need on võrdsed, siis võetakse muutuja teade väärtuseks tekst Õige!, vastupidisel juhul Vale!. Eelviimane lause kuvab teateboksi, milles on esitatud muutuja teade väärtus. VBA rakendustes võib käsutada kahte liiki protseduure: · funktsioone ehk Function-protseduureja · alamprogramme ehk Sub-protseduure Funktsioon võimaldab määrata eeskirja ühe väärtuse (arv, string jm) leidmiseks ja tagastamiseks. Tema poole pöördutakse avaldistest funktsiooniviite abil. Alamprogramm kirjeldab üldisema iseloomuga tegevusi. Ta võib leida ja tagastada suvalise hulga väärtusi, täita mitmesuguseid tegevusi objektidega . Alamprogramme ei saa käsutada avaldistes, pöördumiseks nende poole käsutatakse spetsiaalseid pöördumislauseid. Programmi ja keele põhielemendid Programm koosneb ühest või mitmest protseduurist. Viimasel juhul on üks protseduuridest alati peaprotseduur
lihtmuutujatena, millel saab igal ajahetkel olla ainult üks väärtus. Struktuurandmed ehk struktuurmuutujad on omavahel seotud väärtuste kogumikud. Andmekogumik tähistatakse programmis ühe nimega, viitamisviis üksikutele elementidele sõltub andmekogumiku liigist. Igale andmekogumiku elemendile eraldatakse kõht mälus tema väärtuste salvestamiseks ning nende käsutamine on analoogiline skalaarmuutujate käsutamisega. Neile saab omistada väärtusi ning neid võib käsutada avaldistest väärtuste leidmisel. Käsutatakse järgmisi andmekogumikke: massiive, kirjeid ja kirjemassiive. Selles kirjutises käsitletakse ainult massiive. Arvutisüsteemides on iga andmeliigi jaoks ette nähtud kindel esitusviis ehk vorming, mida käsutatakse väärtuste salvestamiseks mälus ja tehete täitmisel protsessoris. Vorminguga on määratletud väärtuste salvestamiseks eraldatavate väljade struktuur ja pikkused. Ühe andmeliigi
üldkuju Homogeense y =z , y=zx, y'=z+xz' diferentsiaalvõrrandi x muutujavahetus Murdlineaarset Diferentsiaalvõrrand, mis sisaldab murdlineaarset avaldist, on kujul y'=F avaldist sisaldav diferentsiaalvõrrand ( ab 11 xx +a+b 22 yy +a+b 33 ) . Muutujavahetus on x=X+u ja y=Y+v, kus konstandid u ja v leiame avaldistest {ab 1u+ a2 v+ a 3=0 1u+b 2 v+ b 3=0 Bernoulli Bernoulli diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul y'+P(x)y=Q(x)y a, diferentsiaalvõrrandi kus P ja Q on teadaolevad argumendi x funktsioonid, mis on pidevad üldkuju vahemikus (c,d), ning a on mingi reaalarv (a!=0, a!=1) Bernoulli võrrandi 1) jagame võrrandit suurusega ya
-konversiooniastme kaudu.-Perioodilise reaktori (PR) KC või kasutu põlemine süsihappegaasiks ja -veeks);- saastumine (pinna aktiivse -tsentri kattumine kasutada suure -reaktori asemel mitu väiksemat molaarne bilanss -avaldistest E(t)=(t-) ja NA=NA0- -pöördreaktsiooni tasakaalukonst.Kui reakts-ni -jõuab järjestikuste ja paralleelsete reaktsi-de mitteaktiivse ainega).-34 reaktsiooni -soojusefekti järjestikku -ühendatud reaktorit, et jahutada reakt-segu
Võtame näiteks risttahuka. Selleks, et risttahuka kuju ei muutuks, peavad tema küljed võrdselt deformeeruma. Siis kui kuubi kuju jääb kuubiks, kuigi tema ruumala muutub. Kui on antud peapinged Ϭ1, Ϭ2 ja Ϭ3, siis ruumala muutust põhjustab keskmine peapinge: mida nimetatakse hüdrostaatiliseks pingeks. Peapinged hüdrostaatilise pinge ja hälbe summana: saadud avaldistest selgub, et mistahes pingus võib olla alati esitatud kahe pinguse summana: hüdrostaatiline pinge põhjustab ainult mahumuutust (kuju jääb samaks), hälve põhjustab ainult kujumuutust (maht jääb samaks) 3. Mohr’i tugevuskriteerium – katselised tulemused näitasid, et hapra materjali piirseisundi tekkel on peamine roll äärmistel peapingetel Ϭ1 ja Ϭ3, millele vastab piirring Mohr’i teooria võrdpinge:
standardmääramatusele u(l) vastav Vtab määramatus Läbimõõdu ja pikkuse mõõtetulemused ning määramatused Mõõdeti väärispuidust palki: temp-180C, mõõdulindi vearajad Grl=2mm, joonlaua vearajad Grj=1mm, aritm d=36cm, pikkus l=551cm. Lugemi võtmine mõõdulindilt loeti õigeks rajades ail =5mm ja lugemi võtmine joonlaua skaalalt rajades aij=2mm. 107. Läbimõõdud mõõtetulemuse standardmääramatuse hinnang u(d)= 2* u2m(d)+u2 r(d)¬ = 2(aij/3)2 + (Grj/k)2¬ avaldistest ruutjuur Pikkuse mõõdise standardmääramatuse hinnang u(lm) = u2m(l)+u2r(l)= (ail/3ruutjuur)2+Grl/k)2 avaldistest ruutjuur Pikuse l mõõdise standardmääramatusele u(lm) lisandub veel üks määramatuse komponent. Seega on pikkuse l mõõtetulemuse standardmääramatus u(l)=u2(lm)+(at/3 ruutjuur)2 avaldisest ruutjuur, kus at=1cm (tasaparalleelsuse hälbe väärtus) 108. Ümarpuidu koguse mõõtetulemus V=Vtab Uv=k*u(V) 109. Dispersioon ja standardmääramatus
Joonis 3-10 Isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu pingete vektordiagramm Normaaltalitluse neutraali nihe UNt on leitav võrranditest I A = I CA = j C A ( U A + U Nt ) I B = I CB = j C B ( U B + U Nt ) , (3.30) I C = I CC = j CC ( U C + U Nt ) kus - nurksagedus. Avaldistest (3.29) ja (3.30) saab pärast teisendusi kirjutada [3.1] U A j C A + U B j C B + U C j CC C A + a2 C B + aCC U Nt = - = -U f , (3.31) j ( C A + C B + C C ) C A + C B + CC kus U A = U f , U B = a 2U f , U C = a U f , a =ej
7 tegu murdavaldisega, nt a ² + . a a Algebraliseks murruks nimetatakse hariliku murru kujul esitatud avaldist ( ), kus vähemalt b x ² -3 x² +7 5 üks avaldistest (a või b) sisaldab muutujat. Näiteks: või või , kuid mitte nt. 4 x x 2 . 3 Tegurdamine e. korrutiseks teisendamine Tegurdamisel võib kasutada järgmisi võtteid: 1) Ühise teguri sulgudest välja toomine: (2x-6x)=2x(x+3) 2) Valemite rakendamine: 4x²-25y²=(2x+5)(2x-5) 3) Ruutkolmliikme tegurdamine: ax² + bx + c = a(x - x1)(x - x2) , kus x1 ja x2 on võrrandi ax²+bx+c=0 lahendid.
ÜLESANDED 2.18 Firmal õnnestub ära müüa kogu toodang, kusjuures q toote tootmisel nädalas on kogukulud 300 q % 2000 . Nõudluse analüüs näitab, et nõudlust kirjeldab mudel 500 & 2 q . a) Leida tulufunktsioon ja kasumifunktsioon. b) Arvutada kasumi väärtus koguste 40 ja 100 korral. c) Leida optimaalne tootmismaht ja maksimaalne kasum. 2.19 Millised järgmistest avaldistest võivad kirjeldada kasumifunktsiooni? a) &5 q 2 % 60 q % 7000 ; b) &20 q 2 % 100 q & 15000 ; c) 1,5 q 2 % 100 q & 15000 . 2.20 Kulude analüüs näitas, et fikseeritud kulud nädalas on 8000 krooni ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 500 krooni. Nõudluse analüüsil saadi nõudlusfunktsiooniks p(q) ' &0,71 q % 1000 , kus p on hind ja q tootmismaht. Leida a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) kasumi suurus tootmismahu korral 300 toodet nädalas,
IG(off) max. Maksimaalse paisuvoolu suurendamine võimaldab lühendada avamis-ja sulgemisaegu ning samuti vähendada lülituskadusid. Paisuvoolu maksimaalväärtus ja paisutakisti minimaalne takistus määratakse sõltuvalt paisupingegeneraatori talitlusest. Juhitava transistori sisendtakistus avaldab täiendavat mõju maksimaalsele paisuvoolule. Maksimaalsed paisuvoolud transistori avamisel ja sulgemisel võib arvutada järgmistest avaldistest UGG+ RG(on) Rin UGE RG(off) UGG- UGG+ RG(on) Rin Rin
x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand on aga järgmine: ja komplekskujul on see avaldis Saadud avaldises tuleb arvestada ainult reaalosa. Kuna siis saame vaba osakese, mis liigub x-telje positiivses suunas, lainefunktsiooni: 82 Impulsi ja energia vahel kehtib järgmine seos Kasutame seda seost ja võtame esimese tuletise aja t järgi ja teise tuletise asukoha x järgi: Saadud avaldistest on võimalik E ja p2 avaldada ja selle tuletiste kaudu: Asendame saadud seosed järgmisesse seosesse saame diferentsiaalvõrrandi: Selline võrrand ühtib Schrödingeri võrrandiga Selline seos kehtib siis kui osake on vaba: U = 0. Kuid nüüd teostame selles võrrandis asenduse Kuna U = 0 ( see ei sõltu ajast ), saame statsionaarsete olekute Schrödingeri võrrandi Saadud võrrand ühtib järgmise võrrandiga:
tasalaine omadused. x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand on aga järgmine: ja komplekskujul on see avaldis Saadud avaldises tuleb arvestada ainult reaalosa. Kuna siis saame vaba osakese, mis liigub x-telje positiivses suunas, lainefunktsiooni: Impulsi ja energia vahel kehtib järgmine seos 94 Kasutame seda seost ja võtame esimese tuletise aja t järgi ja teise tuletise asukoha x järgi: Saadud avaldistest on võimalik E ja p2 avaldada ja selle tuletiste kaudu: Asendame saadud seosed järgmisesse seosesse saame diferentsiaalvõrrandi: Selline võrrand ühtib Schrödingeri võrrandiga Selline seos kehtib siis kui osake on vaba: U = 0. Kuid nüüd teostame selles võrrandis asenduse Kuna U = 0 ( see ei sõltu ajast ), saame statsionaarsete olekute Schrödingeri võrrandi Saadud võrrand ühtib järgmise võrrandiga:
tasalaine omadused. x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand on aga järgmine: ja komplekskujul on see avaldis Saadud avaldises tuleb arvestada ainult reaalosa. Kuna siis saame vaba osakese, mis liigub x-telje positiivses suunas, lainefunktsiooni: Impulsi ja energia vahel kehtib järgmine seos Kasutame seda seost ja võtame esimese tuletise aja t järgi ja teise tuletise asukoha x järgi: Saadud avaldistest on võimalik E ja p2 avaldada ψ ja selle tuletiste kaudu: Asendame saadud seosed järgmisesse seosesse 101 saame diferentsiaalvõrrandi: Selline võrrand ühtib Schrödingeri võrrandiga Selline seos kehtib siis kui osake on vaba: U = 0. Kuid nüüd teostame selles võrrandis asenduse Kuna U = 0 ( see ei sõltu ajast ), saame statsionaarsete olekute Schrödingeri võrrandi
annaabi.ee 
