Auksiine sünteesitakse paljudes erinevates kohtades, kuna nad on taime funktsioneerimisel obligatoorsed ja neid läheb vaja paljudes taimeosades. IAA mutante eksisteerida ei saa. Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ? Auksiin saab liikuda taimes kahel viisil : passiivselt floeemis (seotuna AH-tega ja suhkrutega) energialt tarbides polaarselt juhtkimpude parenhüümi rakkudes (seostumata). Polaarsel liikumisel on vajalikud membraanis paiknevad kandjavalgud. Kandjavalgud asuvad raku basaalses piirkonnas. Kui auksiin on rakkudes kuhjunud, siis eksporditakse ta (kandjavalkudega) antipordis prootonitega. Miks toimub auksiini ’lõksu püüdmine’ taime aluselistesse piirkondadesse (arvestage
eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi omadust liikuda piki koleoptüüli allapoole, F. Went kontsentreeris selle aine agarplokki (1926) ja võttis kasutusele nime auksiin (kr. kasvama). Auksiini keemiline loomus (3-indolüüläädikhape, IAA) tehti kindlaks 1931 Hollandi keemikute F. Kogl’i ja A. Haagen-Smith’i poolt. IAA süntees erinevates taimedes on erinev. Peamiselt trüptofaanist, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditest, samuti indool-3-glütserool fosfaadist (trüptofaanist sõltumatu rada). Seega biosünteesi rajad on väga mitmekesised. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et IAA pidev olemasolu on obligatoorne taimede funktsioneerimiseks.
D tsükliinid on olulised välis- ja arenguliste sisesignaalide (kasvuhormoonid) vahendamises rakutsüklisse. G1S minekul - CDKA+CycD. D tsükliinid kontrollivad rakutsükli sisselülitumist. CDK peavad omavad PSTAIRE piirkonda (nt CDKA) Ilma auksiini ja tsütokiniinideta ei toimu kalluse moodustumist rakukultuurides. 26. Nimetage, milliseid taimede kasvuained ja millises rakutsükli faasis osalevad rakutsükli regulatsioonis. Tsükliinid vahendavad taimede kasvuainete mõju. Sahharoos, auksiin ja tsütokiniin CycD (D-tüüpi tsükliini kaudu) G1S. ABA on inhibiitor - CycA SM. (ABA kontsentratsiooni kasvades indutseeritakse CDK-tsükliin kompleksi inhibiitorite süntees). Arestib. 27. Nimetage idandite de-etioleerumisel toimuvaid muutusi Idand on alguses kasvanud pimedas ja siis hiljem eksponeeritud valgusele. Valgus toob kaasa mitmeid muutuseid. Idanemist soodustati, idandite pikenemist pärsiti. Taime kohta üldiselt: toimub klorofülli ja karotenoidide süntees
Teiskasv on iseloomulik paljasseemnetaimedele ja puitunud õistaimedele, harvem rohtsetele kaheidulehelistele. d. Taimehormoonid e kasvuained on taime poolt sünteesitavad orgaanilised ühendid, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut. Need on ühest taimeosast teise infot edastavad molekulid, algatades kasvu ja arenguga seotud füsioloogilisi protsesse. Tuntumad hormoonid: Kasvu stimuleerivad – AUKSIIN - juurte moodustumise stimuleerimine. GIBERELLIIN - soodustab seemnete idanemist ja teiskasvu. TSÜTOKINIIN - külgharude kasvu soodustamine. Kasvu inhibeerivad - ETÜLEEN (gaasiline aine) - soodustab viljade valmimis. ABSTSIISHAPE - lehtede ja viljade langemise soodustamine, külmakindluse suurendamine, õhulõhede sulgemise reguleerimine. e. Keskkonnatingimuste mõju taimede kasvule ja arengule
lokalisatsiooni rakus; teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüülumise/defosforüülumise vahendusel. CDK-sid fosforüülivaid kinaase tähistatakse lühendiga CAK (ingl Cycline dependent kinases Activating Kinase) spetsiifiliste inhibiitorvalkude (CKI) seostumisel CDK-tsükliin kompleksile. CKI-d hoiavad rakud G1 faasis takistades üleminekut S faasi. 32. Nimetage, milliseid taimede kasvuained osalevad rakutsükli regulatsioonis. *Auksiin indutseerib M ja G1 faasi tsükliine * Tsütokiniin aktiveerib Tyr fosfataasi *Jasmoonhape 34. Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi etioleeritud taim- pimedas kasvanud taim, varred pikaks kasvanud, lehtede pindala väike, kõverdus. de-etiolatsioon- kui pimedas kasvanud taim panna valguse kätte, lehed muutuvad suuremaks ja kõverdus kaob, varred ei
aminohapetel uuesti kasutusse minna või on neil trüptofaani kodeerivaid geene üle ühe. Taimed ja mikroorganismid looduses sünteesivad seda üldiselt 2-aminobensoehappest või shikimi happest. Trüptofaan on prekursor erinevatele neurotransmitteritele: Serotoniin - seda sünteesib trüptofaani hüdroksülaas, ning seda saab veel edasi muundada melatoniiniks läbi N-atsetüültransferaasi ja 5-hüdroksüindooli-O-metüültransferaasi. Niatsiin - essentsiaalne vitamiin inimorganismis. Auksiin - fütohormoonide klass, mis on väga tähtis erinevate taime kasvu ja omaduste kujundamise tsüklis. Seda sünteesib peamiselt indool-3-püruvaathape. Serotoniin Serotoniin on neurotransmitter, mis esineb kõigis bilateraalse sümmetriaga loomades, vahendab see seedetrakti liikumist ning loomade resurrside taju, lihtsamates loomades tähendab see lihtsalt toidu kättesaadavust, aga keerulistemas loomades ka sotsiaalset dominantsust jms. Sellest tulenevalt
Etüleen põhjustab lehtede vm organite abstsissiooni. Abstsissioon ( on taimefüsioloogiline nähtus, mille tagajärjel taime mingi osa eraldub. Tavaliselt on selleks lehed või viljad, harvem õied, seemned jt. Lehtede varisemine sügisel nt. Etüleen on väga levinud signaalaine, mis tekib väga erineva stressi korral. • Etüleen indutseerib hüdrolüütiliste ensüümide sünteesi, need ensüümid lagundavad rakuseinad abstsissioonikihis. Auksiin pärsib etüleeni toimet. • Giberilliinid – nt. Auksiin - pikkuskasvu reguleerimine. Giberilliinide puudus tekitab kääbuskasvu, potipuud on enamasti giberilliini sünteesi häiritusega mutandid. • Tsütokiniinid reguleerivad rakkude jagunemist, nt külgjuurte, pungade või õhulõhede tekkimist. • Brassinosteroidid aktiveerivad stressi korral uute valkude sünteesi (ja vahel suurendavad ka valkude hulka). • jasmoonhape jt
Taimede elu rütmid: Tsirkaadne rütm aktiivsustsükkel ca 24-tunnise perioodiga. Fotoperiodism Taimede arengu sõltuvus valgus- ja pimedusperioodi vahekorrast. Eristatakse lühipäeva- ja pikapäevataimi, vastavalt kuni 10-tunnise ja min. 14-tunnise valgus- perioodiga, ja päevapikkuse suhtes neutraalseid taimi. Seejuures on olulisem pimedus- perioodi pikkus. Taimsed hormoonid ehk fütohormoonid sünteesitakse taime erinevates rakkudes, mitte spetsiifilistes kudedes või organites. Auksiin: Indooli derivaat, Soodustab rakkude jagunemist ja venitust, Taime tipu ja juurte kasv, Esineb aktiivne transport ja kiire difusioon, Tekib võrse ja juurte tippudel ning seeme algetes. Tsütokiniin: Sarnased adeniilile. Leidub lehtedes, viljades ja seemnetes. Tsütokiniini ja auksiini koostoime stimuleerib rakkude jagunemist koekultuurides. Stimuleerib pungade teket. Aeglustab lehtede vananemist kiirendades valkude sünteesi. Toimib vastupidiselt auksiinile stimuleerides pungade teket.
õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses- *1944 tõestasid Avery, MacLeod ja McCarty katsed, et transformatsioon bakteritel toimub DNA, mitte aga valgu toimel. *1940 lõpul rakkude DNA-sisalduse uurimine . Somaatiliste rakkude tuumades on DNA-sisaldus püsiv ja ligikaudu 2x suurem kui sugurakkude tuumades. *1952 Hershey ja Chase`i katsed bakteriofaagiga T2. katse eesmärk oli uurida et kas bakteri
tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36.Partenokarpsus-seemnetute viljade või kärbunud seemnealgmetega viljade moodustumine *autnoomne-tolmnemine pole vajalik(isaõied pole vajalikud)nt.banaan, kasvuhoonekurgid *stimulatiivne-tolmu ülekandmine on vajalik, viljastumist ei toimu, viljad moodustuvad nt.tsitruselised *indutseeritud-kunstlikult esile kutsutud(kasvuainete abil: auksiin) 37.Uuringud mis tõeatasid nukleiinhapete osa pärilikkuses- *1944 tõestasid Avery, MacLeod ja McCarty katsed, et transformatsioon bakteritel toimub DNA, mitte aga valgu toimel. *1940 lõpul rakkude DNA-sisalduse uurimine . Somaatiliste rakkude tuumades on DNA-sisaldus püsiv ja ligikaudu 2x suurem kui sugurakkude tuumades. *1952 Hershey ja Chase`i katsed bakteriofaagiga T2. katse eesmärk oli uurida et kas bakteri nakatumisel faagiga tungib temasse faagi
osadele kollase või punase värvuse. Karüogramm - organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisu. Kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kasvufaktor - rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; selles õpikus: taimehormoon (nt. auksiin, giberelliin, tsütokiniin, etüleen). Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. kasvuhoonegaasidelt) Kasvuhoonegaasid - kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) jt. Kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mis
annaabi.ee 
