b)Bioloogiline puhastus: Mikroorganismid lagundavad biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Veel vajavad bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost (orgaaniline väetis). 1 m 3 reovee ärijuhtimise kulu on 6.69 eek + puhastustasu 4.5 eek, kokku teenuse hind koos käibemaksuga=13.43 eek. 3. Ühel päeval umbes 70 l. Vett. ENERGIA: 1. Selleks,et 100 W pirn põleks 1 tund, on vaja 130g põlevkivi. 2. Pliit. 3. Ei kasuta säästupirne. PRÜGI: 1. a) Vanapaberi konteiner c.a 50m.
mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena.. Kui tegemist on õlise või rasvase veega, paigaldatakse puhastusseadmete ette õli-, rasva- või liivapüüniseid. Ühepere omakanalisatsioonil neid tavaliselt vaja ei lähe, sest neid lisandeid on vähesel määral. Külma garaazhi võiks soovitada kuivkaevu, mis aitab hoida garaazhipõranda kuivana. 3.1 UUS KANALISATSIOONITEHNOLOOGIA
aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena. Aasta keskmine pealevool reoveepuhastile on 37 588 m3 päevas. Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub sademe- ja drenaazivesi. 1,61-2,92 on 1 m3 reovee ärajuhtimise ja 1,61 puhastamise kulu 3
mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes saab sellest väärtuslik kompost, mida kasutatakse orgaanilise väetisena. Aasta keskmine pealevool reoveepuhastile on 37 588 m3 päevas. Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub sademe- ja drenaazivesi.
suundub olemasolev tee kagusuunas kohalikule teele, mida saab kasutada toodangu väljaveoks. Mäetöödega alustatakse mäeeraldise läänepiirilt, esialgu üldine liikumine on ida suunas, karjääri eluea teisel poolel liigutakse põhja suunas. Vee juurdevool karjääri võib olla üsna suur ja see võib põhjustada kaevandamise käigus tõsiseid probleeme. Kasuliku kihistiku peal asuv katend kooritakse kahes järgus. Esmalt kooritakse buldooseri abil kasvukiht ja ladustatakse aunadesse mäeeraldisel. Teises järgus eemaldatakse moreen ja dolomiidikihindi ülemine, porsunud osa, mis paigutatakse puistangusse, hiljem vajadusel puistangusse väljakaevandatud karjääri põhja. Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse. 3) Kivimi kobestamine
Sageli nõuti talust ka teist rakendit. Enamus töid tegid mehed, va käsitsi sõnnikulaotamine, mis oli laste töö. Heinategu. Peale jaanipäeva algas niitmine, mida tegid teomehed, ja loovõtmine, mis oli vaimude töö. Heinaajal tuli tihti terveks nädalaks mõisa jääda. Lõikus. Lõikusaeg kestis 4 nädalat ja tihti kattus ajaliselt heinatööga. Vilja lõigati sirbiga ja seoti vihku. Seda tegid naised ja lapsed. Lapsed korjasid ka mahavarisenud viljapäid. Vihkude kokkutassimine ja aunadesse panek oli enamasti meeste töö. Kui lõikusele nõuti abiteolisi, oli talust väljas korraga 4 inimest. Rehepeks. Seda peeti kõige raskemaks tööks, sest toimus umbses ja tolmuses ruumis ning enamasti öösiti. Ainult üksikutes mõisates peksti reht päeval. Rehepeksumasinaid kasutati väga vähe. Rehepeksuga alustati augustis, heal juhul lõpetati mardipäevaks, kuid võis venida veebruarini. Harilikult peksti reht üle ühe öö, et vili saaks vahepeal kuivada
Enamus töid tegid mehed, va käsitsi sõnnikulaotamine, mis oli laste töö. Heinategu. Peale jaanipäeva algas niitmine, mida tegid teomehed, ja loovõtmine, mis oli vaimude töö. Heinaajal tuli tihti terveks nädalaks mõisa jääda. Lõikus. Lõikusaeg kestis 4 nädalat ja tihti kattus ajaliselt heinatööga. Vilja lõigati sirbiga ja seoti vihku. Seda tegid naised ja lapsed. Lapsed korjasid ka mahavarisenud viljapäid. Vihkude kokkutassimine ja aunadesse panek oli enamasti meeste töö. Kui lõikusele nõuti abiteolisi, oli talust väljas korraga 4 inimest. Rehepeks. Seda peeti kõige raskemaks tööks, sest toimus umbses ja tolmuses ruumis ning enamasti öösiti. Ainult üksikutes mõisates peksti reht päeval. Rehepeksumasinaid kasutati väga vähe. Rehepeksuga alustati augustis, heal juhul lõpetati mardipäevaks, kuid võis venida veebruarini. Harilikult peksti reht üle ühe öö,
tükitõstmismasinaga mõnesentimeetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4 – 8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama. Tükke kuivatatakse 1 - 2 nädalat ning pööratakse 1 - 3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35%-ni. Kuivanud tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil. Ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist, samuti ei ladustata tükkturvast Haku meetodil suurtesse aunadesse vaid väljaku otstesse ning kaetakse ilmastiku kaitseks kilega. Tükkturba tsükleid korratakse hooajal 1 - 3 korda (Eesti Turbaliit, s.a.). 3.3. Plokkturvas Turba plokke lõigatakse Eestis ekskavaatori külge kinnitatud labidaga kihiti vähelagunenud turbast. Lõigatud plokid asetatakse kaevandamata alale kuivama, kuni nende niiskus on vähenenud ~50%. Et plokid kuivaksid ühtlaselt, on vaja neid paar korda pöörata. Plokkide suurus oleneb tootjast ja kliendi vajadustest
lihtsam. Soo tuleb kuivendada niivõrd, et seal saaks turbatootmismasinatega liigelda ja põhjavee kapillaartõus ei ulatuks maapinnani. See on vajalik toodetud turba soopinnal kuivatamiseks. Tükkturba vormimiseks kasutatav looduslik turvas peab olema suurema niiskusega kui freesturbaks kasutatav, siis on ta kleepuv ja teda saab hästi vormida. Vormitud tükkturbas kuivab soo pinnal 40...45 päeva. Seejärel ta kogutakse aunadesse. Seega saab ühel tootmishooajal samal pinnal teha 2...3 tsüklit (freesturba korral 10...15 tsüklit). Kuna aastane tootmismaht on väike, on ka soopinna alanemine väiksem kui freesturba tootmisel. Selle tõttu on kuivenduskraavide tööiga ilma neid süvendamata pikem. Pätsturba tootmisel peab kuivendus tagama masinate liikumiseks vajaliku raba kandevõime, sest väljakaevatud turbapätsid asetatakse kuivamiseks väikestesse
Kuna freesturba tootmine on tükkturba tootmisest odavam ja turbavarumise alt vabanenud maa-ala on võimalik kergemini uuesti kasutusele võtta, lõpetati Eestis 1980.a. tükkturba tootmine. Tänapäeval toodetakse turvast enamasti freesimenetlusel, kuid uuesti on alustatud ka tükkturba kaevandamist. Freesturba saamiseks peenestatakse turbalasundi 10-20 mm paksune pealmine kiht trummelfreeside abil turbapuruks ning aetakse pärast mõnepäevast kuivamist vallidesse ja sealt aunadesse. Freesturba tootmise lõpetamisel jäävad soodesse suhteliselt tasased väljad, tükkturba tootmisest aga karjäärid (augud). Alasid, kus turbavarud on ammendatud või on turbatootmine katkenud, nimetatakse jääksoodeks. Jääksood on sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Kui suur on vabariigis jääksoode pindala, ei ole täpselt teada. Ühtedel andmetel (Karofeld, 2005) on
saavutamiseks peab pinnases toimuv lagundamisprotsess toimuma pikema aja jooksul. Tavaliselt kasutatakse lise pinnase puhastamiseks kompostimist perioodiliselt segatavates aunades. Reostunud pinnas segatakse struktuuriomaduste parandamiseks titematerjaliga -puukoore, saepuru, turbaga. Seejrel lisatakse bakterid, toitained ja aktivaatorid. Valmistatud segus tuleb nagu toorkompostis kontrollida niiskusesisaldust, pH vrtust, phitoitainete vahekorda. Tdeldav materjal kuhjatakse kompostimisvljadel aunadesse, mida segatakse iga 2-4 ndala tagant. Bioloogiliste protsesside kivitumisest annab aunas mrku temperatuuri tus kuni 50 oC-ni. Ttlemise kestus on 1-2 aastat. Keskkonnatehnika 2/98 Saastunud pinnase kompostimise eelised ja puudused Eelised Puudused Saasteaine lagundatakse Ei ole efektiivne saasteaine suurte (>50000 ppm, liproduktid) kontsentratsioonide korral Ssteemi on lihtne disainida Raskemetallide esinemisel vib mikroobide kasv aeglustuda Protsessi kestus on 3-6 kuud Odav
komponent) ning vajuvad. Kahjuks on kompostimata madalsooturba kasutamine kasvupinnasena veel küllaltki levinud. Joonis 7 Vasakul madalsooturvas (tüüp: pilliroo-tarna), paremal rabaturvas Tuntakse ka teistsuguseid turba klassifikatsioone. Nii näiteks lähtuvad Soome praktikud turba valikul tema lagunemisastmest, mida määratakse von Post´i meetodil; meetod on kohandatud Soome oludele sobivaks. Selle klassifikatsiooni järgi toimub kuiva, aunadesse paigutatud turba lagunemisastme määramine järgnevalt: 55 Tabel 5 Turba lagunemisastme määramine von Post´i meetodil Värvusgrupp Tähistus Tunnused H1 Taimejäänused täiesti lagunemata, sitked ning elastsed
annaabi.ee 
