- Nii ma annan, nii ma pärandan/määran ja nii ma teen testamenti, seega Teie, kviriidid (Rooma täieõiguslikud kodanikud), olge mulle tunnistajateks/pakkuge mulle tõendust. 9. Hominem mortuum, inquit lex, in urbe ne sepelito neve urito. - Surnud inimest ärgu maetagu ega põletagu linnas, ütleb seadus- XII tahvli seadus. 10. Praetor urbanus duo lictores apud se habeto. - (Rooma) linna kohtunik (preetor) peab omama/pidagu enda juures kahte liktorit (auvahti) 11. Agere. Cavere. Respondere. – Hagema. Nõustama. Vastama 12. Caput habere. Caput non habere. – Õigusvõimeline olema/õigusvõimet omama. Õigusvõimeline mitte olema(õigusvõimet mitteomama 13. Legis virtus est imperare, vetare, permittere, punire. – Seaduse võim/täiuslikkus on: käskida, keelata, lubada, karistada./-mine 14. Scire leges non est verba earum tenere, sed vim ac potestatem. – Seaduste tundmine ei tähenda nende sõnade meelespidamist jõu ja võimuga
Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka
alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada. Tsensorid-ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed, kui riiki ähvardas oht määrati ametisse piiramatu võimuga diktaator. Senat- valitsev riigi- nõukogu, koosnes nii tegutsevatest kui ka endistest magistraatidest. Olid ametis eluaeg.Roomast sai Itaalia valitseja: Rooma vabariik kehtestati 510.a eKr,mis oli
seaduste kirjapanemist. Nii avaldati 450eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid plebeidele karmid. Nobiliteet- kuhu kuulusid jõukamad plebeid ja patriitsid, kes juhtisid riiki. Res Publica-Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid-, kes valiti üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga 2 inimest. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge, neid saatis 12 auvahti. Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. 2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 5. Rooma vabariigi langus: Vabariigi langemiste põhjusteks olid: rahva koosolek koosnes proletaaridest, kes ei aidanud
esitatud ettepanekute üle. Rahvakoosolek sai vastu võtta või tagasi lükata Senatis vastu võetud otsusi, hääletada magistraatide poolt või vastu, kuid rahvas ise seadusi algata ei saanud, samuti ei olnud neil õigust ka kandidaate esitada. Iga väeosa või piirkond andis ühe hääle. Lõpptulemuseks oli väeosade või piirkondade hääled kokku loetuna. Riigiametnikest ehk magistraatidest oli kõrgeimad kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge, neid saatsid 12 auvahti, õlal magistraatide võimusümbol rihmaga kokkuseotud vitsakimp. Preetorid tegelesid õigusemõismisega. Nimetatud ametnikud oli ametis aasta. Seevastu tsenorite ametiaeg kestis viis aastat, nad valiti konsulite hulgast, korraldasid loendust (tsensust), koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Diktaator valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks, ta oli piiramatu võimuga, ametiaja lõppedes pidi oma tegevuse üle aru andma.
magistraadid . Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja olid kollegiaalsed , ehk igasse ametisse valiti korraga kaks inimest , et takistada ühe riigiametniku võimu liigset tugevnemist . Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale . Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat . Õigusemõistmisega tegelesid preetorid , kes vajadusel pidid ka sõjaväge juhtima ja konsuleid asendama . Oli veel ka teisi üheks aastaks valitavaid magistraate . Tsensorid valiti aga viieks aastaks ja nad valiti endiste konsulite hulgast . Nad korraldasid rahvaloendusi ja koostasid senaatorite nimekirja ning nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Tsensorid võisid ka kokkuleppel senatiga maksimum 6 kuuks
Senat oli valitsev riiginõukogu, see koosnes 600 liikmest. Senaatorid olid ametis eluaegselt, nende hulka kuulusid nii endised kui tegevad magistraadid seega pikaajaliste kogemustega mehed. Senat tegeles välispoliitika, sõjanduse, rahaprobleemidega. Senati otsused olid seaduse jõuga, kuigi need esitati rahvakoosolekule. Rooma olulisemad magistraadid olid järgmised: konsulid ehk sõjaväejuhid; neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid saatis 12 auvahti, kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit rihmaga kokkuseotud vitsakimpu (Benito Mussolini võttis vitsakimbu fasistliku partei sümboliks). Preetorid ehk õigusemõistjad,(neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ning vajadusel asendasid konsulit, nende tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusmõistmist kuid vajaduse korral võisid nad ka juhtida sõjaväge. Tsensorid valiti endiste konsulite sealst viieks aastaks, kelle ülesanne oli
De magistratus Rooma magistraatide positsioon on olnud: konsulid, preetorid, ediilid, tsensorid, kvestorid, lihtrahva tribuunid. Konsul on olnud kõrgeim magistraat. Konsulid on valitsenud senateid/senati eesotsas. Sõjas omasid võimutäiust ja valitsesid sõlaväge. Konsulid omasid elu ja surma õigust. Konsuli tunnused on: purpurpalistusega tooga, ametitool (elevandiluust kokkupandav tseremoniaalne iste), nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimp. Kakstest auvahti kandsid nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimpu ja kirvest. Praesens ind. pass. Sg 1. -or 2. -ris 3. -tur Pl 1. -mur 2. -mini 3. -ntur Vinco, vici, victum, ere (liitub esimesega vincere) Praes. act. ma võidan Praes. pass. mind võidetakse Sg 1. accusor mind süüdistatakse 2. accusaris 3. accusatur Pl 1. accusamur 2. accusamini 3. accusantur Punio, ivi, itum, ire karistama Sg 1. punior 2. puniris 3. punitur Pl 1. punimur 2. punimini 3. puniuntur
Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator. Rahvatribuunid- plebeid, õigus panna keeld riigiorgani otsusele. Senat- valitsev riiginõukogu (eluaegne) Rahvakoosolekud- kutsut kokku, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle. Nobiliteet- patriitsid, jõukad plebeid Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria-
lõplikult purustada") (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator. Rahvatribuunid- plebeid, õigus panna keeld riigiorgani otsusele. Senat- valitsev riiginõukogu (eluaegne) Rahvakoosolekud- kutsut kokku, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle. Nobiliteet- patriitsid, jõukad plebeid Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria-
järjekorras, madalamalt kõrgemale, kusjuures ametiaastate vahele pidi jääma teatav vaheaeg. Kandidaadid pidid olema teeninud ohvitserina sõjaväes. Kõik ametid olid tasuta, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. See võimaldas aga ainult jõukatel kodanikel riigiametitesse kandideerida. Magistraadid pärinesidki peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Kaks konsulit olid kõrgeimad magistraadid. Nende peaülesanne oli sõjaväe juhtimine. Neid saatsid 12 auvahti (liktorit), kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit – rihmaga kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid juhtida ka sõjaväge ja asendasid vajaduse korral konsulit. Lisaks konsulitele ja preetoritele olid ka madalamad magistraadid, kes hoolitsesid turgude, tänavate ja templite eest, korraldasid avalikke pidustusi ning haldasid riigikassat.
287 eKr sai plebeide koosolek vastu võtta seadusi. Seisusevahe kadus, kõik moodustasid ühtse võrdse kodanikkonna rooma rahva populus Romanus. Kuid tegelikku võrdsust polnud, juhtimine jõukate käes. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest, siis ei tugevnenud võim liialt. Tasu ei makstud, ainult jõukad said kandideerida. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastat. Konsul võis kokkuleppel senatiga määrata ametisse piiramatu võimuga diktaatori, kui riiki ähvardas oht. Pärast tähtaega pidi sooritatu kohta vastust andma. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, võisid ka sõjaväge juhtida, konsulit asendada. Tsensorid olid 5 aastat, valiti endiste konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukombeid.
annaabi.ee 
