HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut
mais 1990, legeliseerides poliitilised parteid ja vabad valimised. Esimene mitmepoolne valimine toimus 1993. aasta detsembris. Bongo poolt hääletas 51% valijatest, samal ajal kui opositsiooni kandidaadid väidetavalt tegeleseid pettusega ja proovisid luua rivaalitsevat valitsust. 1998. aasta detsembris valiti Bongo, kes oli selleks ajaks valitsenud riiki 31 aastat, järgmiseks seitsmeks aastaks. Hoolimata oma mainest seoses korrupatsiooni ja autoritaarsusega, oli Bongol tugev rahvuslik toetus. 2003. aasta juulis muutus riigi põhiseadus ja Bongo taasvaliti määramatuks ajaks riigipeaks. Samal ajal muutis Bongo taas oma nime: El Hadj Omar Bongo Ondimbaks. 2005. aasta septembris taasvaliti ta järgmiseks seitsmeks aastaks presidendiks. Gabonil on maismaad 99 486 ruutkilomeetri jagu ning rahvast kõigest 1 454 867 inimese jagu (rahvastiku tihedus on 4,9 inimest ruutkilomeetrile). Pealinn on Liberville, kus elab 661 600
b) saatuse väliskontroll- osa inimesi usub, et nende elu oleneb õnnest ja võimalustest ja nad on saatuse mängukanniks. Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. · autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes · enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. · enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale. Erinevates olukordades võib olla erinev ,,nägu". Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste
Austria-Ungari lakkas olemast ja jagunes Austria vabariigiks, Ungari kuningriigiks ja Tsehhoslovakkia vabariigiks. Austria-Ungari lõunaslaavi aladest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. NB! Vaata kaarti lk 14 õpikus. 6. Miks valisid I MS ajal tekkinud riigid enamjaolt demokraatliku riigikorra? Miks asendus see 30.aastatel enamjaolt autoritaarsusega? Sest sõja võitnud demokraatlikud suurriigid tõestasid, et suudavad rasketele katsumustele vastu panna ja olla raskes sõjas edukad, suured keisririigid aga olid oma aja ära elanud. Paljud aga pettusid demokraatias, sest lubatud majanduse kiiret tõusu ei tulnud. Tekkisid mittedemokraatlikud liikumised, kelle juhid süüdistasid raskustes demokraatiat ja lubasid võimule pääsades korra majja lüüa. 7. Rahvasteliit. Miks ja kus loodi. Kes võisid sinna kuuluda?
3.3 Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi Rahulolu läbiviidud õppetunniga ei tohiks õpetajat sama tunni edaspidise kordamiseni viia - nii arvas Rudolf Steiner, waldorfkooli ja selle aluseks oleva inimõpetuse rajaja. Sest see, kes elus orienteerub, on pidevas muutumises. Algkooliõpetaja loomulik autoriteet põhineb 6 õppetöö sisu elaval kujutamisel. Sõna ,,autoriteet" tekitab ikka ja jälle arusaamatusi, kui seda eksikombel ,,autoritaarsusega" seostada. Ehtne autoriteet tekib ainult õpetaja ja õpilase vahelisest usaldussuhtest. Rudolf Steiner rõhutab, et see on ,,lõpmata tähtis", et algkoolilaps tunnetaks kasvataja või õpetaja suhtes ,,omavalitud, vabatahtlikult valitud autoriteeti" Autoritaarne hoiak on selle ideaali täielikuks vastandiks. Õpetajad muutuvad autoritaarseks, kui neil puudub vajalik sisemine rahu ja südamlik andumus lapse elavale loomule. Juba
Teiseks sai Hesse kodust kaasa huvi idamaade vastu: kirjaniku isa oli Indias töötanud, ema seal sündinud ja emapoolne vanaisa, Hesse peamine autoriteet lapsepõlvest, tundis hästi India kultuuri, oli polüglott ja mitmekülgsete teadmistega mees, kelle haritusest ja sallivusest Hessegi osa sai. Hiljem on Hesse kirjutanud, et idamaise fiolosoofiaga tegelemine on tema jaoks justkui koju naasemine. Koolis ei õppinud Hesse kaua, kuna ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Ta põgenes sealt ja jätkas enese harimist omal käel, kasutas vanaisa rikkalikku raamatukogu ja oma ameti eeliseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas Hessel jääda vabakutselikseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üpris eraklikult Sveitsis Bodenesee ääres ja hiljem Montagnolas. 1911. aastal sooritatud India reis ei andnud Hessele
b) saatuse väliskontroll- osa inimesi usub, et nende elu oleneb õnnest ja võimalustest ja nad on saatuse mängukanniks. Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale. Erinevates olukordades võib olla erinev „nägu”. Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste
Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang. Õpetab teaduslikku mõtlemist, hakkab arenema koolieas
Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang. Õpetab teaduslikku mõtlemist, hakkab arenema koolieas
tegemisel või juhivahetusel. Veel hullemaks muutub olukord, kui juht ei talu teiste tugevaid arvamusi, mis tema omast erinevad. Nii võibki kujuneda olukord, kus juht teab täpselt, mida ja kuidas teha, aga meeskond ei saa aru. Juhid ei kasuta võimu ja käskimist sellepärast, et nad oleksid rumalad. Tavaliselt on tegemist väljakujunenud arvamusega, et nii saavutab kiiremini tulemuse. Paraku mõjub autoritaarsus vähestele inimestele ja siis ka lühikese aja vältel. Samas ei saa öelda, et autoritaarsusega jääks edu saavutamata. Pigem on küsimus meeskonna tegeliku võimekuse avaldumises ja ärakasutamises. Autoritaarsus on põhimõtteline lähenemine juhtimisele, kus juht otsustab ise ja annab oma meeskonnale teada, mida ja kuidas tuleb ära teha. See toimub ilma meeskonnaga nõu pidamata. Demokraatlik juht Autoritaarne juht · Asjalik · Võimuahne
annaabi.ee 
