............................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 17 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................................18 Lisad..................................................................................................................................... 19 Lisa 1: Napoleon Bonaparte.............................................................................................19 Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine............................................................................ 20 Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812........................................................................21 2
13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud. Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuigi Direktooriumis toetasid Napoleonit ainult kaks meest: Sieyés jaRoger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas. Sama päeva õhtul saadeti Direktoorium laiali,
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa suri varakult ja perekond elas vaesuses. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde- venda, kes surid lastena. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.
korintlasi Spartalt abi paluma, seejuures motiveerisid korintlased oma palvet asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi Kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu ja Ateena lüüasaamisega. Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia. Nüüd organiseerisid korintlased Sparta-vastase koalitsiooni ning puhkes Korintose sõda 395-386, mis lõppes Antalkidese rahuga. 3. ROOMA VABARIIK, PUUNIA SÕJAD 3.1 Rooma impeeriumi näol on tegemist suurima antiikaegse impeeriumiga, mis oma hiilgeajal hõlmas kogu Vahemere ruumi ning suurema osa Lääne-Euroopast, sünteesides varasemate impeeriumite kogemusi (Pärsia, Makedoonia). Rooma impeeriumi all ühtlustus laias laastus kogu Vahamere regiooni kultuuriline, poliitiline ja majanduslik süsteem. Kujunes välja ühtne sotsiaal- majanduslik tervik, mille mõju ulatub tänapäevani.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi
13 Vandemjäär 1975 (5.okt) rojalistid üritasid taas võimule tulla ja rahva poolehoidu võita, kuid see surutakse Napoleoni poolt maha Direktooriumi ajastu 1795-1799. Prantsusmaad pidi hakkama juhtima 5 direktorit ehk direktrooriumi ajast (1795-1799). Ehk et türanni tulekut välistada, lasti võimule mitu meest. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. 18. brümääri riigipööre (9-10. nov 1799) sellega direktoorium likvideeritakse ja selle viib läbi Napoleon. See asendatakse kolmeliikmelise konsulaadiga. Napoleonist sai esimene konsul. Selle kuupäevaga lõpped prantsuse revolutsioon ja algab Napoleoni ajastu Konsulaadipõhiseadus. Aastal 1799 otsustas konsulaadi põhiseadus Napoleon muututa konsuliks 10ks aastaks. Napoleoni valitsusaeg ja sõjad Napoleoni päritolu ja karjääri algus (Touloni vallutamine). Ta oli päris Korsikalt, suurelapseliselt vaesest aadliperest. Ta karjäär kulges koos revolutsiooniga, ta oli
Kolmevärvilisi kokarde olevat loobitud põrandale ning trambitud jalgadega, kuningannale tõotatud igavest truudust, rahvast nimetatud pööbliks. Seal olevat söödud- joodud head ja paremat, samas kui rahval ei jätkunud tavalist leiba. Marat kutsus naisi Versailles’sse minema, et kuningat Pariisi elama kutsuda. Nii ei saavat ka ”leivaga sahkerdajad” rahvast enam petta. 14 Marat [ma´raa], Jean Paul (1743-1793) – Jakobiinide Klubi kõige äärmuslikuma tiiva liige, ajalehe L’Ami du Peuple väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist šantaaži (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles’sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim žirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli
Ida-Siberis või Vm põhjaosas kirjaoskamatus praktiliselt üleüldine. Impeerium jagunes paljudeks killustatud piirkondadeks rahvuslikult, samamoodi ka usuliselt. Vene impeeriumi ametlikuks riigiusuks oli Vene õigeusk, mille mõju ja ulatust püüti igati laiendada, ka see ise ei olnud jäägitult ühtne. Juba Peeter I ajast olid lahku löönud vanausulised, lisaks leidus Ukraina ja Valgevene läänepoolsetel aladel uniaadikiriku liikmeid- vormiliselt õigeusklikud, alluvad Rooma paavstile. Poola-Leedu alad täielikult katoliiklikud, Balti kubermangud luterlikud. Põhja-Kaukaasias islam, Taga-Kaukaasias iseseisvad Armeenia ja Gruusia kristlikud kirikud. Hiina piiri ääres levis laialdaselt budism. Ida-Siberi ja põhja väikesed rändrahvad olid loodususulised. Kõige kirevam oli Vene impeeriumi rahvastiku sots jaotus, tulenes sellest, et kui Eur Vm oli pmst astumas ühte jalga Lääne-Eur-ga, kapitalistlik, siis paljudes prk-des polnud kapitalismist kaugemale jõutud
veebr õhtul alustasid tegevust 2 uut võimuorganit: Riigiduuma ajutine Komitee, teatas, et kohu riiklik võim on tema käes ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee, mis samuti pretendeeris võimule Petrogradis. Järgnevatel päevadel toimusid nende vahel läbirääkimised ja 2. märtsil sündis selle tulemusel Venemaa Ajutine Valitsus, mis koosnes enamasti kadettidest, oktobristidest, aga esindatud olid ka vasakpoolsed, samal päeval Riigiduuma nõudel teatas keiser Nikolai II, et astub troonilt tagasi. Nii sai nädalaga Venemaast kõige demokraatlikum riik maailmas. Ajutine Valitsus jätkasi Venemaa demokratiseerimised, kehtestatud kõik kodanikuõigused, 8 tunnine tööpäev, vabastati pol.vangid, kõikide emmigrantide lubati tagasi pöörduda, likvideetiti senine politseiaparaat ja AV korralduse kohtadel hakkasid täitma kõikvõimalikud komisjoni, nt kubermangukomisjon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
