Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AUTO VÄRVKATTE HOOLDAMISE PÕHIMÕTTED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapiga, puhastada, pigi, svamm, mustus, autole, survepesur, tekstiil, silver, pori, kuivatamine, tolmuimejaga, remondi, osakond, värvkatte, juhendaja, välispesu, leotus, jookseb, jääks, mõjuma, kange, porist, hallid, kuivatamise, pihta, nahast, kuivaks, minutid, vahatamine, autopesu, lõpetatud, kandmisel, mustade, kantud, halliks, lapp, korrataAuto välispesu Piserdada kuivale ja määrdunud autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendit, lase seista autol mõni minut, kuni näed, et vahend reageerib pigiplekkidega ja need hakkavad mööda auto külge alla voolama. Ärge unustage velgi piserdada. NB! Auto ei tohi olla eelnevalt päikse käes seisnud, auto kere ei tohi olla kuum! Kui pigieemaldus on mõjuma hakanud, tuleks järgmisena peale piserdada shampoonilahus nii, et auto oleks üleni vahune ( seda on
* Käsipesulas auto puhtaks pesemine ei eelda regulaarset autopesu (pigi ja soola eemaldamine on siiski eraldi teenusena) Kuidas autot veel hooldada? * Vähemalt 2x aastas tuleb autot vahatada. See muudab auto säravaks, kaitseb rooste jms eest ning annab autopesul parema tulemuse * Tuhmunud ja kriimustatud värvipinnad tuleb pooleerida. See muudab värvi taas säravaks ja annab autopesule parema tulemuse * Ka auto salongi on vaja regulaarselt puhastada Selleks on käsipesulas erineva tasemega pakette alates kiirpuhastusest tolmuimejaga ja tolmulapiga ning lõpetades põhjaliku märgpesuga! Märgpesu ehk keemilist puhatust on soovitatav teha samuti 1-2 korda aastas * Ka nahast autosalongid vajavad hooldust, et püsida kauem värskena ja ilusana 3 Korralik autopesu kodustes tingimustes.
Pesemise tähtsus Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. Korralik autopesu kodustes tingimustes. Et enda auto korralikult puhtaks pesta ja seda värvkatet kahjustamata on vaja järgmiseid vahendeid 1) Survepesur 2) Ämber 3) Pesusvamm 4) Shampoon 5) Pigieemaldus-/asfaltpleki eemaldus vahend 6) Vaha 7) Vaha pealekandmise svamm 8) Vaha mahahõõrumise lapp
Liigne aine jääb vahutama ning ei anna paremat tulemust. Kuivatusvaha loputage madala survega veega, võimaluse korral otse voolikust. Tuleb vältida vee tolmu, nii jookseb autolt kuivades suurem hulk vett ise ära. Kuivatamine Kuivatage spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes alla poole. Lõplikult tuleks kuivatada spetsiaalse kuivatuslapi ja klaasid paberiga. Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknad ning ka uksevahed. Salongi keemiline puhastus Pinnad tuleb puhastada tolmuimejaga. Tekstiilpindu ning vaipasid tuleks harjata. Kanda pinnale keemilise pesu vahend pritsi abil. Hõõruge tugeva svammi, ,,karukeele" või harjaga ning jälgige, et pinda topiliseks ei nühiks. Pinnal ei tohi lasta ära kuivada. Vajaduse korral niisutada vee või aine lahusega. Loputage tekstiilipesumasinaga
ning milliseid abivahendeid seejuures kasutada. Kuigi hooldusvahendid ja nende kasutusjuhendid on kataloogide ja veebilehtede näol hõlbsasti kättesaadavad on otstarbekas siiski mõningad hooldusnüansid jätta professionaalide teha, et vältida pindade teadmatusest põhjustatud kahjustamist ning võimalikke tekkivate kahjude vältimiseks. 1.1 Salongi hooldamine Pärast korralikku autokere pesu tuleb tolmuimejaga puhastada ka istmed, põranda- ja pagasiruumi vaibad. Määrdunud lae-, tekstiilist uksepolstri ja istmed saab puhtaks bioloogilise, veel põhineva kuivpuhastava vahuga (nt Basta Indtraeksrens, Sonax). Vinüülpinnad - armatuurlauad, keskkonsool, lävepakud, istmete seljatoed - peaks puhastama niiske lapiga, samuti võiks neid värskendada mati vinüüliga. Sõidukit kasutades on autosisu materjali vananemine ja kulumine paratamatu. Auto
ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei rahulda, tuleks pesta uuesti ja kontrollida auto värvi pinda ega ei paista põhivärv. Kui on nii juhtunud, siis seda autod puhtaks saada on võimatu. Terve ja hästi hoitud värvipind on eelduseks hea pesutulemuse saamiseks. Praguline värv imeb sisse pori ja tugevate lahustite kasutamine ainult halvendab olukorda. Autohoolduse põhitõed 1) Pese autot korrapäraselt. 2) Vahata autot vähemalt kaks korda aastas. 3) Tee alati ka salongi puhastus koos pesemisega, unustamata akende sisepindu. 4) Kasuta põhjamaade jaoks toodetud autohooldus vahendeid, sest nende koostis vastab meie kliimale. 5) Ära unusta kummi ja plastpindasid millel on loodud omad puhastus ja hooldus vahendid.
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub
.......................................17 PINDADE HOOLDUS.................................................................................................18 KORISTUSMASINAD.................................................................................................21 ERINEVATE OBJEKTIDE HOOLDUS.......................................................................23 2 MUSTUS OHTLIK MUSTUS KAHJULIK MUSTUS HÄIRIV MUSTUS SALLITAV MUSTUS Mustuse eemaldamise vajaduse kiirus Mustuse tüübid: Ø praht Ø lahtine mustus - kuiv mustus - märg mustus Ø kinnitunud mustus Ø plekid Ø pinda imbunud mustus Ø mikroobiline mustus
Cillit Bang Power Cleaner Tootja: Reckitt Benckister Production Sobib ideaalselt kraanikausside, vannide, tualettruumide, kraanide, kroompindade, roostevabade pindade ja keraamiliste valamute, keraamiliste seina- ja põranda plaatide, PVC põrandakatete, dusside ja dusikabiinide puhastamiseks, mis on klaasist või akrüülplastist. Enne kasutamist testige ainet märkamatus kohas pinnal, mida soovite puhastada, et veenduda aine sobivuses pinnaga. Ainet tuleb pihustada vähemalt 20-25cm kaugusel pinnast, pihustage otse alale, mida soovite puhastada. Lasta seejärel mõjuda mitte rohkem kui 5 minutit ja seejärel pühkida lapi või svammiga laiali. Pind loputada seejärel põhjalikult veega. Ainet mitte jätte pinnale kauemaks kui 5 minutit (maksimaalselt 1 minut PVC põrandakattel ja emailil), et ära hoida võimalikku soovimatut toimet. Enne ja pärast toote kasutamist loputage pinda veega.
töö teostaja vahel. Joonis 2. Koolimaja korpused välisvaates. Foto L. Padu Olulised tegurid on tööetappide õige ajajaotus, tolmuvabad töömeetodid, vajalike töövahendite olemasolu ja kasutamine. Ehitusaegse koristamise hulka kuulub ehitusjäätmete eemaldamine ja ruumide puhastamine. Jäätmete kohapealne sorteerimine vähendab jäätmetega reostatust ja levikut ehitusplatsi ümbruses. Joonis 3. Remondiaegsed ehitusprügi kondeinerid. Foto L. Padu Töö lõppfaasis on mustus eemaldatud nii nähtavatest kui silmale nähtamatutest kohtadest. Raskesti ligipääsetavad kohad on näiteks mööblitagused ja alused ning kaetud pindade tagused. Oluline on hea ruumiõhu saavutamine. Joonis 4. Ventilatsioonitorud. Foto L. Padu 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine Ehitusega seotud koristamist võib jagada kolmeks: 1. ehitusaegne koristus, eesmärgiks takistada pindade määrdumist ja kahjustamist, vähendada tolmu levikut. 2
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist
ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi.
ei paljune. 4 Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära hoida või vähendada mikroobide sattumist haava ja seal nende arengut pidurdada või nad hävitada. Eeskätt peetakse silmas keemiliste vahendite abil patogeensete mikroobide hävitamist või arengu pidurdamist. Antiseptikas eristatakse nelja meetodit:
Nendel on võimsad mootorid ja nad või- vad saavutada suuri kiirusi. Spordimootorrataste kuju ja konstruktsioon sõltub sellest, millise võistlusliigi jaoks nad on määratud. Nii eristatakse krossi-, ringraja-, jääraja- mootorrattaid jne.* Motorolleritel on mootor, jõuülekandeseadmed ja ben- siinipaak mahutatud istme alla ning käetud voolujoonelise kattega. Juhiistme ees on avara porikaitsega eest ja alt pii - ratud vaba jalaruum, mis märksa paremini kaitseb juhti teelt pritsiva pori või vee eest. * Söe- ja jääraja-, kiirusrekordirattad jms. isepärased konstruktsioo- nid eraldatakse mõnedes liigitustes omaette rühmaks -- erimootorratas- teks. Toim. Mopeed on ülikerge mootorratas, millel on väikese võim- susega mootor ja sõtkajam. Viimast käsutatakse mootori käivitamisel ja veojõu suurendamiseks vajaduse korral. Üksikuil juhtudel võidakse mopeede varustada ka mootor- ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.