Avalik arhiiv 6. Mis on dokumentide hindamise eesmärgiks? eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. 7. Nimeta vähemalt 4 dokumentide hindamiskriteeriumit. Dokumentide hindamisel lähtub avalik arhiiv: 1) asutuse või isiku olulisusest ja positsioonist ühiskonnas ja avaliku halduse hierarhias; 2) asutuse või isiku funktsioonidest ja muust dokumentide kontekstist; 3) dokumentide uurimispotentsiaalist; 4) dokumentides oleva teabe unikaalsusest ja autentsusest; 5) dokumentide olulisusest avaliku võimu teostamisel ja isikute õiguste või tehingute tõendamise vajadusest; 6) kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega; 7) dokumentide ajaraamist, millest need pärinevad või mida need käsitlevad; 8) kogumistraditsioonist; 9) dokumentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest; 10) juurdepääsutingimustest; 11) asutuse või isiku või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele;
3) funktsioon või tööprotsess(id), mille käigus dokumendid luuakse; 4) koht asjaajamissüsteemis; 5) säilitustähtaeg; 6) juurdepääsutingimus. Dokumentide hindamise põhimõtted- Dokumentide hindamisel lähtub avalik arhiiv: 1) asutuse või isiku olulisusest ja positsioonist ühiskonnas ja avaliku halduse hierarhias; 2) asutuse või isiku funktsioonidest ja muust dokumentide kontekstist; 3) dokumentide uurimispotentsiaalist; 4) dokumentides oleva teabe unikaalsusest ja autentsusest; 5) dokumentide olulisusest avaliku võimu teostamisel ja isikute õiguste või tehingute tõendamise vajadusest; 6) kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega; 7) dokumentide ajaraamist, millest need pärinevad või mida need käsitlevad; 8) kogumistraditsioonist; 9) dokumentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest; 10) juurdepääsutingimustest; 11) asutuse või isiku või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele;
Kui mingis sihtkohas hakkab olema turiste rohkem kui kohalikke elanikke, oleme tagasipöördumatult kahjustanud kohalikku elamisruumi ja müünud maha turistidele eheduse. Kohalik elanik ei pea ks peitu pugema, sest keegi tahab müüa kultuuri iga hinna eest, nüüd ja kohe. Üks teemasid, mis samuti oli artiklis välja toodud , oli autentsuse küsimus.Kui kultuuriobjekti hakatakse kasutama turismiatraktsioonina, siis selle kaubanduslikuks muutumise teel võib see objekt kaotada osa oma autentsusest ehk ehtsusest. Mulle meeldis näide põhapaikade kohta, kus autor mainis, et need kohad on muutunud pelgalt üheks peatuseks turistide tihedas päevakavas. See tähendab, et inimesed ei saagi täpselt Kommete sügavust ning siis kaotab kultuuriturism oma ehtsuse. Kultuuriturism tähendab palju rohkemat kui tänavatel seisvaid monumente vaadata . Oluline on õppida tundma sihtriigi elanike, kultuure ja tavasid. Saades kaasa mingi kogemus, on
Selge kodeerimisskeemi ja valimi puhul on lihtne teha uurimusele järge või korrata samalaadset uurimust mujal. Meetod sobib ka longituud-uurimuseks, mille käigus selguvad aja jooksul toimunud muutused. Meetod ei eelda uurija sekkumist nähtuse kulgu. Väga paindlik meetod seda võib kasutada väga erineva struktureerimata informatsiooni uurimisel, lisaks meediaanalüüsile võib seda rakendada ka mujal. Järelduste sisukus sõltub kasutatud dokumentide sisukusest, nende autentsusest, usutavusest ja representatiivsusest. Kodeerimise puhul aga pea võimatu hoiduda teatud tõlgendustest. Kontent-analüüsi kaudu on raske leida vastuseid "Miks?" küsimustele. 5. Vaatlus struktureeritud ja struktureerimata. Vaatlusel põhinevas uurimuses selgitatakse nähtuse olemus välja mitte küsimuste esitamise, vaid jälgimise teel. Struktureeritud vaatlus tegemist formaalse tehnikaga, mida sageli kasutatakse kvantitatiivsetes uuringutes, et saada järjekindel
tõendeid. Sertifikaat Tõendid võivad olla nii paber- kui ka elektrondokumendid ja neid nimetatakse avaliku võtme sertifikaatideks. Kolmandat osapolt selles toimingus nimetatakse sertifitseerimiskeskuseks. Sertifikaat sisaldab kasutaja nime, tema avaliku võtit, selle kehtivusaja ja teisi andmeid. Sertifikaadi kinnitab sertifitseerimiskeskus allkirja või digitaalallkirjaga, mis võimaldab kontrollida tõendi autentsusest, eeldusel, et sertifitseerimiskeskuse avalik võti on kõigile teada ja autentne. Kui kasutajal on sertifitseerimiskeskuse avaliku võtme autentne koopia, saab ta kõigi selle keskuse poolt sertifitseeritud kasutajatega turvaliselt suhelda. Sertifitseerimiskeskus peab oma salajast võtit väga hoolikalt kaitsma. Tühistusnimekiri Ei ole olemas salajase võtme hoidmise absoluutselt turvalist viisi. Mida teha, kui kasutaja salajane võti läheb kaotsi, satub volitamata isiku kätte.
väljastavad avaliku võtme kuulumist konkreetsele kasutajale kinnitavaid tõendeid. Sertifikaat Tõendid võivad olla nii paber- kui ka elektrondokumendid ja neid nimetatakse avaliku võtme sertifikaatideks. Kolmandat osapolt selles toimingus nimetatakse sertifitseerimiskeskuseks. Sertifikaat sisaldab kasutaja nime, tema avaliku võtit, selle kehtivusaja ja teisi andmeid. Sertifikaadi kinnitab sertifitseerimiskeskus allkirja või digitaalallkirjaga, mis võimaldab kontrollida tõendi autentsusest, eeldusel, et sertifitseerimiskeskuse avalik võti on kõigile teada ja autentne. Kui kasutajal on sertifitseerimiskeskuse avaliku võtme autentne koopia, saab ta kõigi selle keskuse poolt sertifitseeritud kasutajatega turvaliselt suhelda. Sertifitseerimiskeskus peab oma salajast võtit väga hoolikalt kaitsma. Tühistusnimekiri Ei ole olemas salajase võtme hoidmise absoluutselt turvalist viisi. Mida teha, kui kasutaja salajane võti läheb kaotsi, satub volitamata isiku kätte.
dokumentide arhiiviväärtus. Hindamisega otsustatakse, millised dokumendid on osa kultuuripärandist ja mida seepärast säilitatakse püsivalt arhivaalidena. Dokumentide hindamisel lähtub arhiiv: asutuse, isiku või organisatsiooni olulisusest ja positsioonist ühiskonnas ja avaliku halduse hierarhias; asutuse, isiku või organisatsiooni funktsioonidest ja muust dokumentide kontekstist; dokumentide uurimispotent-siaalist, leiduva teabe unikaalsusest ja autentsusest, olulisusest avaliku võimu teostamisel ja isikute õiguste või tehingute tõendamise vajadusest, kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega, aja- raamist, millest need dokumentid pärinevad või mida need käsitlevad; kogumistraditsioonist; doku-mentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest; juurdepääsutingimustest; asutuse, isiku, organisatsiooni või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele;
Nõustajal on ülesanne ja eesmäkr kohanduda oma käitumisega. Kolm aspekti/dimensiooni, mis klientide jaoks on olulised: Nõustaja ekspertsus oluline on jätta kliendile mulje, et sa tead, mida räägid Atraktiivsus meeldivus. Nõustatav suudaks tajuda nõustajat võimalikult enda sarnasena. Parimas mõttes meeldivus. Et me ei eemalduks oma klientuurist pahaaimamatult nt oma välimuse pärast. Usaldusväärsus kõige keerulisem saavutada. Algab autentsusest, siirusest, kohalolekust. Ka laiemas tähenduses, nõustaja on kontaktis partneriga, on siiras, märkab tema probleeme. Märkab ka negatiivset. Küsida tagasisidet iseendale. Nõustamissuhte takistused: nt: Liigne sõltuvus: - Nõustaja kasutab oma positisooni kurjasti ära ja soodustab kliendi sõltuvust endast. LAHEND: kujunenud olukorra arutamine nö meta-tasandil või teraapia lõpetamine.
*autenstus viitab sellele, et kunstiteosel on päritolu *autsentsus viitab sellele, et midagi võib olla rohkem või vähem *renessansi ajal tegid nt veel mitmed kunstnikud Rembranti töödest reprosid neil kõigil töödel erinev autentsus *aura autenstsuse erinev m äär *kunstiteose reprodutseerimine vähendab kunstiteose autentstuse määra *aura varjund, kuma, hingus *aura seotud tootmisviisiga, auramäär muutub tehnoloogiliste vahendite kaudu *näitleja on filmis jäetud ilma aurast, autentsusest *aura vabastab kunsti sellest religioosest *filmil masse mõjutav nähtus 28 *masse võimalik mõjutada korraga *filmil on tohutu propaganda väärtus sest kiire s ündmuste käik ohud Riefenstahl fa sism *filmi proagandistlik jõud, aga võiksime selle aseml hoopis midagi muud näha VII LOENG Benjamin'i jätk: *aura kadumine on paratamatu protsess *Adorno ei nõustunud *kunstiteos ei ole enam seotud rituaaliga kunstiteos hakkab elama oma elu väljaspool oma elu
muusikas ja kuulamise taandareng» veel enne valgustuse dialektikat esitatud kultuuritööstuse piirjooned mis juhtub kunstiga siis, kui temast saab kaup? mis juhtub kunstiga siis, kui ta siseneb turule? tänapäeval me oleme selle olekuga harjunud. 20s alguses piolnud keegi sellega harjunud. me võime probleeme leida võibolla kujutava kunsti mingites radikaalsemates aspektides. kunstiteos eraldub oma sisemsiest autentsusest. me hakkame tema väärtust mõõtma rahanumbri kaudu. teose väärtust hakkab asendama raha hulk mida me kulutame sellele. muuseas, marx eristas kahte väärtuse tüüpi : vahetusväärtus (või turuväärtus) ja teiseks, see mida nimetakse tarbimisväärtuseks (ja mida tõnis nimetaks tarvitusväärtuseks või kasutusväärtuseks) 1 on milline on toote hind turul 2 on millist kasu toob tema kastutamine
kontseptsioon rollimänguga. Kuulajatele antakse muinasjututegelaste rollid ja nad saavad ka ise muinasjutu kulgu suunata, kui läbiviija neile sõna annab. Esialgu on planeeritud elamusmajutusena pakkuda ööbimiseks püstkoda koos kõigi vajaminevate tarbeesemetega, mille abil hakkama saada. Sellise elamusmajutuse kontseptsiooni arendatakse edasi. Tulevikus on plaanis pakkuda ööbimist rehielamus ja muudes ajaloolistes hoonetes. Ettevõte lähtub võimalikult palju autentsusest, aga peamine eesmärk ei ole kooli ja muuseumi laadne ajaloo õpe. Kui koolis keskendutakse suuremalt jaolt makrosündmustele (sõjad, presidendid, aastaarvud jne.), siis teemapargis kogetakse meie eluajale eelnenud aegade igapäevaelu. Rõhutakse mitte teadmiste edasi andmisele, vaid isiklikult situatsioonide kogemisele. Teemapargi külastuse eesmärgiks on elamus. Kuidas elu ja olu tegelikult minevikus oli, selle üle vaidlevad isegi ajaloolased.
annaabi.ee 
