Ülevaade digikogudest. 1. Dspace - Tartu Ülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, haruldasi eesti- ja võõrkeelseid trükiseid, fotosid, käsikirju 2. EEVA - Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. EEVA põhirõhk on trükitekstide skaneerimisel. Esmaväljaannete puudumise korral püüame pakkuda võimalikult varaseid ja autoriteetseid editsioone. EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja
teda, et ta räägiks talle enda mõtetest ja deemonitest mis lase ta südamel rahus olla. Antonio vastas isa Vogleri palvetele rääkides kuidas tema oli seotud Mozarti surmaga ja enda tegevuste põhjuseid ja tagajärgi. Isa Vogler on täiesti shokis ja ära hirmutatud, Antonio jutt oli täiesti sõnatuks jätnud isa Vogleri. Mozart on geenius, kuid lapsik mees. Ta kulutab üle oma võimete, korraldab liiga palju pidusid ja trotsib autoriteetseid tegelasi, sealhulgas isa Leopoldit. Need negatiivsed jooned aitavad Mozarti langusele kaasa, kuid Mozartile teeb tõeliselt haiget tema ülbus. Tema ülbus muudab Salieri, kes oleks võinud olla võimas liitlane, hoopis vaenlaseks. Mozart leiab iga võimaluse Salieri solvamiseks ja alandamiseks. Selle tulemusel hakkab Salieri nägema Mozartit kui instrumenti, mida Jumal kasutab tema mõnitamiseks. Salieri imestab, miks
efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2) „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3) „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4) „...teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes
reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real Hustle" kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid. Autoriteetsuse klõps, vurri aktiveerimise kolm tunnusmärki on: tiitel, olukorrale vajaminev vormiriietus ja lisadetailid( nimesilt, auto, ehted ). Huvitav fakt Inimesed tajuvad antud juhul autoriteetseid isikuid pikemana, kui nad tegelikult on. Inimesed tajuvad suurema väärtusega inimesi/sotsiaals sttatusega inimesi/esemeid füüsiliselt suuremana kui nad tegelikult on. Autoriteetsuse printsiibi kaitseks, tuleb endale esitada küsimus: ,,Kas see autoriteet on tõesti eksprt" ja oma tiitlit väärt. Teiseks küsimuseks on: ,, Kui suurt ausust me sellelt eksperdilt oodata võime?" Mõjustamise taktika: Elukutseline mõjustaja väidab midagi, mis näib kahjustavat nende endi
nõustutakse kõigega „mida tark mees ülteb”. Seriaalis „The Real Hustle” kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid. Autoriteetsuse klõps, vurri aktiveerimise kolm tunnusmärki on: tiitel, olukorrale vajaminev vormiriietus ja lisadetailid( nimesilt, auto, ehted ). Huvitav fakt – Inimesed tajuvad antud juhul autoriteetseid isikuid pikemana, kui nad tegelikult on. Inimesed tajuvad suurema väärtusega inimesi/sotsiaals sttatusega inimesi/esemeid füüsiliselt suuremana kui nad tegelikult on. Autoriteetsuse printsiibi kaitseks, tuleb endale esitada küsimus: „Kas see autoriteet on tõesti eksprt” ja oma tiitlit väärt. Teiseks küsimuseks on: „ Kui suurt ausust me sellelt eksperdilt oodata võime?” Mõjustamise taktika: Elukutseline mõjustaja väidab midagi, mis näib kahjustavat
Loe läbi teemakohane kirjandus Selgita välja, kes on antud teemas autoriteedid (viited aitavad) Piiritle oma teema (miks just seda osa/suunda oleks vaja veel uurida) Asu koguma allikaid Allikate valik Sõltub küsimusepüstitusest Silmas pidada Allika vanust (eelistame uuemaid, aga mõnikord tuleb üles otsida just vanim kui kõige adekvaatsem) Autori tuntust ja autoriteeti Allika usutavust (eelistada autoriteetseid ajakirju ja retsenseeritud tekste) Mõtle, kellele ja mille jaoks on teos kirjutatud (pühendusteosed on pidulikud, juubelistatistika väldib negatiivset jne) Allikakriitika Pole olemas absoluutselt objektiivseid allikaid Küsi alati: kes tegi, miks, millal, kelle või mille jaoks, kas allikas on sisemisi vastuolusid, kas info klapib mujalt saaduga Sama sündmuse erinevad kirjeldused 1944
Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti reaktsioon, mille käigus nõustutakse kõigega, mida targem inimene ütleb. Tihti kasutatakse ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna petis käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavaid riideid. Autoriteetsuse kolm tunnusmärki on: tiitel, olukorrale vajaminev vormiriietus ja lisadetailid( nimesilt, auto, ehted ). Huvitav fakt Inimesed tajuvad antud juhul autoriteetseid isikuid pikemana, kui nad tegelikult on. Inimesed tajuvad suurema väärtusega inimesi/sotsiaals sttatusega inimesi/esemeid füüsiliselt suuremana kui nad tegelikult on. Autoriteetsuse printsiibi kaitseks tuleb endale esitada küsimus: ,,Kas see autoriteet on tõesti eksprt" ning kas ta on oma tiitlit väärt. Tekib veel küsimus: ,, Kui suurt ausust me sellelt eksperdilt oodata võime?" Mõjustamise taktika: Elukutseline mõjustaja väidab midagi, mis näib kahjustavat nende endi
läbi töötanud. Enne töö teema fikseerimist tuleb välja selgitada, kas antud teema kohta on piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid, artiklite 10 kogumikke, teaduslikke ajakirju, internetis olevaid andmebaase jne. Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid väljaandeid. Uurimistöös kasutatakse vaid autoriteetseid allikaid. Näiteks Vikipeedia, Annaabi ja Miksike ei ole uurimistöö jaoks piisavalt usaldusväärsed allikad. Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud allikad. Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada kui pole kasutatud lisamaterjale, nagu ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulisi mälestusi, intervjuusid jms. Mida rohkem erinevaid materjale töö
nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real Hustle" kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise käske, kuna ta käitub nagu autoriteetne isik või kannab vastavadi riideid. Autoriteetsuse klõps, vurri aktiveerimise kolm tunnusmärki on: tiitel, olukorrale vajaminev vormiriietus ja lisadetailid( nimesilt, auto, ehted ). Huvitav fakt Inimesed tajuvad antud juhul autoriteetseid isikuid pikemana, kui nad tegelikult on. Inimesed tajuvad suurema väärtusega inimesi/sotsiaals staatusega inimesi/esemeid füüsiliselt suuremana kui nad tegelikult on. Autoriteetsuse printsiibi kaitseks, tuleb endale esitada küsimus: ,,Kas see autoriteet on tõesti eksprt" ja oma tiitlit väärt. Teiseks küsimuseks on: ,, Kui suurt ausust me sellelt eksperdilt oodata võime?" Mõjustamise taktika: Elukutseline mõjustaja väidab midagi, mis näib
ühelt poolt tuleb rääkida tõtt aga minnes natuke kõrvale on see siiski okei. Armukese pidamine on teise inimese ärakasutamine seega ei ole okei sest inimest ei saa kasutada vahendina. *Mõrvar ukse taga- soovib ära tappa kedagi ehk talle tuleb öelda kas inimene on kodus. Formalism ja realism kohtumenetluses Formalistlik kohtunik usub, et kohtuniku, nagu iga juristi, ülesanne on kohaldada õigusnormi (aga ka teisi autoriteetseid õigusallikaid). Ta valdab juriidilist zargooni, pöörab tähelepanu grammatikale, otsuse stiilile ja vormile. Formalistlik kohtunik otsib õiget vastust. Tema arvates ei saa kohus parandada seadusandja möödalaskmisi. Kohus ei saa parandada seaudsandja vigu. Otsib normi ja paigutab selle alusel elu, 20% Eesti kohtunikke on formalistid. Püüab peituda elu komplekssuse eest (mitmete erinevate faktorite koosmõju).
annaabi.ee 
