidada: 1) seadusega kehtestatud makse; 2) täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid; 3 ) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle kalendriaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud; 4 ) tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.Puhkusetasu reservi arvestus Puhkusetasu reserv on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib ettevõttel kohustus anda töötajatele puhkust (Eestis on minimaalne puhkuse kestus 28 kalendripäeva) ja maksta puhkusetasu
tööpäeval. Palgast kinnipidamisi võib üldjuhul teha ainult töötaja nõusolekul. Ilma tema nõusolekuta võib aga seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada vaid: 1) seadusega kehtestatud makse; 2) tasu väljatöötamata puhksuepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvelt töötaja juba oli puhkuse saanud; 3) muid seadusega ettenähtud summasid. Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tähtajaks tagastamata avansse, arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid, samuti töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid, kui nende hüvitamiseks on olemas töötaja kirjalik nõusolek. Kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangakontole ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud alammäärast. Distsiplinaarsüütegu ehk distsiplinaarüleastumine on
ulatuses kinni pidada: 1) seadusega kehtestatud makse; 2) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10 ettenähtud alustel; 3) muid seadusega ettenähtud summasid. (2) Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. (3) Kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangakontole ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast. (4) Palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud järjekorras.
5.1.3 Kinnipidamised palgast Tööandja võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta teha kinnipidamisi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. Kinnipidamisi võib teha kolmandate isikute kasuks või tööandja kasuks. Töötaja palgast võib kinni pidada: seadusega kehtestatud maksud, tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest, mis on töötajale ette välja makstud, samuti tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Töötajale maksmiseks peale kõiki kinnipidamisi jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le kehtestatud palga alammäärast. Palgast kinnipeetava tulumaksumäär on alates 1.05.05 24%, töötuskindlustuse makse 1%, pensionikindlustuse makse (II pensionisamba liitumise korral) 2% ja tulumaksuvaba 1700.-
annaabi.ee 
