Märksõnad: Otto von Bismarck, Põhja-Saksa liit, sõjad, Versailles, liitriik Miks Saksamaa ühendajaks oli Preisimaa? Saksamaal oli kümneid riike, neist kõige võimsamad olid Preisimaa ja Austria, kes tahtsid mitmest väiksest riigist moodustada ühe suure riigi. Ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit oli seadnud eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ilma Austriata. Sooviti ühtlustada Saksamaa poltiitikat, majandust ja juhtpositsiooni Euroopas. Hiljem võitles juba Saksamaa ülemvõimupärast maailmas. Otto von Bismarcki üks peamisi eesmärke oli Saksamaa ühendamine ja tugeva armee loomine võimaldas tal seda ellu viia. Bismarck provotseeris Austriaga, kes alguses aitas neil võita Taani. Austria-Preisi sõda lõppes Austria kaotusega ja Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit
ülaltpoolt dünastilisel altpoolt teel mõne suurema Saksa revolutsioonilisel teel: riigi võimu alla: kas Austria Habsburgid = kukutada kõigi Saksa Suur-Saksamaa riikide valitsejad ja luua või Preisi Hohenzollernid ühtne rahvusriik, = Väike-Saksamaa (ilma eelistatavalt vabariik Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult
SAKSAMAA, PRANTSUSMAA, INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline)
rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esiplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm 4. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika
ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esilplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm IV. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1
* Osalejad, keskus, esindajad: Osalejad kodanlus. * Taotlused, eesmärgid: * Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse: Sm ühendamine: 1814-1815.a Viini Kongressi otsusega oli loodud 39 riigist koosnev Saksa Liit, see oli nõrgalt seotud Saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa, Austria. Loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. 1858.aastal loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtumisel ja ilma Austriata. 1862.aastal kutsus Preisimaa minister-presidentiks Otto von Bismarcki. Bismarck ei hoolinud tihti maapäeva arvamustest, vaid tegutses oma tahtmist mööda. Bismarcki eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine. 1866.aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai lüüa. Selle sõja ajal kaotati Viini Kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati 1867.aastal uus föderaalriik Põhja-Saksa Liit. Saksamaa lõplikku
/ Viini kongress - 9. juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. / Sada päeva Napoleoni valitsemis period pärast Elba saareltnaasmist / Seitsmeaastane sõda Põhjustud Poola jagamisest (pole kindel) / Jena ülikool Rahvuslikku liikumise koht / Märtsivalitsused Rahvaliikumise survel tagandati vanad ministrid ning moodustati uued ja libiraalsed / Hohenzollernid onli üks võimalustest ühendada selle dünastia abil Saksamaa ilma Austriata / Põhja Saksa liit sõlmiti Preisi eestvõttel, kuhu kuulusid 19 saksa riiki ja kolm vabalinna *AASTAARVUD 1789. 5 mai - generaalstaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. 1789. 11. juuli Prantsuse kuningas vallandab Neckeri 1789. 14 juuli PRANTSUSE REVOLUTSIOONI ALGUS bastille vallutamine 1789. 26 august ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1792. 10 aug Tuileriesi vallutamine ja Prantsuse kuninga arreteerimine 1792
Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud
kukutada kõigi Saksa riikide valitsejad ja luua ühtne rahvusriik, eelistatavalt kas Austria Habsburgid = Suur-Saksamaa vabariik või Preisi Hohenzollernid = Väike-Saksamaa (ilma Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult
Prantsusmaa sai lüüa ja keiser Napoleon III kaotas võimu. Ühtne Saksa keisririik oli tekkinud Preisimaa poliitikute Otto von Bismarcki ja Wilhelm I juhtimisel. Otto von Bismarcki kindlakäelist poliitikat, kus eesmärkide elluviimise vahendeid eriti ei valitud, hakati nimetama "raua ja vere poliitikaks". Saksamaa ühendamise eest peetavas võitluses tõrjus Preisimaa Austria kõrvale ja Austriast ei saanudki Saksa keisririigi osa (tekkis nn Väike-Saksamaa = Saksamaa ilma Austriata). Hiljem on see asjaolu andnud alust Saksa poliitikutele taotleda Austria ühendamist ja Suur-Saksamaa loomist (Adolf Hitler). Ühinenud Saksamaa välispoliitika oli kantsler Bismarcki ja keiser Wilhelm I ajal suunatud eelkõige Euroopa mandrile. 1888.a. troonile astunud keiser Wilhelm II hakkas orienteeruma maailmapoliitikale. Saksamaa hakkas sekkuma kõigi maailmajagude asjadesse ja alustas võitlust ülemvõimu eest maailmas. Sellega kaasnesid maailmavallutuslikud ideed (Suur-
konflikti, mis tulenes ka Saksa liidu põhikirjast. Preisimma teostas ka Austria toetajate vastu sõjalise löögi. Otsustav lahing Saksamaa ühinemisel toimus 3.07.1866 Königgrätzi lahing, milles Austria saab tugevalt lüüa. Saksamaa ühendamine Preisimaa all oli selge. Pärsat suurt kaotust oli Viin sisuliselt Bismarckile valla ja ta oleks võinud selle vabalt vallutada, aga ta ei tahtnud, sest eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine ilma Austriata. Kui ta oleks vallutanud Viini, siis Preisi kaela oleks tulnud kõik Austria impeeriumi mured Balkani rahvastega ja Ungariga ja seda ta ei tahtnud. 23.08.1866 Praha rahuleping, millega Austria tunnistas täiel määral oma positsioonide kaotamist. Austria juhtimisel olev Saksa liit saadeti laiali, kõik pidi koonduma Preisima alla ; Preisimaa annektsiooni alla läksid Austria toetajad Hannover, Hesser Kassel, Frankfurt, Hollstein. Austria lüüasaamiste põhjuseks olidki
annaabi.ee 
