KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜGONI JÄTKAMINE ...
Mugavam on kasutada trükise kujul olevat käsiraamatut kui vaadata arvutiekraanilt vastavat dokumenti. Ja näiteks arvutimängude juures on omaette kunstiline elamus omada originaalkoopiat, tihtipeale tuleb originaalpaketiga kaasa ka mitmesuguseid ekstravagantseid esemeid, näiteks tuli arvutimängufirma Electronic Arts mänguga Ultima VII kaasa pärgamendi peal olev maakaart. Aga kes ikka piraatlust pooldab, see ennast takistada ei lase. Ning arvestades veel AutoCADi kolossaalset maksumust - üksikkasutaja litsents maksab üle 100 000 krooni - on dokumentatsiooni puudumine väike takistus. Tõsi on see, et kuigi võib tuua hulgaliselt tehnilisi põhjendusi selleks, miks piraattarkvara halb on, jääb siiski kõige olulisem tehniline põhjus piraattarkvara kasuks - ta on odav. Niikaua kuni AutoDesk AutoCADi saab100 000.- krooni asemel kätte 230.- krooni eest, ei hoolita muudest tehnilistest põhjustest.
"Arvutiraafika-I" (joonestamine tasandil) ja "Arvutigraafika-II" (kolmemõõt- meline joonestamine) ning „Insenerigraafika” (koosneb atvutijoonestamise alg- kursusest ja tehnilisest joonestamise mõningatest üksikutest alg-elementidest, mida on inseneri harimiseks ilmselt liiga vähe). ÜLESANNE I Pinnatükk 1 Mõistagi ei suuda see juhend haarata kogu AutoCADi materjali, sest juba ainuüksi programmiga kaasas olev teatmematerjali kokkuvõte hõlmab mitu-mitu paksu köidet, igaüks mahuga üle tuhande lehekülje. Lisaks on programmis võimalik välja kutsuda teabematerjali mahus paarsada megabaiti ja kuna AutoCAD-19.0 on üles ehitatud interneti- ja eriti „pilveinterneti”-kesksena, saavad registreeritud kasutajad sealt alati abi, kui vaid oskavad küsida. Kõikidel joonisel:
Seejuures tuleb arvestada, et mõnel juhul võib selliselt silutud joonel olla sees antud liiki joonele mitte eriti iseloomulikud kohad. Selliste ebamäärasuste vähendamiseks on soovitatav kriitilistes kohtades punktide vahekaugused võtta suhteliselt väikesed. * * * PEDIT – Liitjoone muutmine Liitjoone korrastamiseks ja muutmiseks on käsk PEDIT, mis kuulub AutoCADi selliste käskude hulka, millel on väga palju erinevaid töövõimalusi. Nii saab käsuga PEDIT muuta sirglõiku (LINE) või kaart (ARC) liitjooneks, liitjoonel aga muuta pea-aegu kõiki tema omadusi, töödelda seibe, ruumilist liitjoont (3DPOLY) ning isegi “järgi aidata” ruumilisi pindu (ruumilisi kehasid ei saa, nende puhul tuleb muutmiseks kasutada käsku SOLIDEDIT). Vastavalt valitud objektile, leiab arvuti ise vajalikud muutmise alamprogrammid.
pp (pindala; ümbermõõt) Märkus. AutoCAD kasutab käsuga UNITS seadistatud ühikuid ja kuna tehnilistel joonistel peavad mõõtmed olema millimeetrites, siis näiteks 326 m pikkuse ja 73 m laiuse lennukikandja teki pindalaks saadakse 21,789,343,247 ruutmillimeetrit, muidugi kui pole kasutatud teaduslikke ühikuid ega täpsuse piiranguid. 2) O ↵ Select objects: (valida jooniselt mingi objekt; see objekt võib olla mis tahes kinnine või lahtine kujund, kuid AutoCADi seisukohalt peab ta moodustama ühe objekti; kui see nõue pole täidetud, näiteks valiti LINE abil joonestatud kinnine murdjoon, siis vastab arvuti, et valitud objekt ei oma pindala: Selected object does not have an area) {objekt} ↵ Area = AAA.aa, Perimeter = PP.pp Märkus: Kui rakendada käsku AREA / O liitjoone kohta, on võimalik leida liitjoone pikkust (seda tegi arvuti juba kolmurga arvuttamisel). Laia liitjoone pikkus arvutatakse tema
otsustasid esimesed teistele ootamatu üllatuse valmistada. Juulis esitles rühm Cult of death Cow tuntud sanktsioneerimata kaugadministreerimisutiliidi Back Orifice 2000 (BO2K) uut versiooni. See leidis aset iga-aastasel konverentsil DefCon. 22 Tegelikkuses ei olnud programmi uus versioon sugugi ohtlikum oma eelkäijast ning oli operatiivselt lisatud juhtivate antiviiruste andmebaasi. Juulis ilmus kolm huvitavat viirust. Star, mis oli AutoCADi viirus, seejärel aga korraga viie erineva viiruse, sealhulgas CIH-i, SK, Bolzano jt. koodi sisaldav Dilber, mis sõltuvalt jooksvast kuupäevast aktiveeris ühe või teise komponendi destruktiivsed funktsioonid, teenides sellega nimetuse viirustega täidetud kosmosesüstik. Kolmandana avastati arvutisse tungimiseks ,,kirvemeetodit" kasutav võrguuss Jer. Veebilehele lisati selle avamisel automaatselt aktiviseeruv skriptiprogramm, mis palus luba enda kopeerimiseks kasutaja arvutisse
03.2014 on kasutusel päästekomandodes 476 lauaarvutit. Päästeameti arvutite riistvara tarnepartner saaks pakkuda võimalikku tarkvara paketti arvutitele soodushinnaga. Autor pöördus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse abi poole eesmärgiga selgitada välja, kui palju maksab iga aasta rent tarkvara MS Visio Professional 2010 ja AutoCAD Civil 3D ühe arvutile. Selgus, et 30 Visio rent aastas on 160.- € + KM ning AutoCADi Civil 3D rent on 838.- € + KM. Kogutud informatsiooni põhjal autor koostas tabeli (vt Lisa 10 tabel 7), kus toob välja nende tarkvarade plussid ja miinused. Autor pakub ka võimaliku koolituse mõlemale tarkvaradele kasutamise õppimiseks. Selleks autor leidis firmat "A" (firmade nimed on asendatud tingtähistega) ja kohtus selle firma müügijuhiga ja lektoriga kes läbi viib koolitused MS Visio kohta. "A" tegi pakkumist (vt Lisa
Sidekriips näitab, et soovime töötada Käsurea vahendusel: Võimalikud vastused: ↵ – ollakse nõus arvuti poolt pakutuga; ? – teave kausta Support kohta (vestlusaken Select Linetype File); L – küsitakse joonises seni veel puuduva, kuid joonisesse laaditava jooneliigi nime: S – seadistatakse uus kasutatav jooneliik (joonisesse laaditud jooneliikide hulgast!); C – uue jooneliigi loomine, see pakub meile enam huvi, sest kuigi AutoCADi jooneliikide hulk on suur, võib nii mõnigi kord vaja üsna erilist jooneliiki. "Ü" asemal on kaasutataud (soomlased!) asemel "Y", kuna AutoCAD ei tunne "täpiga tähti" Arvuti kontrollib, kas sellenimeline joon on juba olemas, ja kui leiab, et on, siis küsib luba selle olemasoleva joone mustri muutmiseks. Kui aga antud nimi on ainukordne, läheb töö edasi ja esialgu küsitakse kuhu salvestada teave joone kohta ning kuvatakse failivaliku aken
53,5% olid ehituse peatöövõtt ja 38,5% olid ehituse projekteerimise peatöövõtt, millest ülejäänud 8% olid all-peatöövõtt. Seega ehituse peatöövõtt on enamlevinud töövõtu liik, sest et enam tähelepanu pööratakse hinnale kui kvaliteedile ning unustatakse ülejäänud fundamentaalsed väärtused, mida ehitusprojektidelt oodatakse. Uurisime, milliseid tarkvarasid objektide projektimeeskonnad kasutavad. Enamasti kasutatakse traditsioonilisi tarkvarasid ehk siis Microsofti, AutoCadi, jne tooteid, mida on kasutatud kümnendeid. Samuti näitas uurimustöö, et uusi BIM põhimõtteid toetavaid programme ei kasutata üldse. Seega võib Eesti ehitustööstust pidada samuti konservatiivseks, kuigi püütakse olla juhtiv riik infotehnoloogia valdkonnas. Uurimustöös käsitleti, et milline on projekti maksumuse ja sellest tulenevalt projektimeeskonna suurus. Midagi üllatavat ei avastatud, kuid tõde on, et mida kallim ja tavaliselt sellest tulenevalt
annaabi.ee 
