ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse. Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb? V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult kehalistele harjutustele. 14. Võrdle tüdrukute kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis sarnaneb? V: Kõiki kasvatasid emad
Samal ajal rüüstasid nad Peloponnesose rannikualasid merelt. Perikles uskus, et sel moel kurnatakse vastased välja. Peajõudude otsustavat kokkupõrget selline strateegia ei võimaldanud.SEE OLI ÜHTLASI KA PERIKLESE STRATEEGIA Archidamose sõda (431421 eKr) Sõja esimesel perioodil, mis tuntud, tungis Peloponnesose liiduvägi Sparta kuninga Archidamose juhtimisel (tema järgi ka nimi sõja esimesele faasile) igal suvel Atikasse ja müüride varju pagenud ateenlased pidid võimetus vihas pealt vaatama oma külade, põldude ja istanduste põletamist. 430 eKr puhkes ülerahvastatud linnas, kuhu laevastik lakkamatult moona vedas, epideemia, mis tappis lühikese ajaga umbes kolmandiku ateenlastest. Suri ka Perikles (429. a. eKr). Inimkaotustest hoolimata jätkasid ateenlased laevastiku toel edukat vastupanu.
aastat. Sellesse on kaasatud ka jumalad, keda arvatakse sõja peamisteks põhjusteks. Jumalate tahtmise järgi toimub kogu sõjakäik all maa peal. Peloponnesose sõda (431 404 eKr) Sparta juhitud Peloponnesose Liidu ja Ateena Mereliidu vahel peetud sõda. Kumbki tahtis Kreekas ülemvõimu. Sõja vallandas Sparta liitlase Korintose ja Ateena kaubanduslikust võistlusest tulenenud kokkupõrge. Ateena laevastik sõdis Peloponnesose rannikul. Spartalased tungisid Atikasse. Järk-järgult hakkas Ateena nõrgemaks muutuma ja tasapisi alistuma. Meresõda lõppes Ateena laevastiku hävinguga. Ateena piirati maa ja mere poolt ümber, mistõttu pidid ateenlased lõpuks nälja pärast alistuma. 3. Kreeka mütoloogia. a) Kreeka jumalad jumal Vana-Kreekas tegevusvaldkond tunnus(ed) Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal valitsuskepp, piksenool, kotkas
100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne
430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta- vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes
Kurjategijaid karistasid erinnüsed. Hermes tõi surnud Styxi jõe kaldale ning Charon vedas hinged üle hallide voolude. Kerberos hoolitses selle eest, et hinged elavate maailma tagasi ei põgeneks. d. Thesmophoria. Eleusise müsteerionid: myesis ja epopteia. i. Pärast seda, kui Persephone oli röövitud, oli Demeter nukker ning maad tabas põud. Demeter rändas Atikasse, kus õpetas Eleusise kuninga pojale teraviljakasvatust. Persephone on Hadese juures neli kuud (Kreeka talv) ning ema Demeteri juures kaheksa kuud (Kreeka suvi). Siin on seos reaalsusega: kui tütar on allmaailmas, on kreeklastel põud ehk talv ning kui ema juures, kasvab vili jõudsasti ehk suvi. Eleusisesse rajas Demeter ka oma kultuse, Eleusiani müsteeriumid 24. Dionysos. a
pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud . Ateena impeerium Peloponnesose sõda (431 404 eKr) Sparta juhitud Peloponnesose Liidu ja Ateena Mereliidu vahel peetud sõda. Kumbki tahtis Kreekas ülemvõimu. Sõja vallandas Sparta liitlase Korintose ja Ateena kaubanduslikust võistlusest tulenenud kokkupõrge. Ateena laevastik sõdis Peloponnesose rannikul. Spartalased tungisid Atikasse. Järk-järgult hakkas Ateena nõrgemaks muutuma ja tasapisi alistuma. Meresõda lõppes Ateena laevastiku hävinguga. Ateena piirati maa ja mere poolt ümber, mistõttu pidid ateenlased lõpuks nälja pärast alistuma. Alexander Suur ja tema impeerium - Makedoonia kuningas - antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht - Pärsia-vastane sõjaretk -> edukas - vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ja Kesk-Aasia
Kujutatud aeglaselt sammuvana, vasak jalg eespool, näol naiivsevõitu naeratus. Rõivastus on külluslik ja elegantne, ühe käega tõstavad nad üles pika hõlma. Koketne, kuid loomulik poos, rikkaliku voldistiku käsitlus ja tore soeng. Rikkalikult, kuid maitsekalt värvitud. Joonia ja Atika teosed sarnased. Gigantomahhia - jumalate võitlus hiiglastega. Athena templi viilugrupis kujutatud. Joonia meistrite poolt Atikasse toodud ilusa ja peenutseva laadi kõrval ka atika lihtne ja jõuline käsitlus. Selles stiilis ka Antenori pronksgrupp, mis kujutab türannitapjaid - Harmodiost ja Aristogeitonit. Töö on tuntud ainult koopiate põhjal. Atika skulptuur liikus järjest suurema loomulikkuse ja vabaduse poole. Euthydikose kingitud naisfiguur akropolilt meenutab üldlaadilt veel
Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas ,,seitse Teeba vastu" kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest ,,Argol" ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone't, käis T allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli alles laps. T lapserööv õnnestus, kuid H vennad Kastor ja Polydeukes said õe tagasi. Sel ajal
Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas „seitse Teeba vastu“ kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest „Argol“ ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone’t, käis T allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli alles laps. T lapserööv õnnestus, kuid H vennad Kastor ja Polydeukes said õe tagasi
430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias. 425 vallutasid ateenlased Pylose tugipunkti Messeenia rannikul ja Kleon suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta-vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes.
Seetõttu otsustasid ateenlased Periklese ettepanekul loobuda Atika maapiirkonna kaitsest, tõmbuda sissetungi korral Ateenat Pireusega ühendavate pikkade müüride varju ja rünnata Peloponnesose rannikualasid merelt. Perikles uskus, et sel moel kurnatakse vastased välja ja sunnitakse rahu paluma. Selline strateegia ei võimaldanud otsustavat kokkupõrget. Peloponnesose liiduvägi Sparta kuninga Archidamose juhtimisel (temast ka nimi sõja esimesele faasile) tungis igal suvel Atikasse ja müüride varju pagenud ateenlased pidid võimetus vihas pealt vaatama oma külade ning põldude põletamist. 430. a. puhkes ülerahvastatud linnas, kuhu laevastik lakkamatult moona vedas, taud (diagnoos on ebaselge), mis tappis lühikese ajaga umbes kolmandiku ateenlastes. Suri ka Perikles (429. a.). Inimkaotustest hoolimata jätkasid ateenlased laevastiku toel edukat vastupanu. Periklese surma järel tõusid ateenlaste etteotsa peamiselt vaesele linnaelanikkonnale
Theseus oli kaastundlik ja heasüdamlik. Võttis vastu Oidipuse, kes pärast oma hirmsaid tegusid Teebast välja oli saadetud. Oidipus suri T lohutavate käte vahel. Samuti hoolitses T Heraklese eest pärast seda, kui viimane hullumeelsushoos oli tapnud oma naise ja lapsed. Amatsoonide maalt tõi ta kaasa abikaasa Antiope (või Hippolyte), sündis poeg Hippolytos. Amatsoonid tulid röövitud kaaslast päästma, kuid T lõi nad puruks. Niikaua kui Theseus elas, ei tunginud enam ükski vaenlane Atikasse (maa-ala Ateena ümber). Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti sessamas pulmas; uut oli vaja. Tahtis saada Persephonet (Demeteri tütar, Hadese naine); Theseus otsustas siis hankida endale Trooja Helena, kes oli veel laps. Said kätte ka, aga Helena vennad Kastor ja Polydeukes (Dioskuurid) võtsid õe tagasi. Õnneks ei kohtunud nad
annaabi.ee 
