teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Kokkuvõtteks võin öelda , et iga inimene rajab oma ideaalse riigi ise. Kõigil meil on oma mõttes unistuste riik, kus me elada ja olla sooviksime. Nagu öeldakse : "Ilu ilma vooruseta on nagu roos lõhnata", see tähendab seda, et ei saa väita, et kõikide ideaalne ühiskond on seal, kus valitseb võrdlus või aupaklikkus. Iga üks leiab erinevad voorused oma ideaalses ühiskonnas. Laura Toomiste 10C klass
1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks. Ta õppis Hiina zen- kloostrites ja kogus maastikumuljeid reisidel mööda Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo (1434- 1530) ja tema poeg Kano Motonubo (1476- 1559) yamato-e ja sumi-e alusel Kano koolkonna, mis ühendas Hiina mõjud taas jaapani traditsiooniga. Selle koolkonna meistrid kaunistavad Momoyama ajal värvikate maalidega paleede interjööre ja seinasirme, kasutades ka kulda. 17. sajandil lõid oma maali- ja tarbekunstilaadi Hon'ami koetsu (s. 1558), Tawaraya Sotatsu (17
Tal on erialased ja üldised teadmised ning kogemused, kompetentsid ja andekus. Nendest tuleneb tarkuse võim. Tarkuse võim annab inimestele kindluse, et nende juht on pädev. Suurema hulga inimeste juhtimisel kaldub tarkuse võim olema rohkem juhtimisalane kui tehniline kompetentsus. Samuti kui tarkuse võim, tuleb ära teenida moraalne võim. Selle eelduseks on, et inimesed usaldavad ja respekteerivad juhti kui isikut. Olulised on isiklikud väärtushinnangud. Lubadustest kinnipidamine, aupaklikkus, ustavus, mõõdukus, õiglus, turvatunde tekitamine, töökus, lihtsus, tagasihoidlikkus- seda peab omandama moraalse võimu saavutamisele. Uue juhi moraalne võim on neutraalne ja sageli suhtutakse temasse umbusuga või isegi teatava vastuseisuga. Seda seni, kuni ta ei ole ennast tegudes tõestanud. Manipuleerimine, kasutades nn heade inimsuhete tehnikaid, ei vii siin sihile. Endast soodsa mulje jätmiseks võib ära õppida vastavad tehnikad, kuid need toimivad siiski lühiajaliselt.
nende panust notariaalreformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel. 2 17. juunil 1993. aastal vastuvõetud notariaadiseadusega taastati vaba ja sõltumatu notarite institutsioon, mis jätkas Eestis kuni 1940. aastani kehtinud ladina notariaadi traditsioone (Justiitsministeerium). Notari ametinimi kõlab uhkelt ja aupaklikult. Uhkus ja aupaklikkus on täiesti põhjendatud, kuna notariks saamine pole üldse kerge ja selleks peab läbima päris pika kadalipu. Kõigepealt peab notar omama akadeemilist juriidilist haridust. Peale hariduse omandamist peab notar osa võtma konkursist, mille edukal läbimisel saab ta väljaõpet kaks aastat õigusliku notari käe all. Kui kaks aastat on möödas, tuleb sooritada eksam ja selle läbinutele kuulutatakse välja konkurss vabade notarikohtade täitmiseks. Eksamil
(1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta järglase mungad Ekkei Shubun, Noami, Geiami ja Soami järgisid hiinapäraseid eeskujusid. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Teda peetakse üldse üheks suurimaks jaapani maalijaks. Ta õppis Hiina zen- kloostrites ja kogus maastikumuljeid reisidel mööda Hiinat. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja aupaklikkus looduse suuruse ees. 16. sajandi alguses rajasid Kano Masanabo (1434- 1530) ja tema poeg Kano Motonubo (1476- 1559) yamato-e ja sumi-e alusel Kano koolkonna, mis ühendas Hiina mõjud taas jaapani traditsiooniga. Selle koolkonna meistrid kaunistavad Momoyama ajal värvikate maalidega paleede interjööre ja seinasirme, kasutades ka kulda. 17. sajandil lõid oma maali- ja tarbekunstilaadi Hon'ami koetsu (s. 1558), Tawaraya Sotatsu (17. saj I pool) ja Ogata
sisse murda. o Tõeline armastus toetab teise enesejuhtimist – ehtne armastus hoidub püsivalt omamisest, domineerimisest või väärtuste pealesurumisest. See võimaldab olla teisel vabalt tema ise. o Tõeline armastus edendab teise suurt jõudu – ei kasuta ära tema nõrkusi, vaid kutsub esile tema tugevust. o Armastus säilitab suhtes aupaklikkuse – distantsi – armastus on aupaklikkus: ta hoiab distantsi isegi siis, kui ta tuleb lähedale; ta ei püüa teist endasse imeda ega taha ise teisesse imenduda. Soojus: armastus tekitab tavaliselt meeldimise – aktsepteerimist ja lugupidamist võib ja võib ka mitte saata soojus. Tunnustamine ja kiindumus annavad soojuse. Empaatia – viitab võimele teist inimest tõeliselt näha ja kuulda ning mõista teda tema enda vaatepunktist.
Kõik mittesobimatud teod said ka õige karistuse. Kord lööödi majja. Piirati kuningakoda külastavate aadlike kaaskonda, vähendati kuninga ihukaitsjate arvu ja neil ei lubatud pidada enam oma teenreid. Õukonnas keelati kõikide loomade pidamine. Õukond oli omamoodi varjuderiik, täis kahetähenduslikke vihjeid, varjatud motiive ja hoolega maskeeritud vastuolusid. Isiklik kadedus ja rivaalistemine väljendusid keerulisi teid pidi, igal sammul valitsesid näilik aupaklikkus ja petlik võim, kaval arvestus ja teeseldud siirus. Inglise õukonnas oldi rõivastega uhkeldamisest suures vaimustuses.. Moevärvidel olid eriomased nimed: daami häbipuna, hane-tibukollane, saialollekuldne, juudavärv, hernepruun või papagoisinine. Henry valistemisaja alguses kandsid aadlidaamid sametkübaraid, mille külgsiilud langesid õlgadele rippu või valgeid tanusid või pearätikuid. Kuigi juuksed jäid peakatte varju,
Ta hoiatas, et ussikuningas tapab kallalekippuja ruttu ära, pole mõtet proovida ja mingit imevõimet tapja ka ei saa. Leemet töötaski koos teistega põllul ja sõi leiba. Ta ei tundnud end õnnelikuna, ta oli seal M ja tema poja pärast. Tollest pidi saama inimene, sõber, kellega rääkida ussikeeles. Sündiski terase pilguga poiss, kes sai nimeks Toomas. 31.peatükk Kõik jumaldasid Toomast nagu kõrgestisündinut. See aupaklikkus rüütlivõsu oli äärmiselt tobe ja Leemet käitus lapsega vabalt. Peagi aga ootas jälle ees raske kevadtöö. Mehed arutasid, milline hobusesitt on parim ja kuidas seda ära tunda. Ühte tüdrukut, Katariinat, nõelas rästik. Tüdruk karjus appi. Salvaja oli Ints. Ta ütles, et muidu poleks ta Leemetiga kokku saanud. Ints puhastas haava ja soovitas rästikuurgu elama asunud ema vaatama minna. Ühtäkki mõtles Leemet: mida ma üldse siin külas passin? Ta
Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus. Head kuulajad. 7. Sakraalne- usuelusse, pühamuisse, kirikusse puutuv. Objektiks on see, mis on püha ja täiuslik. Seega midagi spetsiifilist usu teenistuses olevat. Profaanne ka sekulaarne (ilmalik) e mittekirjalik, objektiks midagi, mis pole püha ega pühitsetud. Sekulaarne kõik sakraalsest üle või väljapoole jääv. 8. Maagia alaliigid on: analoogimaagia ,,võrdne kutsub esile võrdse" , kontagoosne maagia ja profülaktiline maagia. 9
Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum. Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud, iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus) Prantsusmaal ja Saksamaal oli rüütliluule valdavalt ilmalik, Hispaanias ja Itaalias peamiselt vaimul Lk.4 IV MITMEHÄÄLNE MUUSIKA (IX-XIV saj.) V MADALMAADE MUUSIKAAJALUGU(XV-XVI saj.) 1.Burgundia kool ehk I madalmaalaste põlvkond; Dufay. Kahe sajandi vältel kogu Lääne- Euroopa muusikastiili määranud koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal (1420 1460). Tähtseim muusikakeskus -
annaabi.ee 
