ATMOSFR II rhm 1. Atmosfri ehitus 1) troposfr - 9-17km, temperatuur langeb 1 km tusu kohta keskmiselt 6,5kraadi 2) stratosfr - 17-50km, alaosa on klm (-45...-65C), krgemal hakkab temperatuur jrk-jrgult tusma, laosas temp ~-2,5C 3) mesosfr - 50-85km, temperatuur langeb, selle lemisel piiril on planeedi klmim kiht, kuni -140C 4) termosfr - 500-800 km paksune kiht, peval soojenedes paisub ja sel jahtudes tmbub kokku, temperatuur vib olla kuni 1500C 5) eksosfr - atmosfri vlimine kiht, hreneb jrk-jrgult, lheb sujuvalt le planeetidevaheliseks ruumiks 2. Kasvuhooneefekt On nhtus, kus maapinnalt lhtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides. Kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), ssinikdioksiid (CO2), dilmmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3). 3. huringluse skeem 4. Millest sltub maapinnale langeva pikesekiirguse intensiivsus?
Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%). Fossiil ehk kivistis on mistahes elusvormi vi selle elutegevuse mineraliseerunud jljend. Ilm on pidevalt muutuv atmosfri seisund. Ilmaelemendid on atmosfri seisundit iseloomustavad andmed. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline ja korraprane vaheldumine. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena maapinnale judev pikesekiirgus. Hajuskiirgus on pikesekiirgus, mis juab maapinnale prast pilvede ja tolmu ja mnel muul phjusel tekitatud hajumist hus. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa. Kiirgusbilanss on maale saabunud ja maalt lahkunud kiirgusvahe.
miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kiirgusdooside mtmiseks kiiritushaiguseks nim
eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett. Enamikku magedast veest ei saa inimene ktte, sest see on kinni polaaralade jkilpides ja mgiliustikes vi liigub phjaveena sgavas maapues. 0,02% vett on jgedes-jrvedes. 0,001% vett on veeauruna.
Krbed Sissejuhatus Krbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on krge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja huniiskus vike, pseb enamus pikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Pevane temperatuur vib ulatuda 55?- ni varjus. sel kiirgub aga soojus tagasi atmosfri ja temepratuur vib laskuda alla 0?. Krbete tekephjused Enamus krbetest on tekkinud humasside liikumise tulemusena. Ekvaatori lheduses tusev kuum hk liigub phja ja luna poole. Krgemal atmosfris jahtub see ja laskub lhistroopilistes alades, tekitades sellega kaks krgrhuala - phjas ja lunas. Kui hk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks krbevndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mlemal pool ekvaatorit.
inimkonna psima jmise eksistentsi. ks suurimaid probleeme on Globaalne soojenemine. Probleemi phjus peitub suures tootmises, mida tehakse looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosfrile ebasbralikul viisil. Keskkonna sbralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad rohkem ning need on vhem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige tsisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses pikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri tusule ja on lisaks keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab jtmeid, mida pole vimalik panna kuhugi, Rikub ja reostab vett. Jtmed aga vtavad ra pllu-ja elumaa ning vee kasutusklbmatuks muutumine on sama hull probleem nagu Globaalne soojenemine.
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
pihustiga kantakse seinale. Vedeltapeeti makse kuivainena kilekotis, millest jtkub 3-3,5 m2 seina katmiseks, vastavalt sellele on lihtne vlja arvestada, kui palju materjali tarvis on. Koti peal on ka kiri, kus on ra mrgitud veekogus, mis tuleks lisada ige viskoossusega massi saamiseks. Prast segu valmistamist tuleb see ca 15 minuti mdudes plastiklabidaga seinale kanda. Plastiklabidaga antakse materjalile staatiline laeng, tnu millele trjub pind atmosfri tolmu ja silib ka pika aja mdudes vrskena. Vedeltapeedikiht peaks jma vimalikult huke, nii et aluspind ei kuma lbi. Paksemad kohad ei j kll kuivanult vlja paistma, kuid materjalikulu on suurem. Vedeltapeet kuivab seinas ligi 96 tundi, sltuvalt toatemperatuurist ja ventilatsioonist. Pikk kuivamisaeg vimaldab ttada peaaegu et laisas tempos ja vajadusel vigu parandada. Suuremate pindade puhul on soovitatav appi vtta spetsialistid, kuid viksema
tekkivaid auke titis. Ooperi keskpunktiks on siiski Violetta roll, noorte sopranite lauljameisterlikkuse proovikivi, kogenud staaride leivanumber. Peaosa kandnud venelannast sopran Irina Dubrovskaya oli Violetta rollis alguses kirglik, armstusest loobudes ja haiguse svenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda mber mrtri oreooli. Hl muutus vaikseks (piano), juetuks, kuid oli endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega. Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana.
laeng. Elektrivli paneb enda mju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole kll suur: igas mttelises heruutmeetrise ristlikepindalaga hutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena juab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid ks miljondik miljondikust kulonist. Et meie planeedi pindala on kllalt suur, lbib Maa atmosfri kokkuvttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani judnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi silib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjrgus 100 000 kulonit! Phjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral.
220/380V ja 380/660V). krgepingevrke nimipingetega 3,6,10,(15),20,35,110,150,220,330,750kV ldine jaotamine: keskpingevrk 1...35kV krgepingevrk 60...220kV likrgepingevrk 330...1000kV 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid Tuntavad on energeetika kasvu piirid. helt poolt piirab energiaressursside ammendumine nt. nafta, teiselt poolt koloogilised faktorid. Maa atmosfri eraldub iga aasta 20*109 tonni CO2. Selle sisaldus on tusnud 0.035 %- ni. CO2 edasine tus vib viia maa kliima muutustele. Peale CO2 eraldub veel palju teisi kahjulikke hendeid, niteks SO2 (vveldioksiid), mis kutsuvad esile happevihmasid ja veekogude happeliseks muutumist. hku eraldub tohutult soojusenergiat, mis samuti viib maa atmosfri soojenemisele. Eelnevast tuleneb, et energiavarustuse phiprobleemiks on energia kokkuhoid.
Maslow vajaduste pramiid: Motivatsiooniteooriaid kasutatakse eelkige inimkitumise seletamiseks. Motivatsioon on oluline mjutusvahend inimeste tkvaliteedi parandamisel. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, phjused ja jud, mis panevad inimesed tegutsema. Ttajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tga rahulolu suurendada ttajate motivatsiooni suurendades. Motivatsiooniteooriate mistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi. Selle teooria phjal vib jreldada, et inimeste vajadused on ksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese pdluste tipuks on eneseteostus.
Ssiniku viibeaeg maismaa taimestikus on u. 15-20 a., ookeanides veetaimedes u. 1 kuu. Seega ssiniku (ja hapniku ning vesiniku) -ringe on ookeanis tunduvalt kiirem kui maismaal. 1.1. Ssinikuringe Kiire ssinikuringe: ssiniku sidumine elusainesse toimub Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa
verele punase vrvuse, l-siduda endaga hapniku elemendid. VALGED VERELIBLED- Hemofiilia - mehed haigestuvad aga naised jvad terveks aga vivad oma lastele seda edasi kanda. Hemofiilia on prilik haigus algab juba lapse eas, kestvate verejooksudena, see on vere hbimatus. Sellistel puhkudel kasutatakse vereplasma lekandmist. Sageli tekkivad verevalumid naha alla, lihastesse ning kluste vahele liigestesse. Kessoontbi - inimesed kes ttavad krgenenud atmosfri tingimustes on ohustatud kessoontve tekkimisega. Nendes tingimustes kllastub veri ja koevedelikud suurenenud hulka hapnikuga ja lmmastikuga. Sukelduja puhul peab tusma pinnale aeglaselt, et rhk alaneks pikkamda. Kui rhk alaneb kiiresti hakkab lmmastik erituma mullidena, mju on kesknrvi ssteemile ja esinevad selja- ja peaaju kahjustused, te tunnete suurt valu jsemetes ja htlaselt tekkib unisus. Esinevate smptomite puhul, tuleb haigenendu viia krge rhu tingimustesse ehk rekompressiooni.
annaabi.ee 
