3)perinukleaarselt väike Golgi aparaat 4)ohtralt glükogeenisõmeraid 5)näha on müoglobiini pigmente Südamelihaskude -vöötlihaskude südame seinas -kontraktisoonid ei allu tahtele -rakud on haralised ja moodustavad anastomoosid -vähem vööte kui skeletilihaskoel ja 4-5x väiksemad kui skeletilihasrakus -atsidofiilne sarkoplasma -1 või kaks tsentraalselt paiknevat tuuma(inimesed 75%mononukleaarsed) -omavahel seotud seostuskompleksiga, mida nim.seostus- ehk vahediskideks. -aukliidused e. Pilukontaktid e neksus Südamelihasrakkude ultrastruktuur 1)punased kiud,müoglobiini rikkad. 2)näha on A- ja I-vööte 3)mitokondreid ja glükogeeni on rohkem kui skeletilihasrakkudel. 4)Rakus esineb golgi aparaati 5)lipofustsiini pigmentide arv kasvab vananedes. 6)sarkoplasmaatiline retiikulum on vähem arenenud kui skeletilihaskoel 7)esinevad vahediskid: Trepiastme sarnased z-membraani kohal 8)ei ole müosatelliitrakke Sinoatriaalja atriventrikulaarsõlm
ATP-d,sünteesib erinevaid valke, rasvu, süsivesikuid ja nende ühendeid. 16. Rakkudevahelised liidused)-Tiheliidused,nt peensoole epiteelis takistavad: vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude,membraanvalkude difundeerumist. Ankurliidused nt naha epiteelis annavad epiteelkoele mehhaanilised omadused, ühendavad rakkude tsütoskelettide elemente,ühenduvad ekstratsellulaarse maatriksiga. Aukliidused-võimaldavad väikestel molekulidel vahetult liikuda ühest rakust teise. rakuväline aine (EMT)-Sünteesitakse fibroblastide poolt ja moodustab ekstratsellulaarseid membraane: Kollageen – peamine valk, kolm keerdunud ahelat :Elastiin, Fibronektiin,Laminiin 17. Rakutsükkel-on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille tulemusena toimub rakkude jagunemine ja paljunemine* tsükli käigus DNA replikeerub. Rakutsüklifaasid- * Interfaas RNA ja valkude süntees S-faas:
kadheriinid ja integriinid. Kadheriinid on Ca2+ ioonidest sõltuvad adhesioonimolekulid. Integriinid on peamised molekulid, mis võimaldavad rakkude seostumist ekstratsellulaarse maatriksiga. Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: adherents-liidused - aktiinifilamentide ühenduskohad desmosoomid, hemidesmosoomid - intermediaarsete filamentide ühenduskohad. 3. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm. Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise. Aukliidused lasevad läbi väikese molekulmassiga molekule (alla 1500 Da). Aukliidused on moodustunud teatud transmembraansetest valkudest, nn. konneksoonidest. Ekstratsellulaarne maatriks koosneb polüsahhariididest ja valkudest. Kõige rohkem sidekoes
prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3 3.loeng A. Arend Rakukontaktid Rakke hoiavad koos: · Glükoproteiinid glükogaalüksis põhjustavad naaberrakkude kleepumist · Interdigitatsioonid Rakukontaktid tiheliidused, ankurliidused ja aukliidused Tiheliidus suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt. Ankurliidus seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud. · Desmosoomid rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad (intermediaarsed filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on
11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused. Intertsellulaarsed liidused: A. Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude. Takistab membraanvalkude difundeerumist. B. Ankurliidused (anchoring junctions) ühendab rakkude tsütoskelettide elemente; ühendab raku ETM-ga; annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude). C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise). Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks ETM): kollageen, elastiin, fibronektiin, iaminiin. Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid): ühendused rakkude vahel, molekulide vahetus, rakkude tegevuse koordineerimine. Kollageen on põhiline ETM'i valk. Enamik epiteelkudesid paiknevad tihedalt seotuna õhukesel maatriki kihil, basaalmembraaniks
Ankurliidused võimaldavad rakkudel (näit. epiteelrakud) funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna. Ühendades rakkude tsütoskeleti elemendid, annavad nad epiteelkoele mehaanilised omadused. Neid on kõige rohkem seal, kus kude peab pidevalt taluma mehaanilisi pingeid (näit. südamelihas, naha epiteel). Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: aktiinifilamentide ühenduskohad, intermediaarsete filamentide ühenduskohad. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm, leidub hulgaliselt enamikus kudedes. Elektronmikroskoobis paistab ta piirkonnana, kus kaks membraani on lähestikku, kuid nende vahele jääb kitsas vahe (3 nm). Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus
Ankurliidused võimaldavad rakkudel (näit. epiteelrakud) funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna. Ühendades rakkude tsütoskeleti elemendid, annavad nad epiteelkoele mehaanilised omadused. Neid on kõige rohkem seal, kus kude peab pidevalt taluma mehaanilisi pingeid (näit. südamelihas, naha epiteel). Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: aktiinifilamentide ühenduskohad, intermediaarsete filamentide ühenduskohad. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm, leidub hulgaliselt enamikus kudedes. Elektronmikroskoobis paistab ta piirkonnana, kus kaks membraani on lähestikku, kuid nende vahele jääb kitsas vahe (3 nm). Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus
Neuriit e. akson: ühte rakukehast kaugele ulatuv jätke. Juhib närviimpulsi rakukehast eemal RAKKUDE KOMMUNIKATSIOON JA SIGNAALIÜLEKANNE Rakkudevahelised liidused Intertsellulaarsed liidused A.Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) · takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude · Takistab membraanvalkude difundeerumist B. Ankurliidused (anchoring junctions) Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude) C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise) Rakkude adhesioon · Ekstratsellulaarsed membraanid (kollageen, elastiin, fibronektiin) · Adhesiooni molekulid plasmamembraanil · Ühendused pl.membraanide vahel (desmosoomid, valgu kanalid) Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks): kollageen, elastiin, fibronektiin, laminiin Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid) · Ühendused rakkude vahel
keskel (iga kardiomüotsüüt sisaldab ühte tuuma), satelliitrakud puuduvad, esineb ainult südame müokardis Omavahel on kardiomüotsüüdid ühenduses vahediskide e seostusdiskide abil – seovad kardiomüotsüüdid südamelihaskiududeks ja lisaks juhivad nad erutuslainet ühest kardiomüotsüüdist teise Vaheketastes esinevad nii rakke kooshoidvad desmosoomid kui ka kommunikatiivsed aukliidused Südamelihaskoes eristame samuti heledaid ja tumedaid ristivööte, mis on tingitud kontraktsiilsete filamentide paigutusest T-tuubulite ja sarkoplasmaatilise võrgustiku paigutus ei ole nii korrapärane – T-tuubulid arvukamad ja laiemad, sarkoplasmaatiline võrgustik, eriti terminaaltsisternid ei ole eriti välja kujunenud lihastriaadist südamelihaskoes rääkida ei
väliskeskonna/luumeni ja sisekeskonna vahel. Peamised tiheliiduse valgud on klaudiinid ja okludiinid. Eriti olulised on tiheliidused kohtades, kus tuleb välistada ioonide jt madalmolekulaarsete ainete lekkimine rakkude vahelt - neerudes, sapiteedes, sisekõrvas. Mutatsioonid tiheliiduse valke kodeerivates geenides on haruldased ja põhjustavad sageli häireid ioonide (Mg++) tasakaalus, sapi formeerumise häireid ja kurtust. 119.Kanalliidused;nende üldine iseloomustus ja tähtsus. Kanal- e. aukliidused (channel or gap junctions). Esinevad enamikes imetaja rakkudes. Loovad ühenduse väikeste (<1000 daltons) molekulide (ioonide) liikumiseks kõrvutiasetsevate rakkude vahel. Kanalid on avatavad/suletavad. Poolkanali (connexon) moodustab kuuest valgust (connexin) moodustunud kompleks. Kahe kõrvutiasetseva raku poolkanalid moodustavad kanali, mis läbib mõlemad membraanid. Ioonide liikumine rakkude vahel kanalliiduste kaudu annab võimaluse kiireks ja sünkroniseeritud signaalilevikuks
morfogeenide deponeerimine, mis vajalikud varajases embrüogeneesis. – rakk kasvab Paljudel loomadel (kahepaiksed, linnud, putukad) moodustuvad diploteenis iseloomuliku struktuuriga nn lambiharjakromosoomid, mis võimaldavad kiiresti ja aktiivselt toota RNA-d. Munasari: ploteeniblokis ümbritsetakse imetajatel primaarsed ootsüüdid somaatiliste follikulaar-rakkudega (granuloosarakud), millel on munaraku arengut toetav funktsioon (interakteeruvad jätketega läbi ZP munaraku membraaniga, aukliidused toitainete ja signaalmolekulide transpordiks) Küpsemine: Alates puberteedist jätkavad perioodiliselt primaarsete ootsüütide rühmad pooleli jäänud meioosi. Luteiniseeriv hormoon (LH) ajuripatsist vabastab ootsüüdi diploteeniblokist cAMP/cGMP tase langeb MPF võimendub (Maturation-promoting factor), mistõttu saab meioos jätkuda. 1 domineeriv folliikul iga kuu areneb ovulatoorseks folliikuliks, kus sees olev munarakk ovuleerub.
annaabi.ee 
