o Kunstnik ja teadlane, graafikutehnikate võimaluste avardaja. o Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega. o Puulõikesarjad, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. o Tema täiuslikumad maalid valmisid tema viimastel eluaastatel, näiteks mitmed portreed ja kaheosaline tahvelmaal nelja apostli elusuuruste figuuridega. · Tööd: o Dürer on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel. o Vasegravüüridel ,,Rüütel, surm ja kurat" ja ,,Menanhoolia" võib paljude detailide hulgast leida Dürerit ennast. o ,,Püha Hieronymus". Vasegravüür. o ,,Neitsi Maarja sündimine" o ,,Autoportree maastikuga" o Pattulangemine, Paradiisist väljaajamine. Puulõikesarjast ,,Väike passioon". o ,,Ninasarvik". Puulõige. o ,,Aadam ja Eeva" o ,,Kolmainsuse kummardamine".
Pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega. Ilu reegleid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone püüdis ta tuletada oma kaasaegsete inimeste mõõtmisest. Dürer täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Suure leviku saavutasid tema puulõikesarjad , mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Tema kunsti võluks on fantaasiaküllus, tunded, inimtüüpide valik. Maalis palju portreesid, tahvelmaale, loomingus oluline koht autoportreedel. (,,Rüütel, surm ja kurat" , ,,Paradiisist väljaajamine" , ,,Püha Hieronymus" , ,,Melanhoolia" ) · LUCAS CRANACH vanem- töötas maalijana ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas. Maalis usulisi pilte ja portreesid, maalis ka antiikmütoloogia teemadel, kuid lähtus kaasaegsest olustikust. Teosed väikeseformaadilised, erootilised. (,,Veenus ja Cupido") · HANS HOLBEIN noorem saksa portretist. Detailitäpne, objektiivne, suure üldistusjõuga ilmalikud portreed
· detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega · pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest · täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi · lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu · kunsti võluks fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete ustavus · esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a'') · ühel kujutab end kui Kristus "Autoportree karusnahkses rüüs" enese väärtustamine · Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: · ''Rüütel, surm ja kurat'' teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis · ''Melanhoolia'' · puulõikesarjast ''Väike Passioon'' ''Pattulangemine'' ja ''Paradiisist väljaajamine''
Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust. Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis väljendub tema enese väärtustamine. Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: ''Rüütel, surm ja kurat'', kus on teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis ''Melanhoolia'' Samuti iseloomustab tema töid detailirohkus ja peenus. Detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega.
vaadata, kui omalaadset autobiograafiat. Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed kandsid nime "Rembrant", millele ta lisas 1633. aastal "d"-tähe
Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat. Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu. Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust. Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort
Kujundab mitmekesised inimtüübid. Olulised on tema puulõike seeriad, kujutab kristuse kannatusi ja Maarja elu. ,,Melanhoolia"- üks ta kuulsamaid vasegravüüre. Puulõike juures suutis ta kaotada jäigad jooned. Väga peene teostus. Palju allegoorilisi detaile, mis seostuvad ka ta endaga. Maalide puhul ta altarimaalid jäävad alla Itaalia renessansile. Oma täiuslikumad maalid tegi viimastel eluaastatel ,,Autoportree", ,,Neli pühakut". esimene kunstnik, kelle loomingus on suur koht autoportreedel. Ühel kujutab ta ennast nagu kristust=võrdleb oma loomingut jumala omaga. ,,Liivi naine"- tore joonistus rahvarõivais naisest Prantsuse kunst 16.sajandil Kunsti areng on seotud kuninga ja aadlikega. Kuni 16.sajandini oli seotud gootikaga, aga sellest loobutakse tänu Itaalia sõdadele( Hispaania Habsburgide ja prantsusmaa vahel). Prantsusmaal elas ka da vinci, kes levitas renessanssi. Francois I oli kõige renessansilikum valitseja ja suur kunstitoetaja. ARHITEKTUUR
Autoportreed Rembrandt lõi endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreesid võib vaadata, kui omalaadset autobiograafiat. Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust maalile. Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. 4. Nimi ja allkiri Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud kas tähega "R" või monogrammiga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast 1629 olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks Rembrandti ofort aastast 1632 on signeeritud ka "RHL-van Rijn", kuid järgnevad teosed
reportaazideks ega ka enese kangelaslikeks ülistusteks. Poosid neil piltidel on väga haaravad ja portreed demonteerivad isiksuse, eitades selle terviklikkust ja ühesust. Tõelise ja eemalt nähtud isiku vahele on loodud pinge ning see pingestatus tõendab kindla isiku puudumist. Suurem pingestatus avaldub eriti pärast Schiele ,,Klimti perioodi", alates 1910, mil ekspressiivus on viidud viimse piirini ja raske on näha neil autoportreedel portreteeritavat ennast. Schiele püüdis põgeneda kindlalt piiritletud isiksuse eest. Peamised tunnusjooned portreedel on kõhn kehaehitus, väänlevad poosid, karmid ja kummalised näoilmed ning just kui elektrisoki saanud püstised juuksesalgud. Enamasti on keha paljas, et anda täielikult edasi isiku ekspressiivsust. Kokkuvõttes meenutasid need portreed n-ö eneseteatrit, kus modernne kunstnik kehastas mitut isiksust korraga. (Steiner, R. 1993) Joonis 1
Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks 7 "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest. Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge. Nimi ja allkiri
Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud kokku, tema maalid olid detalidisse süvenenud, uskus, et maalikunsti aluseks on mõõtmisoskus. Täiuslikke proportsioone tuletas ta tol ajal elavate inimeste mõõtmisest. Ta täitis katoliku kiriku ja keisri tellimusi. Ta on teinud puulõikesarjad, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Tema kõige parimad maalid valmisid tema viimastel aastatel, mitmed portreed ja tahvelmaal. Ta on esimene kunstnik, kelle loomingus on tähtis koht autoportreedel. "Rüütel, surm ja kurat"- "Püha Hieronymus"-vasegravüür, Hieronymus tegeles piibli tõlkimisega ladina keelde, "Autoportree maastikuga" 17. Renessanss Eestis- A. Passer, M Sittow.Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut
Käis Itaalias ja Madalmaades- ühendas nende made kunsti mõjud saksalike traditsioonidega: detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistuse taotlusega. Ilu reegleid , nt. inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisest. Laialt levisid tema puulõikesarjad ,,Kristuse kannatuslugu" ja ,,Maarja elu". Ta on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel. Vasegravüürid ,,Rüütel, surm ja kurat" (15. pilt), ,,Melanhoolia"- paljude allegooriliste detalidega. Hans Holbein noorem suurim saksa portretist: Rotterdami Erasmus, Henry VIII. Prantsuse kunst 16. saj. 1494. a.-st alates sõjakäigud Itaaliasse, kust toodi sõjasaagina kunstiesemeid ja kutsuti kunstnikke kujundama moodsamat elukeskkonda ülemkihile. Prantsuse kuninga François I külalisena elas oma viimased aastad Leonard oda Vinci Loire`i orus (Pariisist lõunas), kuhu 16. saj
enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel ja neid portreed kui omalaadne autobiograafia. varasemad autoportreed - visandid ja käeharjutused,et tabada kiirestmööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "Autoportree Saskiaga"). Hilisemalt lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega Piibel kui raamat minevikust, olevikust ja tulevikust. Kogu elu jooksul nõudis tõde taga aktides, zanrimaalis, piiblistseenides ja portreedes. Oskus seostada naruralismi ja peenelt kavandatud majesteetlikke kompositsioone. Tema naturalismile oli tasakaaluks, isegi teadlikuks kontrastiks, rõõm
Dürer täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Laia leviku saavutasid puulõikesarjad, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Paljufiguurilistes altarimaalides ei saavutanud ta küll itaalia kunstile omast ühtsust ja voolavust, kuid Düreri kunsti võluks on fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete usutavus. Kõige täiuslikumad maalid valmisid tema viimastel eluaastatel. Dürer on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel, ühele neist on ta end kujutanud Kristusena, viidates kunstniku loomingu sarnasusele jumaliku loomistööga. Ka mitmete teiste teoste, näiteks vasegravüüride ,,Rüütel, surm ja kurat" või ,,Melanhoolia" paljude allegooriliste detailide hulgas on selliseid, mida võib seostada kunstniku endaga. Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvalt iseseisvad olid prantslased siiski portreekunstis. Parimad portretistid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois
annaabi.ee 
