rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks on müoglobiin Luude reorganiseerumine toimub osteoblastide ja osteoklastide koordineeritud elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad Kolju luud: os temporale, os occipitalis, os parietale Müosiini peal on ATPaasne aktiivsus Vereloomega seotud terminid: punane luuüdi, hematopoees, käsnollus Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi
abil: endoproteaasid, eksoproteaasid Valkude vananemine: -keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon -Met Cys oksüdeerimine -Ratsemisatsioon Valkude eluiga determineeritud tema järjestusega Intratsellulaarne valkude degradatsioon: -Lüsosomaalne -Ubikvitiin-sõltuv Ubikvitiin sõltuv degradatsioon Toimub proteasoomides- ATPsõltuv proteaas- 1% koguvalgust- 76AA jääki, tsütosoolne 20S-4 heptameerset domääni 19S- cap-piirkond- ATPaasne aktiivsus Hästi konserveerunud valgud- pärmides vaid 3 AH erinevus Ubikvitiin-konjugeerivad valgud E1- ubikvitiini aktiveerivad valgud E2- ubikvitiin konjugeerivad valgud E3- aksessuaarne valk, moodustab E2-E3 kompleksi-ubikvitiini ligaasid E2-E3- kompleks seondub E3 abil märklaudvalgu Lys ja moodustab E2 abil polüubikvitiinahela- ligandiks proteasoomile Valkude aktiivsus sõltub tema N terminuse struktuurist -amidatsioon -Met Ile Val Gly Pro Thr
Skeletilihaste glükogeeni ja triglütseriidide sisaldus. Müoglobiin skeletilihases. Hemoglobiini hulk. Jôu- ja kiirustreeningu tulemusena tekkivad biokeemilised muutused organismis. Skeletilihase hüpertroofia, eri tüüpi lihaskiudude ristlôikepindala muutused ning nende ilmingute seos lihase valkude sünteesi ja degradatsiooniga. Jôu ja kiirustreeningu hormonaalsed faktorid ja soolised aspektid. Lihase glükogeenisisaldus, fosfokreatiini kontsentratsioon. Müosiini ATPaasne aktiivsus, kreatiini kinaasi ja glükolüüsiraja ning oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus skeletilihases. 4
· regulatoorne Tn muudab aktiinfilamendi kaltsiumtundlikuks. Tn-C (kaltsiumsiduv SU), Tn-I (inhibeeriv, aktiiniga seostuv SU) ja Tn-T (tropomüosiiniga seostuv SU) Vajab Mg ja ATP-d. Moodustatakse pikk filament ehk F-aktiin. 2 polüpeptiidahelat (2 F-aktiini) moodustavad aktiinifilamendi. 5.2 Müosiin Müosiinmolekuli 6 alfa-hlikaalset polüpeptiidset raskahelat keerduvad ümber üksteise moodustades müosiinimolekuli saba. Müosiinipeakestel on ATPaasne aktiivsus (seovad ja lõhustavad ATP) ning aktiini ja regulatoorsete kergahelate sidumisalad. Hing lubab müosiinipeakestel saba suhtes teatud nurga ulatuses painduda, mis on lihaskontraktsiooniks hädavajalik. ATP roll: · ATP on kontraktsiooni vahetu energiaallikas: tema hüdrolüütilise lõhustumise energiamuut kasutub müosiinipeakeste liikumiseks (keemiline energia konverteerub mehhaaniliseks)
- Na/Ca vahetaja võime kaltsiumi rakust välja viia tagab Na/K pump, mis vähendab rakusisest Na kontsentratsiooni DIGOKSIIN INHIBEERIB NA/K PUMPA, MILLE TULEMUSEL: - suureneb rakusisese naatriumi kontsentratsioon - suureneb rakuvälise kaaliumi kontsentratsioon - suureneb rakusisese kaltsiumi kontsentratsioon Digoksiini toimed · Otsene toime Positiivne inotroopne efekt Suurenenud rakusisene kaltsiumi kontsentratsioon tõuseb müosiini ATPaasne aktiivsus tugevneb südame süstoolne kokkutõmme · Kaudne toime Autonoomsed efektid (1) vagomimeetiline toime, millest on põhjustatud digoksiini toime sinoatriaal ja atrioventrikulaarsõlme (2) baroretseptori sensitatsioon, mis viib vähendab sümpaatilist ning reniin-angiotensiin süsteemi aktiivsust Digoksiini toimed · Positiivne inotroopne (kontraktiilsus ) · Negatiivne kronotroopne (löögisagedus ) · Negatiivne dromotroopne (erutusjuhtivus )
· Eukarüootidele omaseid aktiini, müosiini ja tubuliini pole neil siiski leitud. · Chaperoniinid on valgulised kompleksid, mis seostuvad värskelt sünteesitud valkudele ja aitavad neid pakkida. Kuumashoki tingimustes aga seostuvad nad kahjustunud valguga ja kaitsevad seda edasise denaturatsiooni eest. · Nad saavad taastada ka valgu stuktuuri, kasutades selleks ATP hüdrolüüsi energiat. Neil on ATP-ga seondumise domään ja ATPaasne aktiivsus. · Chaperoniinide rolli rakuskeleti moodustamises hakati uurima hüpertermofiilsel (valgulise kestaga) atsidofiilsel arhel Sulfolobus shibatae, kellel kindlasti on vaja hoolitseda valkude struktuuri säilumise eest, sest tema Topt on 83 kraadi ja pH opt on 3.0. · Selle bakteri chaperoniinid koosnevad kahest suures koguses rakus esinevast valgust. Nad agregeeruvad niitideks, kui in vitro lisada neile ATPd ja Mg.
14 Valkude keemiline vananemine Gln ja Asn deaminatsioon Met ja Cys oksüdeerumine ratsemisatsioon (L- ja D-aminohapete segu teke) 15 Lüsosomaalne ja ubikvitiin-sõltuv valkude degradatsioon Ubikvitiin sõltuv degradatsioon toimub proteasoomides. Lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud väike valk ubikvitiin . Toimub proteasoomides- ATPsõltuv proteaas- 1% koguvalgust, 20S-4 heptameerset domääni, 19S- cap-piirkond- ATPaasne aktiivsus.Hästi konserveerunud valgud- pärmides vaid 3 AH erinevus Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt, mis on valguline kompleks. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud organell, kus on hüdrolüütilised ensüümid.
Vastupanuvõime väsimusele Suur Keskmine Väike Ainevahetus Oksüdatiivne potentsiaal Kõrge Kõrge Madal Glükolüütiline potentsiaal Madal Kõrge Kõrge 34 Maris Kallus KKS 2010 Müosiini ATPaasne aktiivsus Madal Kõrge Kõrge Kreatiini kinaasi aktiivsus Madal Kõrge Kõrge Substraadid Müoglobiini sisaldus Suur Keskmine Väike Glükogeeni sisaldus Väike Suur Suur Triglütseriidide sisaldus Suur Keskmine Väike Fosfokreatiini sisaldus Väike Suur Suur Ehitus Mitokondrite tihedus Suur Keskmine Väike
skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil
skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil
Samas on Lon-i substraadiks ka spetsiifilised valgud, näiteks SulA, mida vajatakse rakus ainult ajutiselt. SulA indutseeritakse SOS vastusena. See valk inhibeerib septumi moodustumise raku jagunemisel. Kui SulA-d rakus ei degradeerita, moodustuvad pikad rakkude filamendid ning rakud surevad. Clp proteaas ClpP-ClpA proteaas molekulmassiga 750 kDa on dodekameerne 21,5 kDa suuruste ClpP subühikute osas ja heksameerne ClpA subühikute osas. ClpA-l on ATPaasne aktiivsus, ClpP-l proteaasne aktiivsus. ClpA puudumisel võib ClpP degradeerida väikesi peptiide ning denatureerida suuri valke. Suuremate valkude degradatsioonil on oluline, et ClpP subühikud oleksid assotsieerunud ClpA-ga. ClpP ja ClpA hulk tõuseb rakkudes eksponentsiaalse kasvufaasi lõpus. LexA repressori autoproteolüütiline inaktivatsioon DNA kahjustuste tulemusena (näiteks UV kiirguse toimel) vallandub rakkudes SOS vastus. Aktiveeruvad
Sel viisil moodustab kanali, mille sees toimub valkude lagundamine. Kanali seinu moodustavate proteaaside (3 valku) katalüütilised tsentrid on pööratud kanali sisemuse poole. Erinevate valkude spetsiifilisus on erinev. · 19S (~20 subühikust 700 kDa) osade funktsiooniks on määrata proteasoomide spetsiifilisus ja muuta lagundatavate valkude konformatsiooni nii, et molekul mahuks 20S osa õõnsusesse. Mütsikese teatud subühikutel on ATPaasne aktiivsus, mis on oluline valgu konformatsiooni muutmiseks · Erinevaid aminohappelisi järjestusi sisaldavad valgud lagundatakse erinevate proteasoomide poolt. Näiteks Arg-X-X-Leu-Gly-X-Ile-Gly-Asx lagundatakse ubikvitiiniga konjugeeruva valgulise kompleksi E1 abil. Valgud, mis sisaldavad Pro, Glu, Ser, Thr (nn PEST järjestus) lagundatakse teiste komplekside poolt. Proteasoomide tähtsus immuureaktsioonides Organismide rakud nakatuvad sageli viirustega
terminaalne osa transporditakse rakust välja ning arvatakse, et C-terminaalne osa valgust on seotud piili biogeneesiga. T4SS ATPaasid T4SS-l on 3 ATPaasi, mis tagavad substraadi transpordi: VirB4, VirB11 ja VirD4. VirB4 konjugatsiooniaparaadi levinud ATPaas, seda on konserveerunud nii G(-) kui ka G(+) bakteritel. VirB4 on sisemembraanivalk, mis interakteerub VirB3, 6, 7 ja 8-ga. C-terminaalne domeen on tugevalt konserveerunud, ATPaasne aktiivsus. Eraldiseisvana dimeriseerub, kuid on leitud ka monomeere, trimeere ja heksameere. VirB11 AAA+ perekonna heksameerne liikuv ATPaas, mis on T4SS moodustumiseks ja konjugatsiooni toimumiseks asendamatu. Seotud sisemembraaniga, moodustab heksameeridest ringja struktuuri, seondub nii VirB4 kui ka VirD4-ga. Seondudes VirB4-ga initseerib piili biogeneesi, seondudes VirD4-ga sunnib T4SS-i seonduma translokeeritava substraadiga.
annaabi.ee 
