Retsensioon Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert 24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor
Kontserdi analüüs 2008. aasta sügisel, 1. septembril külastasin ma kooliaasta alguse puhul Estonia kontserdisaali. Eesti kontserdi hooaja avakontsert algas kell 19:00. Publikule pakkusid suurepärast esitlust Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester, keda dirigeeris maailmakuulsa Neeme Järvi poeg Kristjan Järvi. Kavas olid: Rimski-Korsakov. ,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel.
Retsensioon 11.oktoobril 2013.aastal me külastasime kooliga Estonia kontserdisaalis toimuvat Põhjamaade sümfooniaorkestri 16.hooaja avakontserdit. Kontserdi üld eesmärgiks oli avada uus tahk Arvo Pärdi loomingust ning taas ringiga esitada ühe oma lemmikteostest Tsaikovski Kuuendat sümfooniat. Samuti on need lood head sügiseseks sisevaatluseks. Mängis sümfooniaorkester,mis esitas Arvo Pärdi loomingut, kes on sündinud 1935 aastal Eestis Paides.Tema loomingust esitati lugu "Silhoette". Samuti esitati Carl Nielseni muusikat, kes oli sündinud 1865. aastal ning surnud 1931.a, ta oli pärit Taani helilooja. Tema loomingust esitati Flöödikontsertit mis on kirjutatud komponisti autoriõhtuks Pariisis 1926.aast sügisel. Kolmanda helilloja Pjotor Tsaikovski loomingust esitati tema viimast Kuuendat sümfooniat. Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.Kuuenda sümfoonia idee tekkis tal Pariisis 1892.aasta detsembris. N...
Luigelend Pühapäeval, 14.09.2008.a kell 17 esitati Pärnu kontserdimaja suures saalis Veljo Tormise ooperit ,,Luigelend". See oli ühtlasi Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Linnaorkestri ühiselt avatud ,,külma hooaja" avakontsert. Pärnu Linnaorkester on juba 14 aastat tegutsenud aastaringselt, seetõttu nad jagavadki oma hooaja tinglikult külmaks ja soojaks ehk siis traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu
Sel perioodil hakkas ta intensiivsemalt tegelema heliloomingu ja ka dirigeerimisega: ta oli Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koori juht. Aastail 1893-1894 oli M.Härma Leipzigis, tehes sealt kontsertreise ka teistesse Saksa linnadesse. M.Härma tutvustas igati eesti rahvuslikku kunsti välismaal. Pöördunud tagasi kodumaale, asus M.Härma Tartusse ning püüdis elatuda muusikaõpetajana. Ühtlasi jätkas ta kontsertreise Eestis. Samal aastal asutas ta Tartus oma esimese segakoori. Selle avakontsert toimus 27.novembril 1894. a. Koor laulis ka Riias, Pihkvas, Peterburis. Repertuaar koosnes peamiselt M.Härma enda rahvalauluseadeist, aga ka originaalloomingust. Nendel konservatooriumi lõpetamisele järgnenud aastatelandis M.Härma palju orelikontserte Tallinnas, Tartus, Pärnus, Peterburis, Helsingis ja Riias. Suur kultuurilooline tähtsus on tema esinemistel tagasihoidlikes maakirikuis. Sel moel tutvustas ta klassikalist orelirepertuaari ja tegi muusikalist
Saali seinad olid valged, mööbel oli pruunikas ja loozide äärekatted tehtud rohelisest sametist. Saali valgustasid väikesed, kandilised valgustid. Saksa teater oli ka tehniliselt kaasaegne. Tõusva põrandaga saal, elektrivalgustus, akustilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis ning auruküte, kõik see oli omal ajal uudne ja eesrindlik. 5 ESIMENE ETENDUS 4. septembril 1910 toimus Tallinna Saksa Teatri uues teatrihoones pidulik avakontsert. Avakontserdil mängiti Beethoveni pidulikku avamängu, loeti katkendeid Goethe ,,Faustist" ja Schilleri ,,Wallensteinist" ning kanti ette vaatus Straussi operetist ,,Mustlasparun". Maja avapidustustel viibisid ka arhitektid Bubõr ja Vassiljev, kellele avaldati tänu ja kiitust. ÜMBEREHITUSED 1910. aastal ehitatud hoonet on mitmel korral ümber ehitatud. 1930. aastatel, kui teater endiselt sakslaste käes oli, planeeriti suuri ümberehitusi, mis oleksid muutnud teatri välisilmet
Aleksei Bubõr (1876-1919) ja Nikolai Vassiljev (1875-1958) olid Tallinna Saksa Teatri projekteerimise aegu tõusvad tähed Peterburi arhitektuurtaevas. Tallinna Saksa Teater oli nende üks esimesi koostöös valminud töid. Aga see koostöö katkes kodusõja ajal. Saksa teatri ehituse võttis enda peale tuntud ehitusmeister Friederich Hübbe. Maja sai 1909. aasta sügiseks müürideni üles laotud. Hoone oli valmis 1910. aasta sügisel. Juba 4. septembril 1910. aastal toimus pidulik avakontsert. Avamispidustel viibisid ka arhitektid Vassiljev ja Bubõr, nad kutsuti ette lava peale ja avaldati kordaläinud töö üle kiitust. Saksa teater polnud mitte ainult väliselt uudne (juugenstiilis ehitatud), vaid kaasaegne ka tehniliselt. Suur ja sügav lava, tõusva põrandaga saal, austilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis, elektrivalgustus ja aruküte, raudbetoonkonstruktsioonid, töökojad, laod kõik see oli igati eesrindlik. 1930. aastate ümberehituskavad. 1939
(Tormis, Mägi, Marguste jt.)"9 Jällegi on Tormis see, keda Ernesaks esile tõstab. Kui laulupidude 200. aastapäevale pühendatud juubelilaulupeo (1969. aastal) kujundana nägi Gustav Ernesaks Veljo Tormist, kelle teatud teosed ,,peaksid pidu sobivalt raamima", siis 2007. aasta 11.-18.aprillil peetud eesti muusika päevade festivali heliloojaks kuulutati samuti Veljo Tormis. 12. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud muusikapäevade avakontsert nimetati Tormise ringiks 2007. ,,Tormise ring 2007 annab võimaluse kuulda tuntud Tormist - tema loomingu olulisemat osa alates "Raua needmisest" kuni helilooja viimase üleskirjutatud teoseni "Lauliku lõpusõnad". Ja seda kõike Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmooni Kammerkoori - mida rahvasuus siiani teinekord ikka veel kaljuste-kooriks kutsutakse - ettekandes. Kuigi koor Tormist mujal maailmas palju laulab, ei ole nii ülevaatliku kavaga siinmail tükil ajal üles astutud
annaabi.ee 
