.." (1796) Kolm revolutsiooni vormi: natsioon või selle õilsamad liikmed ühe türanni vastu üks osa natsioonist teise natsiooni vastu (rõhutud rõhujate vastu) kogu rahvamass vigase riigikorralduse vastu "Minge tulevikule vastu, ennetage seda. Andke vabatahtlikult, mida Teilt ühel hetkel jõhkralt nõutaks, andke see nõudmisteta ja see võetakse tänulikult vastu kingitusena..." Merkeli autoripositsioon parteitu inimsõbra objektiivsed tähelepanekud? patriootliku ohvri tooja? Merkel Saksamaal I õpingud Leipzigis ja Jenas vabamüürlaste looz Royal York Berliinis Oderi-äärne Frankfurt - Dr. Merkel Weimar (Herder, Wieland, Böttiger; - Goethega vastumeelsus) katsetus Kopenhaagenis reisid Põhja-Saksamaal aktiivne ja kirju loominguline periood Wannem Ymanta Wannem Ymanta. Eine Lettische Sage (Leipzig, 1802) Imanta unenägu
Analüüsides kunstiteost, mis valmis rohkem kui sada aastat tagasi, tekib põhjalikumal vaatlusel paratamatult küsimus, millisest vaatenurgast teosele läheneda ja kuidas seda tõlgendada. Kui detailselt peaks tänapäeva vaataja tundma teose loomise konteksti, et teos teda kõnetaks? Milliste moraalinormide järgi teost analüüsida? Kas ja kuidas on võimalik teose analüüsimisel taastada võimalikult autentne autoripositsioon ning mil määral on see üldse kaasaja inimese jaoks oluline? Järgnevalt püüan anda ülevaate erinevate kriitikute ja autorite lähenemisest kõnealusele teosele ning uurida erinevates valdkondades tegutsevate autorite lähtepunktide erinevusi (samuti sellest tulenevaid järeldusi teose tähenduse ja olulisuse kohta milliseid aspekte peavad erinevad kriitikud antud teose juures olulisteks, milliseid vähem olulisteks).
horisondina Kultuurisümbolite roll indiviidi elus · Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt zanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad: · Antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid · Tegevuse Teise (sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sotsiaalne roll, sümboolne staatus) · Tegevuse Mina (sõnumi saatja autoripositsioon, minapilt, sotsiaalse rolli sümboolne staatus, jne. ) · Igapäevaleus seavad praktikale zanrireeglitele koha peal raamid terve mõistus, tsiviilreligioon ja ideoloogiad ( nad sisaldavad endas implitsiitseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti instituts..!? kultuurisümbolite toimemehhanismid Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt
Uuemas proosas taandub autor allteksti või saavad tema maailmavaate ja hoiaku väljendajaiks teose kui terviku arhitektoonikast väljakasvavad suuremahulised üldistused. Nüüdisproosa jätab lugejale suurema iseseisvuse ja vabaduse hinnangulisteks suhtumisteks. Tegelikult on see vabadus siiski näiline ja piiratud, sest kuigi autor ei pruugi kuskil oma tegelaste üle kohut mõista ega oma suhtumist otsesõnu väljendada, tuleb autoripositsioon ometi esile -- inimese moraalne kohustus vastutada ise iga oma sammu eest realiseerub teose kunstilise struktuuri kaudu. Nõrkade ja järeleandlike tegelaste kõrval seisavad kindlameelsed ja oma veendumustele truuks jäävad tegelased nagu Karrik ja Heiki. Nemad pakuvad reaalset tugipunkti maailmas olemasolevasse headusse, eetiliselt väärtuslikku. Vetemaa nõrk ja kohanduv tegelastüüp viib mõistmisele,
ühegi jutuvestja tarkus ei saa olla lõplik, sest „iga sündmuse tähendus sõltub selle inimese meelelaadist, kellele ta osaks langeb, mitte ükski väline sündmus ei ole kahegi inimese jaoks siin maailmas päris sama.“ („Talvemuinasjutud“ – „Kala“.) Raamjutustuse vorm tõstatab ka küsimuse autori rollist: tema usaldusväärsusest, loo ja autori vahekorrast, kultuurilise teabe vahendamisest üldse. Dineseni enda autoripositsioon on huvitavalt kahemõtteline. Kui Dinesen kinnitas oma autoriteeti, väites, et on 3000 aastat vana, Šahrazadi noorem õde, nõid ja prohvet – ning oma elu ja isikuga niisuguse mulje jättis, et see tundus peaaegu usutav –, siis ühest küljest on tema legend tõepoolest miski, mis talle lugude rääkija rollis tausta ja kaalu annab. Teisalt on Dineseni legendaarne jutuvestjakuju kahtlemata tema muu loomingu osa, üsna võrreldav ta raamitud lugude autoritega. Samasugune olukord
Beebidega ongi seetõttu raskem, et nad ei saa anda äratuntavat vormi sellele, mis temaga toimub. Kultruurisümbolite roll indiviidi elus Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolif sarnaselt zanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad: · Antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid · Tegevuse Teise(sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sümboolne staatus) · Tegevuse Mina(sõnumi saatja autoripositsioon, mina-pilt jne) N: Kui ma tahan midagi öelda, pean ma teadma 1)keelt ja grammatikat 2)seda, kui keeruliselt mul on rääkida lubatud(kui ma olen õppejõud), et teised sellest aru saaksid 3)pean olema teadlik sellest, kui pikalt ma räägin(kui mul on antud ette kindel aeg) 4)seda, kui palju on kuulajaid(avalik kõne erineb sellest, kui räägin kellelegi midagi individuaalsel tasandil). Kõik need formeerivad seda, mida teen see on ainult 1. Punkt(tegevuse käsitlemise reeglid...)
Tõnis Vilu "Ilma" või "Kink psühholoogile" või Kätlin Kaldmaa "Armastuse tähestik" või Hanneleele Kaldmaa "Oliver" poleks ilma eelneva kontseptsioonita saanud sündida. 19. Mis on säilinud 20. sajandi klassikalisest esteetikast praeguses eesti luules ja mil moel? Klassikalisus kohtub keeleluulega (nooremas eesti luules). See on sujuv üleminek ühelt teemalt teisele. Paljudel autoritel on klassikaline dominant, kuid samas keelelist tegevust reflekteeriv teadlik autoripositsioon (Pihelgas, Pärtna jmt) Pihelgas ja Pärtna on väljapeetud ja traditsioonilised autorid, kelle teadlikus keelelisest tegevusest on kõrgendatud või teravdatud. Klassikaline dominant, kuid samas keelelise tegevuse reflekteerimine. Lisandub ka keeleluule radikaalsemaid näiteid, mis samas seostuvad varasema kirjandusega. Haljak kirjutab imelikumat luulet, kui mõni teine, kuid samas on selge, et ta on uurinud
1930ndatel tulevad selgelt esile poliitilisema programmi otsingud (vasakpoolse sättumusega). Nt "Noored partisanid" miks ta kirjutab suure poeemi Vabadussõjast kui ta liitub 5 aasta pärast Nõuk? Ta osales ise Vabadussõjas ja seega on isiklik kogemus. Sütistel on lihtsa poisi positsioon. Samas vastandub ta Arbujate esteetikale. Küsimus ei ole poliitilises vastanduses (Arbujatel tuleb väga vähe pol iseloomuga loomingut alguses), kui Sütistel on üsna selge autoripositsioon, siis ta hakkab vastanduma liiga keerulisele luulele. Ja dekadentsimaiguline haritlashoiak, mis 30ndatel E kirj süvenes, seda ta võõristab. Sütiste jääb sõja ajal Eestisse, oli mõnda aega ka Sks vangis ja kirjutab edasi. Tegelikult võib näha, kuidas need kõige hilisemad tekstid mingis mõttes hakkavad Arbujalikule värsikultuurile lähenema. ARBUJAD Nimi: antoloogia Arbujad 1938, koostaja Ants Oras
Runneli loomingus. Piiritletav aastatega 70-88. 88 ilmub "Laulud eestiaegsetele meestele" - mitte täienisti, vaid suures osas sisaldab luulet, mida ei saanud varem avaldada. Iga uus raamat on kummaline juhtum. Kasutab uuema rahvalaulu vormi. Lorilaulu stiil, eriti 70ndate algul. Temaatilises plaanis, erinevad variandid: klassikalist armastusluulet, loodusmotiive, on ilmne, et 70ndate ja 80ndate Runnel isamaaluuletaja. Ilmselt autoripositsioon nii valitud, et isamaa kogu aeg meeles, aga muutub ka sportlikuks objektiks. Sportlik sellesmõttes, et nagu oleks pidevat katsetamist, kuidas saaks kirjutada nii, et see oleks üdini riigivastane, aga ometi ilmuks trükis. Runneli üks fenomen on see, et viib täiuseni ridadevahele kirjutamise poeetika. "Misasja teab naine" Teine loomingujärk annab tuntud tekste enim. 90ndate algul uus ja kolmas periood. Kestab tänaseni? Iseloomulik joon see, et
annaabi.ee 
