kokaraamat.ee/sonastik.php?P Cheddar Kasutatakse kastmetes. Võileibadele ja pajaroogadele. http://www.rmp.ee/retsepte/259/5397 · Klassikaliselt on joodud kõrvale tugevaid ja kompleksseid punaveine. Sobivad hästi hea punaveini pudelipõhja lõpetamise seltsiliseks.Punastest Médoc, Pessac-Leognan, Rhône, Barolo, Barbaresco, Amarone, Ripasso, super- Toscana veinid.Üha enam ka täidlane küps valge vein, millel on veidike magusust, näiteks Austria ja Saksa Auslese, ka rosinane Tokaji. Sinihallitusjuustud Stilton Sobib hästi kala ja liha täidisena. Külmade ja soojade katmete maitsestamiseks. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=28 Gorgonzola Suurepärane kasutada risototes ning kastmetes poolsulanuna. Pasta kastmetes. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1297 · Ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. Punane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. Bordeaux'st peaksid sobima pigem
Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate
Esimesed kolm kategooriat on siis tõusva suhkru sisaldusega ning viimased kolm kategooriat dessertveinid. Kabinett teoorias kergeim ja väikseima magususega QmP vein, kuid headel aastatel võib olla Spätlese tasemel. Maitselt nn ,,poolkuiv" vein. Spätlese tähendab tõlkes "hilist korjet". Viinamarjad on korjatud normaalvalmimisest hiljem ning suhkru kontsentratsioon viinamarjades on suurem. Võiks vastata meie "poolmagusale" maitsele. Auslese tähendab nn "valitud korjet". Viinamarjad on hilisest korjest ning valitud parematest viinamarjakobaratest. Magusam kui Spätlese. Poolmagus kuni magus vein. Beerenauslese tähendab "valitud viinamarju". Viinamarjad on ükshaaval valitud ning reeglina on nad kaetud väärishallitusega Botrytis. (Botrytis ehk väärishallitus on jõeorus udu niiskusest tekitatud hallitus marjadele, mis ,,sööb" viinamarjast vett. Järelejäänud
Kasutada võib üksnes Euroopa Liidu liikmesmaade veine. Saksa veinid jagunevad: • Qmp (sks Qualitätswein mit Prädikat) • QbA (sks Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete), • Deutscher Landwein • Deutscher Tafelwein Qmp-veinidel on aumärgid (medalid). Need veinid jagunevad järgmiselt: • Kabinett- normaalsel korjeajal korjatud viinamarjadest: • Spätlese- hilisel korjealal korjatud viinamarjadest; • Auslese- küpsetest viinamarjadest, põhiliselt poolmagusad ja magusad veinid; • Beerenauslese- üleküpsenud või vääris hallitusega viinamarjadest; • Trockenbeerenauslese - ainult vääris hallitusega viinamarjadest eriti heal veiniaastal; • Eiswein- jäätunult korjatud viinamarjadest. Deutscher Landwein on kõrgema kvalittediga lauavein. Deutscher Tafelwein on madalama kvaliteediga lauavein. Itaalia veinid jagunevad :
Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer. Samuti on sakslaste Spatlese või Auslese õige valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate
sünonüüm. Siin asub veinimõis Veuve Clicquot-Ponsardin ja selle prestiizikaim kuvee on La Grande Dame. See on väga peen ja tasakaalustatud vein ning kannab ikka veel Madame Clicquot enda kavandatud kollast silti. Parimad Rieslingid pärinevad Mosel-Saar-Ruweri piirkonnast Saksamaal ning kõige kallimad ja kuulsamad neist on valmistatud Bernasteli piirkonnas, kus tosin erinevat tootjat valmistab ja müüb veini Berncasteler Doctor Riesling Auslese. Itaalia parim muskaatvein on pärit Piernontest Asti piirkonnast. Moscato d'Asti on kerge ja elegantne jook, mis sobib suurepäraselt desserdi juurde. Dessertveinidest peetakse üheks maailma parimaks Prantsuse veini Chateau d'Yquem, mida valmistatakse Bordeaux'st lõuna poole jäävas Sauternes'ile spetsialiseerunud Graves'i piirkonnas. Lääne-Austraalia Margareti jõe piirkond olevat sobiv veinisõpradele, kes otsivad taset ja peenust
5. Teine fermentatsioon rõhukindlas roostevabas terasest tangis dosage ja pärmi lisamisega. Veini tekib süsihappegaas. 6. Setitamine, filtreerimine ja pumpamine puhtasse tanki, kus toimub teine dosage. 7. Uus filtreerimine ja pudeldamine. C. Injection Method: 1. Valmistatakse kuiv vein, on lubatud kohe lisada suhkrut. 2. Enne villimist lisatakse mehhaaniliselt süsihgappegaas. Magusate veinide valmistamine A. Late harvest ehk vendange tradive ehk auslese veinid. Naturaalsed dessertveinid. Viinamarjadel lastakse üle küpseda. Marjadesse tekib suur hulk suhkruid. Sageli lastakse marjadel nakatuda väärishallitusega (botrytis). Kääritatakse suhteliselt madala alkoholisisaldusega magus vein, mida sageli arendatakse tammevaadis. B. Magustatud veinid. Enne fermentatsiooni lisatakse virdele kontsentreeritud viinamarjamahl, et tõsta virde suhkrusisaldust. Seejärel kääritatakse madala alkoholisisaldusega magus vein
Proovida tasub ka nii külm- kui kuumsuitsulõhega. Pinot Gris Mereannid, vähilised, krabilised, grillitud juurviljad. Sampanja, ka vintage austrid. Kaaviar, ka punane lõhe- või forellimari. Homaar. Sushi. Spumante maasikad, vaarikad, puuviljad. Valge burgunder homaar, mereannid kreemjas võikastmes. Krabi. Kreemja valge kastmega linnuroad. Valge Loire'i oru vein näiteks Vouvray, Pouilly-Fume, Muscat Sur Lie. Mereannid, homaar, merikarbid, lõhe, forell ja muud kalad. Auslese, Beerenauslese jäätis, eelkõige vanillijäätis, kreemikoogid, panna cotta, tiramisu. Muscat de Beaumes-de-Venise Rhone'i org. Valge sokolaad, ürdised-mündisemad ja veidi vürtsisemad magusroad. Magusad pirukad. Toidu ja veini omavaheline sobivus sõltub ka toiduvalmistamise viisist, tooraine kvaliteedist ning kastmestest ja maitseainetest. K.Kroon, U. Ugandi, A. Laaniste, ,,Vein & Toit", Tallinn: Elustiil, Ene Kaasik, lk 92- 93
Ottonel, J.P Chenet Molleaux, Louis Echenhauer Bordeaux Molleaux, Blue Nun. VALGE MAGUS VEIN Tavaliselt tumekollase värvusega. Maitses domineerib viinamarjalt saadud magusus. Magusad valged veinid sobivad tarbimiseks puuviljavaliku, rokfoori- tüüpi juustuga, dessertide ja küpsiste juurde ning lihtsalt seltskonna- veinina. Soovitav serveerimistemperatuur +6- + 80C. Mõningad veinid: Peter Mertes Muskat, Late Harvest Chardonny, Carl Sittman Ortega Auslese, Torres Muscatel Oro, Louis Eschenauer Sauternes. ROOSA VEIN Kvaliteetsemate roosade veinide iseloomulik roosa värv pärineb viinamarjakestadelt; vahe punase veiniga seisneb selles, kesti on veinivirdades leotatud lühemat aega. Teistel juhtudel on valge ja punane vein lihtsalt segatud. Roosad veinid võivad olla kuivad või poolmagusad. Roosasid veine iseloomustab aktiivne puuviljahape. Roosa vein sobib kala- ja kanalihatoitudega, magedamate juustudega ning aperitiiviks
ainulaadse portveini valmistamiseks. Kvaliteedi alusel jagunevad veinid kvaliteetveinideks ja lauaveinideks. Prantsusmaa veini kvaliteediklassid on AOC, AC, VDQS ja Vin de Pays (maakonnaveinid). Itaalia veini kvaliteediklassid on DOCG, DOC, IGT (maakonna- või piirkonnaveinid). Hispaania veini kvaliteediklassid on DOC, DO ja Vino de la Tierra (maakonnaveinid). Saksa veinide kvaliteediklassid on QmP Kabinett, Spätlese, Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese, Eiswein (tõusvas joones nõudmised), Qualitätswein b.A. (kindlast viinamarjakasvatuse piirkonnast) ja Deutscher Landwein (Saksa maavein). Lauaveinidel on märgistus Vin de Table (Prantsusmaa), Vino da Tavola (Itaalia), Vino de Mesa (Hispaania), Deutscher Tafelwein (Saksamaa). Veinide kvaliteet. Kvaliteedinäitajad on välimus, aroom ja maitse. Välimust iseloomustavad värvus ja läbipaistvus. Värvus punastel veinidel lillakaspunasest
annaabi.ee 
