Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"athenalt" - 9 õppematerjali

Vana-Kreeka mõisted
20
docx

Vana-Kreeka mõisted

juuste asemel ja õudset möirgamist.  Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks!!!  Tegelikult olid nad kaunitarid ja koletiseks muudeti Medusa alles pärast ettevaatamatut vallatlemist Poseidoniga Athena templis – loomulikult jumalanna enda poolt.  Medusa surm Kuningas Polydektes saatis Perseuse Medusa pead tooma, mida too jumalate abiga ka tegi. Perseus sai Hermeselt erilise mõõga, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, Athenalt kilbi, mis hästi peegeldas. Gorgode peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas, milline kolmest magavast gorgost on Medusa ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Medusa maha raiutud peast kargasid välja tiivuline hobune Pegasos ja mõne jutu andmetel ka tema vend Chrysaor. Võlukotti pandud pea säilitas veel viimase kivistava pilgu. On mitu varianti Medusa maha raiutud pea edasise saatuse kohta. Athena

Kirjandus → Kirjandus, ajalugu
4 allalaadimist
Jumalanna Pallas Athena
12
doc

Jumalanna Pallas Athena

Kui Athena seda nägi, vihastas ta ja käristas häbematud pildid puruks, Arachne muutis ta ämblikuks. Ämblikuna koob Arachne aina edasi: ämblikulaadste teaduslik nimi on Arachnida e. „Arachne järeltulijad“. Athena sümbolid Ateena oli tema linn, öökull oli tema lind ja oliivipuu (õlipuu) oli tema puu. Öökull: Öökullid on targad linnud. Kreeklaste jaoks oli öökull Athena püha lind. Öökullide maine pärineb suuresti Athenalt. Öökullid pesitsesid ka jumalanna templi läheduses, akropoli kaljulõhedes. Ateena: Athena andis Ateenale nime. Nagu nimigi ütleb, oli Athena ka Ateena kaitsejumalanna ja ateenlaste lemmikjumalanna. Ateenlased pidasid ennast teistest inimestest targemaks, sest mis mujal oli uudisasjana oli ateenlastele juba teada. Oliivipuu (õlipuu): Oliivipuu oli Athena puu. Ateenlased pidasid seda puud väga tähtsaks puuks. Ka kõigis

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
12olümplast
14
doc

12olümplast

päeval, kui Amphotryon koju tuli, kandis Alkamene juba Zeusi last. Zeusi naine ja õde Hera oli väga armukade ning vihane ilmajumala armuseikluste üle. Tänapaeva inimesed maksaksid kätte sellele, kes neid pettis, kuid Hera kiusas Zeusi läbi tema laste ­ heeroste. Heraklese kallale asus ta lausa enne tema sündi: pikendas kangelase kandmise päevi, et see ei saaks Mükenee kuningaks. Alkmene kohkus kui avastas, et on segatud Zeusi ja Hera vahelisse tülli ja hülgas lapse. Zeus palus abi Athenalt, kes kavalusega meelitas Hera last toitma ja hiljem viis lapse Alkmenele tagasi. Aasta hiljem saatis Hera talle hälli mürgise mao, et see teda salvaks. Aigeuse võõraspoeg Theseus (Poseidoni poeg) oli üks suuremaid kreeka kangelasi. Pärast inimsööjast Minotaurose tapmist Ariadne kuninga tütre abiga murdis ta neiule antud lubadust."Neiu oli aidanud teda armastusest ja tema oli abi vastu võtnud, ehkki teadis, et ta tegelikult ei taha neiuga abielluda

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
Pegasos ja Aphrodite
12
rtf

Pegasos ja Aphrodite

Esijalad on ette sirutatud. Saba on kujutatud horisontaalselt keha lähedal, suurem osa sellest langeb sirgelt alla, pole välja sirutatud, nagu võiks arvata. Väljasirutatud saba on Korintose kunstile üldse äärmiselt ebatüüpiline. Valjastatud tiivuline hobu on Kreeka kunstis unikaalne nähtus. Kreeka vaasidel leidub see- eest palju pilte valjastamata tiivulistest hobustest. Kas valjastel on hobuse identifitseerimisel tähtsust? Mõne müüdi järgi saab Bellerophontes Pegasose Athenalt juba valjastatud kujul, teise (ülalmainitu), Pindarose versiooni järgi peab ta hobuse püüdmiseks ise vaeva nägema. Selle variandi allikas pole teada, kuid sel peab olema Korintosega mingi seos, kuna Pindaros kasutab müüti ülistuslaulus olümpiamängude võitjale, Korintosest pärit Xenophonile. Kui Korintose vaasikunstnikud oleksid seda müüti teadnud, oleks nad kindlasti kujutanud Pegasost valjastatuna. Seega võiks valjad, mis ilmusid esimesena Korintoses, olla

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Mõisted kreeka mütoloogiast
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Tänapäeval nimetatakse kükloopideks ühe tulega kaevurilampe. Pegasos Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus 1 gorgo pea maha lõi. (Antiigileksikon, 1983). Bellerophon, ka Bellorophonthes, kes oli ühe müüdi kohaselt Korintose kuninga Glaukose poeg, ent keda peeti ka merede valitseja Poseidoni ja targa sureliku Eurynome pojaks, taltsutas Pegasose Athenalt unes saadud kuldsete, ennenägematult ilusate valjastega, saades kuulsa looma peremeheks. Tirynsi2 kuninga Proitose abikaasa Anteia armus Bellerophonisse, kes naise ära põlgas. Anteia nõudis Bellerophoni tapmist. Et Proitos oli noormeest oma lauas kostitanud, ei saanud ta Bellerophoni tappa ning saatis ta Aasiasse Lüükia kuningale kirja viima, kes enne teate lugemist Bellerophoni samuti külalislahkelt kohtles ning seega ei julgenud Zeusi viha

Kirjandus → Kirjandus
88 allalaadimist
Kirjanduse arvestus I - antiik
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

üht troojalast Menelaose pihta laskma. Haav ei olnud raske, kuid kreeklased raevusid ja sõda läks edasi. Achilleuse puudumisel oli kreeklaste juhid Diomedes ja Aias. Troojalane Aineias (Aeneas) pääses napilt Diomedese käe läbi suremisest. Aprodithe proovis oma poega Aeneast päästa, kuid Diomedes haavas jumalannat. Aeneas siiski pääses, sest Apollon päästis ta. Ares tuli troojalastele appi, kuid Hera ajas Athena abil ta lahinguväljalt minema. Troojalased palusid andestust Athenalt, aga too ei võtnud seda vastu. Hektor kohtus oma naise ja pojaga, paludes jumalatelt abi, et poeg ellu jääks. Zeus abistas troojalasi. Kreeklased olid mures, sest nad olid laevadeni tagasi aetud. Nestori soovitusel paluti Achilleuselt andeks, kuid ta ei võtnud seda vastu. Zeus aitas jällegi troojalasi, aga Hera uinutas ta magama. Nii kaldus õnn kreeklaste poole, Hektor löödi vankrist alla, aga Aneas päästis ta. Zeus ärkas ja süüdistas Herat, aga too veeretas süü Poseidoni peale

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused
62
docx

Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused

 Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000)  suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.  demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr  Agoraal ei otsustanud juristid, selline seisus puudus  Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr)  Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav  Seadused kehtestab rahvakoosolek  Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Põhiperioodid riigikorra järgi  I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada

Õigus → Võrdlev õigussüsteemide...
276 allalaadimist
Iliase pool raamatut
24
doc

Iliase pool raamatut

raevukalt kisendades ajab ta Aphroditet taga ja haavab teda odaga randmest. Imekaunis taevane olend karjatab valust, sõdur aga möirgab: ,,Minema siit!" karjub ta. ,,See on lahing ja kui sa tahtsid teada, mida see endast kujutab, siis nüüd sa seda tead!" Tuulekeerisena pöördub Aphrodite Olymposele tagasi, ta on vapustatud, tema käsi veritseb ja valutab. Aga ta on päästnud kindlast surmast oma armastatuima poja Aineiase. Diomedese jõud pärineb Athenalt, kes pärast hingetõmmet on jälle taplusse sekkunud. Kohe järgneb talle ka Ares, kes tuleb appi troojalastele. ,,Kui kaua te lasete ennast tappa?" hüüab ta neile. ,,Aineias on haavatud, kas tahate teda vaenlase kätte jätta?" Nendele sõnadele vastavad troojalased meeleheitliku vasturünnakuga ning Hektor tungib oma sõjavankriga läbi vaenlaste ridade, kuni jõuab Aineiase juurde ja tirib ta teda ümbritsevate kreeklaste käte vahelt välja. Kuigi Aineias on vigastatud, on ta valmis

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist
Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

Nad lasid armunooli. Erosel oli ka sõjalis-sportlik aspekt, gümnaasiumi staadionite ja üldiselt spordi kaitsejumal. Tal oli ka areslik joon, talle ohverdati enne lahingut. Mõnel pool austati teda kõrvuti Athenaga. Eros näitab Aphrodite sõjakat külge, olles samal ajal erootiline. Aphroditel endal on ka sõjakas joon. Iiliases on teda kirjeldatud, ta on troojalaste poolt (aineias, tema poeg, võitleb ka nende leeris). Troojalaste poolt võitlev Aphrodite on küllaltki nõrk, nt saab Athenalt lüüa ja üks inimkangelane haavab ka teda (nagu Ares saab peksa..). Templikohtades on tal tiitlid nagu relvastatud, võidu tooja vägedele , väejuht, areslik Aphrodite. Ta seondub tugevalt ka Hephaistosega. Odysseia järgi oli Hephaistos Aphrodite abikaasa. Iiliases oli Hephaistose naine Aglaia, kes oli üks kolmest graatsiast. Odysseias oli ka see Aresega petmise lugu. Ares ja Hephaistos on konkurendid Aphrodite ümber. Nende kahe seos on nähtav ka kultuspaikades

Ajalugu → Kreeka kultuur
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun