Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erineb tänapäeva moraaliväärtustest ikka paljuski, kuid neis on ka sarnasusi. Sel ajal oli maailmavaade piisavalt erinev tänapäeva omast, mistõttu need asjad erinevad olidki. Aadli puhul hinnati jäägitut ustavust. Kui aadlik oli sõjakäigul ja teenis truult oma isandat, saavutas ta sellega oma perekonna au ja hea nime. Aadli aukoodeksi omadused oli julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus- need võtab kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Kui ta oli juba veidi
Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist. Maddalena veenab venda selles, et too säästaks tema kavaleri elu ja surra võiks hoopis küüraks, kestuleb tooma ülejäänud puuduvat summat. See ettepanek käib vennale aukoodeksi pihta ja ta keeldub, kuigi möönab et ki sellel tormisel ööl saabuks keegi juhuslik rändaja, siis võiks see õe kavaleri eest surra. Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog!
tõekspidamistest. Laiemas pildis muutis see rüütlid seetõttu palju vaimulikemaks pandi rõhku pattude vältimisele ja vaimsete tõekspidamiste kaitsmisele. Üleüldiselt hakkas rüütlellus, kui selline, üha enam mõju võtma kristlikest tõekspidamistest. Kogu rüütellust sümboliseeriv aukoodeks saigi siit alguse. Kristlus kui selline seos Siia juurde võib tuua rüütlikslöömise tseremoonia ja rüütli sümbolite sarnanemine kristliku temaatikaga. See pani aluse rüütelluse aukoodeksi tekkimisele, seejuures rüütelluse kõrgajale. Kooskõlas kristluse laialdase ekspansiooniga 11. sajandil algasid esimesed rüütlisalkade sõjaretked islamimaailma vastu.15 Vallutatud alade kaitsmise vajadus pani aluse rüütliordude tekkimisele. Kiirelt muutus nende ordude ülesandeks ka uskmatutest inimestest koosnevate piirkondade vallutamine. Siinjuures tasub ära mainida, et kurikuulsa Templiordu ülesandeks oli ka meie enda Balti regiooni koloniseerimine
Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist. Maddalena veenab venda selles, et too säästaks tema kavaleri elu ja surra võiks hoopis küüraks, kestuleb tooma ülejäänud puuduvat summat. See ettepanek käib vennale aukoodeksi pihta ja ta keeldub, kuigi möönab et ki sellel tormisel ööl saabuks keegi juhuslik rändaja, siis võiks see õe kavaleri eest surra. Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog!
Parlamendid otsustasid maksude küsimused. Parlamendi nõusolekuta ei võinud kuningad makse tõusta ega määrata. Paragrahv 19-20. Rüütlikultuur Rüütlikultuur kujunes 8-10.sajandini , mõjutas edaspidi kogu aadelkonna elulaadi, Uus Ajast alates on rüütlikultuuri elemente võetud aluseks käitumisnormidele kuni tänapäevani. Rüütlikultuuri alla käisid järgmised mõisted: 1)Truudus e. Lojaalsus, truudus senjööri suhtes 2)Vaprus 3)Aumõiste, mis käis rüütli aukoodeksi alla 4) Viisakus tolleaegsete kommete järgi 5)Heroilisus ja romantilisus Aadelkond jagunes kaheks, kõigpealt kõrgaadel, kuhu kuulusid kuningad ja suurfeodaalid, hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadel- kelleks olid rüütlid. Kujunesid ka üldnimetused, kõrdaadel Inglismaal lordid, Hispaania grand, Saksamaalt herr, Prantsusmaal baron ja alamaadel Inglismaal gentry, Hispaanias hidalgo, Prantsusmaal chevalier,Saksamaal ritter(ratsutaja)
Samal ajal kui samuraide seisus tugevnes ja tähtsustus, tugevnesid kasamuraide julmad õigused madalamate seisuste, eriti talupoegade suhtes. 16. sajandil kinnitas sogun samuraide privileegid ja keelas lihtinimestel relvakandmise. Samuraid said alamrahva üle piiramatud õigused. Näiteks kui samurai tahtis katsetada uue mõõga tugevust, võis ta selleks karistamatult kasutada esimese ettejuhtuva madalamasse seisusesse kuuluva inimese pead. Bushido kujundas samuraide aukoodeksi, mille samuraid muutsid oma elufilosoofiaks ja järgisid seda igal elujuhtumil. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus, halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus, enesevalitsus, enesetapp ja kättemaks, mõõka suhtumine, samurai hing, samurai kasvatus ja ettevalmistus. Õiglust mõistab samurai väga laialt. Tema jaoks ei ole midagi vastikumat ja vähem vastuvõetavat kui salakavalad kokkulepped ja ebaausad lepingud.
Just rüütel oli eriti tundlik seisusliku uhkuse ja päritole osas. Rüütlit kasvatati rüütli aukoodeksist (aukoodeks toetus kristlikele põhimõtetele) lähtudes, iseasi, kui palju seda tegelikkuses järgida suudeti. Kasvatus oli päris karm. 7 aastane poiss saadeti kodust võõrasse keskkonda. Paaži (7-14 a.) ja relvakandja (14-21 a.) teenistusaja vältel pidi rüütel saama nii füüsilise ettevalmistuse kui ka õiged käitumisharjumused, omandama aukoodeksi põhimõisted ja end igati heast küljest näitama. 21 aastaselt löödi paaž rüütliks ning seda toimetati sügavalt tunnetatud kiriklike rituaalide kaudu. Pühitseti rüütli mõõk ja varustati see reliikviaga. Mõõgast sai „rüüti käepikendus“. Rüütel pidi vastutama iga mõõgahoobi eest. Rahuajal hoidis rüütel end vormis turniiridel ja jahil. Vaba aja pühendas ta daami teenimisele.
Oli ka kutseline palgasõjavägi, kes teenis linnades ja garnisonides. Iga linnriik pani välja oma üksuse ja varustas seda. Väeosasid juhtisid kutselised ohvitserid (tlacateccatl), kes olid kas tecuhtlid või vapruse eest seisuses ülendatud macehualli klassi liikmed. Nad kuulusid jaaguaride ja kotkaste kultusliitudesse - erilistesse ohvitseriordudesse. Sõda (yaoyotl) oli oli püha toiming ja jumalate teenimine. Seda peeti rangete reeglite ja erilise aukoodeksi järgi. Sõjakäigud olid alati põhjalikult ette valmistatud. Kasutati lähivõitlust, relvadeks olid oda, sõjanui, ling, vibu ja nool, kaitseks nahaga üle tõmmatud puust kiiver ja kilp. Eesmärgiks oli vaenlasi võimalikult mitte tappa, vaid vangi võtta. Vangistatu alistus tõrkumatult oma saatusele, sest ohverdatut ootas teises ilmas õnnelik saatus. Kui parajasti kellegagi sõdida polnud, pidasid linnriigid omavahel nn "lillesõdu", et jumalatele ohvreid hankida
Samuti olid nad sünnist saati omandanud konfutsiaanluse dogmad ning näitasid juba varases nooruses 9 hämmastavat kindlust, surmapõlgust, alludes vaid üheainsale seadusele giri`le ehk aukoodeksile. Bushido on jaapani feodaalse rüütelkonna- samuraide- elu ja võitluseetika. See on traditsioonide, keeldude, käskude ning õpetuste kogum, mis kujundas tervet sõdalase elu. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus , halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus, enesevalitsus, enesetapp ja kättemaks, mõõka suhtumine, samurai hing, samurai kasvatus ja ettevalmistus. Vanemad kasvatasid oma lapsi karmide, julmade meetoditega. Efektiivseks kasvatusvahendiks peeti näiteks ootamatut nälga või pikaajalist külma talumist. Lapsi sunniti hukkamisi pealt vaatama. See pidi kasvatama neis külmaverelist rahu ning kontrolli oma tunnete- hirmu ja viha üle.
annaabi.ee 
