Kreeka ja Rooma ühiskonna võrdlus Kumba ühiskonda sa eelistaksid ? Kreekas oli 2 domineerivat linnriiki Ateena ja Sparta need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid . Sparta domineeris maa peal kui Ateenalased valitsesid merd. Muidugi ega nende võim igaveseks püsima ei jäänud. Ateena oli demokraatlik linnriik, Ateenas kõik kodanikud olid vabad mehed igal kodanikul oli õigus hääletada, igal kodanikul oli õigus osaleda poliitikas. Sparta oli oligarhilise valitsusega kus väike eliit valitses tervet riiki, Spartiaadid e. Sparta kodanikud.. Rooma ühiskond oli paljiu mõju saanud ja üle võtnud kreeklastelt alustades nende tähestikust, riietest, kunstist, arhitektuurist ja religioonist.
Ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene. Nike võidujumalanna. Titaanid 12 tükki (Kronos, Prometheus...) 5. Mõisted, nimed. Polis-linnriik, ahhailased-muistsed kreeklased, doorlased-Põhja-Kreekast sisse tulnud hõimud, joonlased-ahhailased, kes lahkusid seoses doorlaste sissetulekuga, hellenid-kõik kreeklased kokku, barbarid-mittekreeklased, spartiaadid-spartalased, perioigid-sparta mittekodanikud, heloodid-sparta orjad, metoigid-ateenalased, kitoon-alumine riie meestel, hemation-pealmine riie meestel, sümpoosioon-meeste koosviibimine, akropol-linnriik kõrgel künkal, agoraa-koosoleku ja turuplats, lakooniline kõne-lühike selge kõne, parasitos-teste kulul sööja, kükloobid-ühesilmsed koletised, sireenid-ilusad naised meres, palestra-maadluskool, pankraation-maadlus ja rusikavõitlus
6. 6. Sajandil eKr kujunes LähisIdas enneolematult suur Pärsia riik. See alistas oma võimule Väike- Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad, Balkani ps asuvad kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas laevastiku koos sõjaväega üle Eguse mere ateena vastu, kuid kaotasid selle. Pärsia kuninga järglane Xerxes võttis selle uuesti ette ning ta liikus mööda Põhja- Ja Kesk- Kreeka rannikut. Kuid Salamise merelahingus võitsid ateenalased vaenlase üle otsustava võidu. Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat. 7. Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees
makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise eeskujuks / kultuuride segunemine / võõrvõimud: Makedoonia, Rooma Sõjalised konfliktid: Kreeka-Pärsia sõda 5.saj eKr (499-479 eKr) / sõjategevus toimus Vana.Kreekas, Makedoonias, Väike-Aasias / 490 eKr Maratoni lahing (ateenalased lõid pärslaste sissetungi tagasi) / 480 eKr toimus pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxsese juhtimisel, kuid kreeklased purustasid Pärsia laevastiku Salamise lahingus / Kreeklaste võit, Makedoonia iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud Peloponnesose sõda 5.saj eKr (431-404 eKr) / Ateena ja Sparta vahel / Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku. Ateena
Hiljem läksid Kreeklased Dareioselt lepitust otsima, kuid tulutult. 490 eKr - Dareios tuli laevadega maratoni välja juurde atika poolsaarel. Neile läks vastu kreeklastest koosnev 10'000 meheline armee, mida juhtis Miltiades. Miltiades pani nõrgad sõdurid faalanksi keskele. Tänu sellele ka võideti. Peale lahingut jooksis üks Kreeka sõdur täis sõjavarustuses Ateenasse, et võidust teatada. Peale 42 km ja 195 meetri jooksmist jõudis ta kohale, teatas võidust ja suri. Ateenalased arvasid, et peale Maratoni lahingus lüüasaamist Dareios enam ei ründa. Kreeklased võtsid kasutusele uued hõbeda kaevandused. Themistokles nõudis, et hõbeda kaevandamisest saadav tulu kasutataks uue sõjalaevastiku ehitamiseks. Kui küsiti Delfi Oraaklilt uue sõjalaevastiku ehitamist, siis ütles viimane, et Ateenat peavad kaitsma laeva pardad. 480 eKr - Xerxese juhtimisel tulid pärslased termopüülide maakitsuse juurde. Ateenalased ja
noormehe ja seitsme neiu Kreeka koletise Minotaurosele söögiks. 6. Aigeus oli kurb, et oma pojast taas ilma jääb, käskis võidu korral valge purje heisata, laev läks Kreeka koletise juurde musta purjega. 7. Ariadne abiga õnnestus koletis tappa ja ka põgeneda, peatuti Naxose saarel, Ariadne jäi magama ja nägi unes, et jumal Dionysos käskis tal saarele jääda ja temaga abielluda. 8. Ateenalased kurvastasid, et Ariadne ei tule nendega kaasa ja seetõttu unustasid musta purje valge vastu vahetada. 9. Kui kuningas nägi musta purje sööstis ta kõrgelt rannikult merre ja suri. (Meri, milles kuningas suri, sai nimeks Aigeuse, Egeuse meri) 10. Theseus astus tühjaks jäänud troonile, valitses nii mõõga kui ka mõistusega, rahvas oli rahul. Sisyphos 1. Vanasti kartsid kõik inimesed jumalaid ja surma, kuid mitte kuningas Sisyphos. 2
Nende hulgast tugevamad olid Ateena ja Sparta, kes võitlesid ülemvõimu pärast terves Kreekas. Nende kahe riigi ideedes spordi kohta on erinevusi. Spartalaste jaoks oli sport, s.h. poks ja maadlus viisiks, kuidas vastavas koolis Agoges tugevaid kehasid ja võimekaid sõdureid treenida. Sõna spartalik kasutatakse tänapäevalgi distsiplineeritud ja raske treeningu kujutamiseks. Sparta mehed veetsid suurema osa oma elust väeüksuste juures. Ateenalased vaatasid sporti kui viisi oma isiksust läbi oma keha treenida (ideoloogiaks oli "ilu ja harmoonia"), tehes oma keha ilusamaks ja harmoonilisemaks uskusid nad end tegevaks lähedasemaks oma jumalatega. Paljud kreeka noorukid treenisid oma gymnasion'i või palestra (võitluskunstide kool) juures. Sellest ajastust on pärit palju skulptuure ja vaasimaale, mis kujutavad kreeka atleete nende treenitud kehadega.
demokraatlikuks (oli aristokraatlik). 6 saj eKr. Ta kaotas võlaorjuse, muutis inimesed seaduste ees võrdseks ja lasi õigusaktid üles kirjutada(keegi ei tohtinud kedagi orjastada, rahvakoosolekud hakkasid tulema) 10 strateegi- ehk kõige tähtsamad riigiametnikud. Neid oli 10, sest võim pidi olema jaotatud. Ateena mereliit- see tekkis võitluses pärsia vastu, mis algul oli küll vabatahtlik, kuid peagi allutasid ateenalased tänu sellele liidule liitlased oma ülemvõimule, sõjaline liit, mida juhtis ateena miks, kelle vastu? Peloponnesose sõda- 431- 404 eKr, sõda, mis haaras tervet Kreekat, kuid kus ateenlased said valusalt lüüa spartalastelt Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse ja nende austamisse antropomorfne- jumalad, kes olid inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult. Kreeka religioonile iseloomulik.
Aischylose teine näidend oli 458. aastal eKr kirjutatud ,,Oresteia" - see oli triloogia, milles töötati välja Ateena uus dialoogia. Tegevus toimus pärast Trooja sõda. Koosneb kolmest näidendist: ,,Agamemnon", ,,Tõivutoojad" ja ,,Eumeniidid". Aischylose triloogia ,,Oresteia" kolmas osa kannab nime ,,Eumeniidid". Apollon saadab Orestese Ateenasse, kus tema üle kohut mõistetakse. Orestes mõistetakse õigeks (Aischylose arvates olid ateenalased õigel teel). ,,Oresteia" räägib Agamemnoni (võitles Trooja sõjas, tema vend Menelaos oli Helena mees, kelle pärast Trooja sõda peeti) perest. Agamemnon naaseb Trooja sõjast, tema naisel on aga afäär ja koos armukesega kavandavad nad mehe mõrva. Agamemnon tapetaksegi, Orestes aga ei suuda seda oma emale andestada. Ematapp on väga suur patta, aga Apollon annab noormehele selleks loa. Orestes tapab ka ema armukese. Tegemist on suure draamaga tulvil
kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga, eraldi maast ei tohtinud heloote müüa
See idee kestis kuni Alexander Suureni, kes tegi selle idee ka pm teoks. See tõi kaasa Sparta ja Pärsia suhete halvenemise, kuna spartalased olid Kyrost toetanud. Algas Pärsia- Sparta sõda. Sparta liider oli Agesilaos. Ta võttis ette sõjaretke Väike-Aasiasse ja oli edukas. Pärslased panid kogu oma rahad mängu, et Kreekas kujundada Sparta vastane liit, kuna lahinguväljal neil õnne ei olnud. Sealt sai alguse Korintose sõda. Samal ajal ateenalased taastasid ennast sellest rahast. Selle sõja lõpuks sõlmiti rahuleping, kuningarahu. See oli Xerxese rahu. See taastas Sparta hegemoonia, kes katkestasid oma liidu Pärsiaga. Kes rikub rahulepingut, seda ähvardab Pärsia agressioon. Rahuleping oli Spartale soodne. Kreeka linnad said autonoomia, st et kõik linnade liidud saadeti laiali. Sparta pidi andma Väike-Aasiasse Kreeka linnad Pärsiale vastutasuks. Järgnes Sparta hegemoonia tippaeg. Nad vallutasid ka
annaabi.ee 
