(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
2. Rahvaarv on jõudsalt kasvamas. Keskmiselt 21. sajandil iga viie aasta tagant on rahvaarv kasvanud üle 3 miljoni võrra. Prognoositakse rahvastiku tõusu ka edaspidisteks aastateks. Rahvaarv 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 Graafik 1. Madagaskari rahvaarvu muutumise graafik 3. Sündimus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 32,6. Suremus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 6,8. Loomulik iive: 32,6 - 6,8 = 25,8. Rändesaldo: 0. Rahvaarv kasvab jõuliselt tänu sündimusele, mis on palju suurem kui suremus. 4. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul vähenenud. Kui 1985. aastal oli veel 46, siis praegusel aastal on üldkordaja 33. 2030. aastaks prognoositakse sündimuse üldkordajaks 25. b) Keskmiselt sünnib lapsi 1 naise kohta 4,2
üle 65 miljoni inimese võrra. Kooskõlas rahvaarvu suurenemisega suureneb ka rahvaarv ühe km² peal. b) Aastast 1950-1975 langes kasvutempo 2.36% pealt 1.92%-ni. 1976-1980 oli järsk kasv, kui 1.92% pealt tõusis see 2.86%-ni ning seejärel 1981-1985 lausa 3.21%-ni. Peale seda on kasvutempo langenud. 2015 aasta kasvutempo on 1.90%. c) Prognooside järgi langeb 2025 aastal kasvutempo 1.50% peale. 3. Loomuliku iive ja rändesaldo analüüs SÜNDIMUS a) Viimase 20 aasta jooksul on sündimuse üldkordaja langenud. Aastatel 1996-2005 oli see stabiilselt 26-27 vahel, kuid 2009-st saati on see hakanud langema ning 2015 aasta sündimuse üldkordaja on 23. Tulevikuks, aasta 2025-ks prognoositakse sündimuse üldkordaja langust lausa 19 peale. (arv/1000) Sündide üldarv kasvas aastast 1996-2014, kuid 2015-st aastast on see langema hakanud
1. a) Itaalias elab 61,680 122 inimest. b) Itaalia on oma rahvaarvuga maailmas 24. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab Prantsusmaal, Suurbritannias ja Tansaanias. d) Võrreldes Itaalia rahvaarvu teiste riikide rahvaarvuga, on Itaalia keskmise rahvaarvuga riik. 2. 3. Sündimuse üldkordaja Itaalias 2013. aastal oli 8.9. Suremuse üldkordaja Itaalias 2013. aastal oli 10. Loomulik iive -0.11% Rändesaldo 4.5% Itaalias kahaneb rahvaarv pidevalt, sest suremus kaalub igal aastal sündimuse üle ning loomulik iive on negatiivne. 4. Sündimus a) Sündimuse üldkordaja on jäänud samaks (9). Prognoos aastaks 2030 on see, et sündimuse üldkordaja langeb 1 võrra. b) Keskmiselt sünnib naise kohta lapsi 1.4. Viimase paarikümne aasta jooksul on see näitaja tõusnud 0,2 võrra. c) Antud regiooni riikidega võrreldes on need näitajad üsna madalad. Prantsusmaa sündimuse üldkordaja on 12, Šveitsis ja Sloveenias 10 ja Austrias sama, mis Itaalias (9)
Tuleviku prognoosil on see arv kasvamas. Aastast 2015 on see näit 8 tuhande inimese kohta ja aastast 2022 9 tuhande inimese kohta. Aastast 1993-2000 tõusis surmade üldarv poole miljoni inimese võrra, aastast 2001-2005 langes see näit 700000 inimese võrra. Edasisest see arv tõuseb, kuni prognooside kohaselt suurened surmade üldarv aastaks 2025 nelja miljoni inimese võrra võrreldes aastaga 2005. Praegusel aastal on imiku suremus 15/1000 sündinu kohta.Aastast 1993 kuni praeguse aastani on imikusuremus langenud 38-lt 15-le tuhande sündinu kohta. Inimsese oodatav eluiga on praegu 75 aastat. Aastast 1993 on see arv olnud kasvus, alates 69-st eluaastast. Kuni praeguseni on see kasvanud 6 eluaasta võrra. Imiku suremus on Hiinas, võrreldes teiste Ida-Aasia riikidega, suhteliselt suur- 16 surma tuhande sünni kohta. Enamasti jää see arv seal 1,4 ja 4 vahele. On ka erandeid nt. Põhja-Koreas on see näit 27
2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste oodatav keskmine eluiga. 1997. aastal oli mehhiklaste oodatav keskmine eluiga 72 aastat. 20 aastat hiljem ehk 2017
Austraalia riigi rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel
1122475 1000000 961305 0 Liibüa rahvaarv on aastast 1950 kuni praeguse ajani püsivalt ning stabiilselt kasvanud ja kasv toimub veel samas tempos edasi vähemalt aastani 2025. Rahvastiku kasvutempo on kergelt langenud, aastal 1950 oli see 3.10% ja aastaks 2025 on selleks prognoositud 1.21%. Aastatel 1970-75 oli selleks näitajaks koguni 5.01%. Võrreldes praegusega kasvab prognoositav kasvutempo kergelt (0.96%1.21%). 3. Liibüa loomulik iive ja rändesaldo Liibüa iive on viimase 20 aasta jooksul langenud. Aastal 1994 oli sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta 28, aga nüüdseks on vaid 18. Vastav arv on aastate jooksul vaikselt langenud ja teeb seda ka tulevikus, aastaks 2024 on ennustatud, et see arv on vaid 15. Sündide üldarv on langenu (1994 oli kokku sünde 125 000 ja aastal 2013 oli 112 000). Keskmine laste arv naise kohta on tunduvalt langenud, aatal 1994 oli ühe naise kohta lapsi 4.2, aga aastal 2013 oli see arv kõigest 2.1
ARGENTINA ON RAHVAARVU SUURUSELT 32. RIIK MAAILMAS.ARGENTIINAGA ON RAHVAARVULT LÄESTIKKU NÄITEKS POOLA,ALGEERIA,UKRAINA JA KENYA.ARGENTIINA ON RAHVAARVULT UMBES KESKMISE RAHVAARVUGA RIIK MAAILMAS. 2. A)Rahvaarv on aastatega kõvasti suurenenud. B)Kasvutempo on vähenenud . C)Kasvutempo väheneb veelgi.Populatsioon suureneb. 3.Sündimus 2025 aastaks peak olema 15.Praegu on see number 19,seega sündimus väheneb. Suremus see vastu peaks 2025 aastaks olema 7,ehk siis sama mis praeguse seisuga Argentinas . Aastaks 2025 oleks loomulik iive seega 12 (19-7) .Praeguse seisuga on loomulik iive 8.Rändesaldo on praegu -0 ja 2025.aastaks peaks see olema 0. Iive püsib positiivne kindlasti sellepärast,et väljarännet praktiliselt polegi ning iive on
Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 2 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2. Mongoolia rahvastiku kasv aastatel 1950-2100. Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 2 4. Rahvaarvu kasvamise või kahanemise tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Numbe r of Mig- rants Births Deaths per Rate of Net per 1,000 per 1,000 1,000 natural Growth Number
allikatest, mida võibki kasutada. Soovituslikud allikad: The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ The Wolrd Bank http://data.worldbank.org/?display=default United Nations (ÜRO andmed) http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.htm Coutries of te World http://www.theodora.com/wfb/about.html U.S. Census Bureauhttp://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php 1. Iseloomustage riigi rahvaarvu. Kasutage The World Factbooki veebiaadressil https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/ (Peole and Society). a) Kui palju inimesi elab valitud riigis? Bangladesh on 164 miljoni elanikuga riik. b) Vaadake riikide reastatust rahvaarvu alusel (country comparison to the world, lingi leiate riigi rahvaarvu juurest). Bangladesh on edetabelis rahvaarvuga kaheksandal kohal. c) Nimetage 34 riiki, kus elab enam-vähem sama palju inimesi kui valitud riigis.
Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti
· Kuni 1970.aastani loomulik iive kasvas stabiilses tempos. Alates 1970.ndast aastast loomuliku iibe trend jätkus, kuid sõjategevuse tõttu on Afganistani rahvastikule olnud iseloomulik rändeiibe kordaja suur kõikumine (nt 1980- 85 oli iive nõukogude vägede riigis viibimise tõttu negatiivne (-2,46), koguiive vähenes sel ajajärgul tugevasti kasvanud väljarände tõttu. · Viimastel aastakümnetel on sündimus olnud väga kõrge (põhjusteks varajased abielud, peres palju lapsi jne) · Aastaks 2030 on Afganistani sündimus endiselt väga kõrge, suremus on pisut vähenenud ning loomulik iive on langenud 23,1-ni. · Kui võrrelda Afganistani sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (vastavalt 39; 18; 2,1) maailma keskmiste näitajatega (vastavalt 20; 8; 1,2), on näha, et Afganistanil on
Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud
6154511 6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰ Riigi Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide nimi arv (‰) (‰) arv (‰) (‰) iive (‰) kasv (%) (‰) üldarv/tuh Norra 63 12 42 8 3,3 1,1 7 38 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon
Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks. Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv
Population: Spain Yea Population r 2005 43,704,367 2010 46,505,963 2015 48,146,134 2020 50,015,792 2025 51,415,437 2030 52,445,388 2035 53,138,844 2040 53,450,198 2045 53,270,006 2050 52,490,640 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Migrat- Rahvaarv Sündimus Suremu sioon Loomulik u kasv Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu () s () () iive (%) (%) Sündide arv arv saldo iive muutus 126,96
KeskAafrika Vabariigis elab ligikaudu 5 166 510 miljonit inimest Riigid, kus on enamvähem sama rahvaarv on Norra, Liibanon, Costa Rica Rahvaarv võrreldes teiste riikidega, on selle riigi oma keskmine Rahvaarv on iga viie aastaga suurenenud ühtlaselt. Aastast 19502025 Kasvutempo 1950 kuni käesoleva aastani Kasvutempo prognoos aastani 2025. 2015-2020: 2.11% 2020-2025: 2.05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema. Surmasid on hakanud tulema rohkem. Minevikus oli imikusuremuse näitaja kõrge kuid nüüd on hakanud langema, sest r
elab allpool vaesuspiiri, siis on erinevad haigused paratamatud. Käesoleva aasta loomulik iive on 1,3% ehk Indias on 15 504 000 sündi rohkem kui surma. (International Data Base) Põhilised riigid, kuhu Indiast minnakse on Araabia Ühendemiraadid (1 299 439), Saudi Araabia (1 045 985) ja USA (1 037 360). Riigid kust Indiasse rännatakse on Bangladesh (3 805 844), Pakistan (1 327 671) ja Nepal (651 642). India rahvastik kasvab suhteliselt kiiresti, kuna sündimus on tunduvalt suurem kui suremus, ning rändesaldo on neutraalne. (International Data Base) Joonis 2 Aastal 1991 oli noorte osakaal rahvastikus väga kõrge ja vanemate inimeste osatähtsus madal. Ajapikku on see muutunud. Noori on jäänud vähemaks, keskealist elanikkonda on rohkem ning ka vanemate inimeste osakaal on tõusnud (vaata ka joonis 2). Mehi on igas vanuseklassis ja igal aastal naistest rohkem. 0–14 aastaseid inimesi on riigis 352 065 096, 15-64 aastaseid 812 335 761 ja 65+
tõusnud ja kui uskuda graafikut siis tõuseb ka edasi Kasvutempo on suhteliselt ühtlane, aga käesolevast aastast kuni aastani 2025 pidi tempo langema. Riigi rahvaarvu muutumise tegurite analüüs Suremus 1000 inimese kohta on 9,83, sellega ollakse maailmas 40.ndal kohal Sündimus 1000 inimese kohta on 10,73, millega ollakse maailmas 186.ndal kohal Rändesaldo 1000 inimese kohta on 3,1, ollakse maailmas 67.ndal kohal Rahvastik kasvab sest sündimus on suurem kui suremus. Loomulik iive 1000 inimese kohta on 0,9 Sündimuste põhjalikum analüüs Sündimuste üldkordaja 1000 inimese kohta on läinud 13 pealt 11
rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi,
... .........3 Rahvastikuanalüüs........................................................................................................................ .......4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. 4 Sündimus.................................................................................................................... ........4 Suremus...................................................................................................................... ........5 Tartu 2010 Rahvastikuprognoos...............................................................................................
3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number
Seda eelkõige meeste eluviisi tõttu ( riskantsed tegevused, alkohol, vähene tähelepanu pööramine tervisele). Kõige rohkem on Tartumaal 30-34 aastaseid inimesi, Eestis 20-24 aastaseid. Kui alla 50 ndates eluaastates inimeste hulgas on naiste osakaal mitte väga palju suurem, siis alates 50 aastatest suureneb naiste osakaal märkimisväärselt. Naiste oskaal on 80 pluss aastates inimeste hulgas võrreldes meestega lausa mitmekordne. [Type text] 1.3 Sündimus Tartumaa laste arv on viimase kümne aasta jooksul jätkuvalt kasvavas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1995 aastal oli see peaaegu 9,5 , siis tänaseks on see tõusnud 14 piireisse. Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 eelmainitud 14 ni. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000.
nationmaster.com/country/fr-france/peo-people 5 World Urbanization Prospects: The 2007 Revision Population Database - http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp 6 France (Major Cities): Regions & Marjor Cities Statistics & Maps on City Population http://www.citypopulation.de/France-Cities.html 7 Pariis Vikipeedia, vaba entsüklopeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis 4. LOOMULIK JA MEHAANILINE IIVE Prantsusmaal on loomulik iive positiivne: aastal 2012 on tuhande elaniku kohta sündimus 12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98).
Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma. Rahvastiku üldiseloomustus Rahvaarv
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
on nii Lõuna- kui ka Põhja-Marokos rahvastiku tihedus väike. Mõned põhjapoolsed Maroko rannikualad on kohe eriti tihedalt asustatud, eriti pealinn Rabat ja Maroko suurim linn Casablanca. Lõuna-Marokos on rahvastiku tihedus väiksem kui 4 ehk seal palju rahvast ei ela. (Joonis 1) Joonis 1 Rahvastiku paiknemine Marokos. 3. Loomulik iive Sündimus on Marokos 19,19 sündi 1000 inimese kohta, suremus 4,75 surma 100 inimese kohta. Loomulik iive Marokos on 19,19-4,75= 14,44 Imikusuremus on peaaegu 30 imikusurma 1000 elussünni kohta. Keskmiselt on ühe naise kohta lapsi 2,2. 2008 aasta andmete järgi Maroko rändesaldo on -0,77 sisserännanut 1000 inimese kohta, see on natukene väiksem, kui on maailma keskmine ja võrreldes teiste piirkondadega on see üsna keskmine, sellepärast et osades piirkondades on rändesaldo üle 25 ja on ka piirkondi, kus rändesaldo jääb alla -20.
kasvutempo tulevikus langema. TÕSISED PROBLEEMID SEOSES AIDSIGA? Hollandis põdes 2007 aasta seisuga HI-viirust või AIDSi 18 000 inimest. Arvestades rahvaarvu ei tundu see nii suur ning mina leian, et ka maailma tabelit vaadates ei ole pilt nii masendav. Samas asub Holland 82.kohal ning arvestades, et Eesti puhul räägitakse AIDSi probleemist ja Eesti on 104.kohal, tundub justkui oleks Hollandis sellega probleeme. Samas jäävad Hollandist ettepoole näiteks USA, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Austraalia ja veel mitmed arenenud riigid + arengumaad. HIV ja AIDS levivad Hollandis kindlasti tänu inimeste vabamale mõtteviisile ning ka sellele, et seal on prostitutsioon lubatud. SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS, MUUTUSED AASTAKS 2030 a) b) 0-14aastased: 17.4% (mehi 1,485,873/naisi 1,416,999) 15-64aastased: 67.7% (mehi 5,720,387/naisi 5,604,014) 65aastased ja üle selle: 14.9% (mehi 1,070,496/naisi 1,418,230) Rahvastik on pigem noor. 0-14 aastaste osakaal on suurem kui 65 aastaste ja üle selle
tagasiränne. Analüüsimisel on selgelt näha sisserände sõltuvus Eesti geograafilisest asukohast: viimasel kuuel aastal moodustasid Soome (28% Euroopa Liidu kodanikest) ja Venemaa Föderatsiooni kodanikud (40,5% kolmandate riikide kodanikest) märkimisväärse osa Eestisse sisserändajatest ning suure tõenäosusega see nii ka jätkub. Rändesaldo Kuigi viimaseil aastail on sisseränne Eestisse kasvanud, on kokkuvõttes rändesaldo Eesti kahjuks, sest väljaränne ületab märgatavalt sisserännet. 2013. aastal oli rändesaldo varasemast kõrgeim, kokkuvõttes 6661 inimest (joonis 1). Maailma majanduse raskeimatel aastatel (20082009) sisse- ja väljaränne Eestis lähenesid arvuliselt, sest siseturul oli nõudlus välistööjõu järele vähenenud. Juba 2010. aastal hakkas väljaränne suurenema. Riigiti vaadeldes on Eesti rändesaldo positiivne ainult Venemaa ja Ukrainaga ning Euroopa Liidu riikidest Lätiga
Aastaks 2030 on Hispaania rahvastikus suurema osakaalu saanud vanemad inimesed, noorte osatähtsus väheneb. Kuni vanuseni 50 eluaastat (50 kaasaarvatud) on meeste osakaal suurem, kuid alates 55 eluaastast see muutub, naisi on rohkem, aastaks 2030 on prognoositud, et naiste eluiga suureneb veelgi. Aastal 2010 on noori rohkem kui vanureid, kuid aastaks 2030 on see arvatavasti vastupidi. Demograafilise arengu etappidest kuulub Hispaania kaasaegsesse, kuna rahvaarv püsib stabiilsena, sündimus ja suremus on väikesed, eluiga pikk. Viimase 100 aastaga on Hispaania rahvastik mitmekordistunud. Teoorias on laste keskmine eluiga 81,17 aastat. Meeste keskmine eluiga on 78,16 aastat ja naistel 84,37 aastat. Tööjõud Tööealise elanikkonna rakendatus: põllumajanduses: 3% tööstuses: 26.2% teeninduses :70.8% (2009 est.) Töötute osakaal on 18,1% (2009 aasta seisuga), kuuludes sellega kogu maailma arvestuses 164 kohale. Migratsioon Hispaania migratsiooni saldo on 3
10000000 0 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 Rahvaarv on esitatud miljonites. Graafik iseloomustab rahvaarvu kasvu Lõuna-Koreas aastatel 1950-2030. Aastast 1950-2000 on rahvaarvu kasvutempo kiirenenud ning seega ka rahvaarv nähtavalt suurenenud.Prognoosi järgi kasvab rahvaarvu ka tulevikus kuid veidi aeglasema tempoga ning langused rahvaarvus ei ole välja jäetud. 4. Lõuna-Korea sündimus: 15.95 sündinut 1000 inimese kohta. suremus: 5.68 surnut 1000 inimese kohta loomulik iive: 10.27 rändesaldo: -0.33 migtanti 1000 inimese kohta Võin teha järelduse, et rahvaarv Lõuna-Koreas kasvab tänu sündimuse ja suremuse näitajatele. 5.Sündimuse poolest on Lõuna- Korea maailmas 212. kohal. Suremuse poolest on ta 165. kohal. Sündimus ei ole eriti suur võrreldes samal heal tasemel olevate riikidega. See võiks olla suurem,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
