Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
(rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielulahutus, rahaline vaidlus, teised vaidlused, mis tekivad üksikisikute vahel. Demokraatliku riigi tunnused: sõnavabadus, eraelu puutumatus, mitmeparteilisus, vähemuste õiguste garanteerimine,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2013 SISUKORD: Sissejuhatus................................................................................................. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR............................................................................. 4 2. LÄBIRÄÄKIMISED...................................................................................... 5 2.1 Läbirääkimisstiil.................................................................................. 5 2.2 Eesmärgid ja ootused.........................................................................5 2.3 Autoriteersed standardid ja normid....................................................6 2
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss)
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ..
Tuleb silmas pidada, et ükski indikaator ei anna otseselt informatsiooni võimaliku klastri peamise tunnuse klastri ettevõtete vaheliste majandustehingute intensiivsuse kohta. Indikaatoreid saab seega kasutada vaid analüüsi alguspunktina, lähtekohana klastrite identifitseerimisel. (Ibid.,2015) Eesti merendusklastri alamklastrid on valitud vastavalt üldlevinud merendusklastri jaotuselening samas arvestades Eesti omapära. Eesti merendusklastri alustalad paneb paika avaliksektor. Seal tehtavad otsused ja regulatsioonid mõjutavad kogu majandust ja ettevõtlust ning seetõttu määrab see ka Eesti merendusklastri võimalikkuse ja olemuse. (Ibid.,2015) Euroopa Komisjon on määratlenud Euroopa merendusklastri liigenduse oma töödokumendis ,,Maritime Cluster", mis on aluseks võetud ka Eestiriikliku merenduse arengukava koostamisel. (Ibid., 2015) Eesti merendusklastri tugevused (Eesti Merenduspoliitika 2012-2020): 1.Head looduslikud tingimused 2
Ühiskond. Avalik ja erasektor 2.1-2.2 5 Ühiskond on inimeste kooselu korrastatud viis 6 Sektorid: o Avaliksektor riigi ja omavalitsus asutused(linnad + vallad) ; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks o Erasektor tegeleb majandusega riik ei sekku majandusellu , loob tingimused ja keskkonna o Kodaniku ühiskond kodanike ühendused; muudab ühiskonna täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi Oktoober on viinakuu hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine
Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit! 3. Mittetulundusühingud ehk siis kolmas sektor . Avatud ühikonda nimetatakse tihti ka kodaniku ühiskonnaks. Ühiskonda kus inimesed saavad kas otseselt või kautselt osa võtta valitsemisest nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia põhilised tunnusjooned on: 1. Vabadevalimiste korraldamine.
nt. kalevi mesikäpp - karu tehti ümber. Kolmas loeng Turu määratlemine(sihtgrupp/segmenteerimine) Turg konkureerib põhiliselt hinnaga. Turu määratlemine : • Turg on potentsiaalsete ja tegelike ostjate kogum. • Tarbeturu moodustavad inimesed, kes ostavad kaupa isiklikuks tarbimiseks. • Organisatsiooni turu moodustavad firmad, kes ostavad kaupa edasimüügiks või millegi tootmiseks. Bisness to bisness B2B • Avaliksektor Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus koguturg(tarbijad) jaotatakse mõtteliselt mõtestatud osadeks. Vajadused, probleemid, hobid, tunnused Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühiselt teatud turundusmeetmetele. nt. prillidega inimesed, vanus, elukoha järgi(nt. Pood, mis asub kodu lähedal), kudumisring 8.kassis õppiv Maarja (14.aastane), kes elab tallinnas, emaga ja isaga. Ta õppib hästi ning talle meeldib koolis käia
juhtimine. 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? ÄRISEKTOR: Ettevõtte edukus ongi otseses sõltuvuses sellest, kuidas ettevõte valib omale töötajaid, tunneb töötaja potentsiaali, oskab näha tema arenguvõimalusi ja siduda seda ettevõtte väärtusloomesse. Oluline on saavutada töötaja kõrge rahulolu pakutava keskkonnaga ja arenguvõimalustega, sest rahulolu on otseses sõltuvuses töötaja pühendumusega ja loodava lisandväärtusega ettevõttele. AVALIKSEKTOR: oluline on erinevate struktuurüksuste, inidiviidide haaratus nii vertikaalsesse kui horisontaalsesse teadmusvahetuse ptotsessidesse organisatsioonis. See tagab teadmusvälja ühtlustamise ja rikastumise, samas ka individuaalse teadmuse ülemineku organisatsiooniliseks ja selle säilimiseks organisatsioonis ka töötaja lahkumisel. 1. Millised on innovatsiooni leviku etapid? Tooge näide ühe avaliku sektori innovatsiooni põhjal. 1. Teadmine või teadlikkuse tekitamine 2
sisuliselt kontroll üldse puudus. Avaliku sektori kontrolli teostab riigikontroll. Vahendite õige kasutuse kontrolliks on see kohustuslik. Siseauditi rakendamise oluliseks tõukejõuks oli vajadus kontrollida Euroopa Liidu sihtressursside kasutamist, kuna geograafiline mastaabsus oli kasvanud suureks. Seega tuleb siseauditi funktsiooni rakendada nii avalikus kui erasekrotis selleks, et saada objektiivne ülevaade sellest, mis toimub organisatsiooni sees. Kuna era- ja avaliksektor toimivad erinevatel alustel, siis on erinev ka siseauditi funktsioon. Samas on siseauditi põhialused suhteliselt sarnased mõlemas sektoris. Seega saab lähtuda ühtsetest printsiipidest, kuid kohandades neid vastava tegevuse spetsiifikale. Siseauditi funktsioon peab kontrollima, et raha kasutatakse sinna, kus seda vaja on. Ajalooliselt on siseauditi funktsioon olnud ettevõtete struktuuris erineva positsiooni alluvusega, mis on oluline siseauditi funktsiooni sõltumatuse tagamisel
Ning kui nad tugevad veraldunud siisvoivad nad hakata seadma masi eesmärke. Tootepõhine jaotamine siis tavaliselt säilivad ka mõned funktsionaalsed yksused, pangas on tavaliselt tooteyksusteks pangakaardid, arvutipank laenuyksus jne. Tekib võimalus seostada yksuse vastutus toote kasumlikkusega. Lihtne on kordineerida tootega seotud yksust. Paljud tooteyksused suurendavad pysikulusi ning muudavad keeruliseks panga org. Segmendi jaotus voib tähendada eraldi yksusi ettevõtetele nt avaliksektor. Kliendi põhist jaotust kasutatakse ka tugipuhul. Pangad pyyavad luua klientidega voimalikult pysivaid suhteid ja yheks voimaluseks on teatud kliendigruppidele imago kujundamine pangas läbi kaubamärgi Autoriteet ja võim Et org toimiks koskõlastatult peab teatud töötajatel olema võim teiste yle. Võimja autoriteet kulgevad mööda org hierarhiat ylevalt alla. Autoriteet on subjektiivne, puuduvad yhtsed reeglid,kuidasjuhid autoriteeti rakendavad.teoreetiliselt on pyytud
annaabi.ee 
