a Rahutingimused Jaapani ja võitjariikide vahel 1. Jaapan demilitariseeritakse 2. Demonteeriti Jaapani sõjatööstus 3. Jaapanisse jäid USA sõjabaasid 4. Jaapan tunnustas Korea iseseisvust 5. Jaapan tunnustas NSVL õigust Lõuna-Sahhariinile ! NSVL ei kirjutanud rahulepingule alla ning see on tänapäevani sõlmimata II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED 1. ÜRO loomine (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) asutamiskonverents leidis aset 1945. aasta aprillis (see, et ÜRO luuakse otsustati aga 1942. aastal toimunud Jalta konverentsil) ÜRO eelkäija oli Rahvaste Liit, kellel aga polnud sõjajõude ning seetõttu oli ta tihti võimetu konfliktide lahendamisel Asutajariike ligi 50 24. oktoobrit 1945. aastal jõustus ÜRO põhikiri, seda päeva loetakse ÜRO päevaks Eesmärgid: 1. rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2
(demokraatia eiramine) + Aasia vs Aafrika iseseisvumisvõitlus koloniaalsüsteemi lagunemine + ÜRO väljakujunemine + *JALTA KONVERENTS 4-11 veebruar Otsused: o Lääneriigid tunnustasid NSVL hegemooniat Ida-Euroopa üle o Smaa jagatakse okupatsioonitsoonideks o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga o Kutsuda kokku ÜRO asutamiskonverents *POTSDAMI KONVERENTS Püüti ära hoida Smaa poolt uue sõja alustamist: o Smaa & Berliin 4ks okupatsioonitsooniks/-sektoriks o Reparatsioonid o Võim liitlasriikide kontrollnõukogule o 4-de-poliitika (Demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine) *PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 Lepingud allkirjastati 1947 Smaa EU liitlastega (It, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Ungari)
Hitler oli Normandias sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. PUNAARMEE PEALETUNG * 1944. aasta alguses murti läbi Leningradi blokaad * 22. juuni 1944. aastal algas Nõukogude väe pealetung sakslaste tsentri vastu JALTA KONVERENTS (4. 11. 02. 1945.a) Osalejariigid: 1) Suurbritannia 2) USA 3) NSVL Mida otsustati: 1. Lääneriigid lubasid Ida-Euroopa NSVL mõjusfääri 2. otsustati asutada ÜRO; asutamiskonverents otsustati kokku kutsuda aprillis 3. Saksamaa otsustati peale sõda jagada neljaks okupatsioonitsooniks 4. USA palvel lubas NSVL kolm kuud peale sõja lõppu alustada sõjategevust Jaapani vastu SAKSAMAA SAATUS · Ida-Saksamaa; Ida-Austria ja Ida poolne osa Berliinist läks NSVL mõjusfääri · Lääne-Saksamaa; Lääne-Austria ja Lääne-Berliin läksid lääneliitlaste mõjusfääri 2. mail 1945. a Berliin alistati (30.04.1945. a Hitler sooritas enesetapu) 7. mai 1945
1945-.veebruaris liitlasriikide kohtumine Jaltas (Krimi poolsaarel) Jalta/Krimi konverents: Stalin, Truman, Churchill. Otsustati: · Saksamaa jagatakse okupatisooni tsoonideks · Natsism tuleb Saksamaal hävitada · Saksamaa peab hüvitama sõjakahjud · Poola küsimus: idapoolsed alad jäävad NSVLile (piir jooksis mööda rahvuspiiri). Sakslased sunniti Poolast lahkuma (Saksa aladele). · Lepiti kokku, kus ja millal tuleb kokku ÜRO asutamiskonverents. Berliinis 45.a alguses oli Hitler asunud punkrisse elama, seal ta viibis 105 päeva, ainult 2 korda käis maa peal. 30.apr sooritas Hitler enesetapu. Hitleri järglane Dönitz (ka enesetapp). 2.mail (45) kapituleerus Berliin, 7.mail kapitalisatsiooniakt: Saksa väed USAle, 8.mail uus akt ka NSVLile (Venemaal 9.mai võidupüha). 1945. juuli-august: liitlaste 3.kohtumine Botsdamis: Churchill (lahkus valimiste ajaks, tagasi ei tulnud), pärast tema asemel Atlee, USA: Truman, Stalin
· U 60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid · Materiaalsed kahjud Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem · Natsliku Saksamaa, fasistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi · Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSV Liit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ÜRO LOOMINE · Jalta konverentsi otsus · Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents · Põhikiri jõustus 24.10.1945 · Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel 3) Humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel · Asutajaliikmed 51 riiki, ei olnud enam Euroopa keskne · Põhiorganid: 1) PEAASSAMBLEE moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused on soovitusliku iseloomuga 2) JULGEOLEKUNÕUKOGU
1943 lõpp-44 algus Idarinne NSVL 1939a. Piirile Narva jõe taga 1944 aasta lõpuks NSVL väed Sm piiridel 06.06.1944 lääneliitlased täitsid lubadusi. Avati teine rinne. Atlandi vall sakslaste poolt rajatud kindlustuste süsteem Prantsusmaa lännerannikul 1944 lõpus lääneliitlased Saksamaa piiri ääres 1945 sõjategevus Sm Jalta kohtumine Ingl,Usa,NSVL 1)Sm lõpliku purustamise arutamine 2)Kus ja millal toimub ÜRO asutamiskonverents aprill Elbe jõel Ingl, Usa, NSVL ,,Kohtumine Elbel'' 8.mai Saksamaa tingimusteta kapituleerumine II maailmasõda Euroopas läbi juuli-august Potsdani konverents 1)Sm sõjajärgne haldamine: 4 okupatsiooni tsooni(USA,NSVL,INGL,PR)- Berliin jagati neljaks osaks 3)sõjaroimarid kohtu alla - Saksa sõjaroimarite kohtuprotsess Nürnbergis 06.08 Usa tuumarelv Hiroshimale Jpn ei alistunud 09.08 Nagasakile
Ida-poolne osa oli 39. aastal läinud NSVL-e, otsustati, et neid ka tagasi ei saa, jäävad NSVL-le (Valgevene ja Ukraina osad). Poola idapiir kulges nüüd uuest kohast. Poola ida riigipiir hakkas jooksma mööda rahvuspiiri. Poolale anti Saksamaa arvelt alasid (lääne poolt). Elanikkond ei olnud poolakad, vaid sakslased – need tuli minema ajada ja ümber paigutada Sm-le. 1945. aasta aprillis hakkab San Fransiscos ÜRO asutamiskonverents. Rahvaste liidu asemele uus rahvusvaheline organisatsioon ÜRO. Jaltas kordas NSVL oma lubadust, et kui Saksamaa on kapituleerunud, alustab paari kuu pärast Jaapanis sõjategevust. Berliini vallutamine on NSVL ülesanne. 1945. aasta kevadel Berliini vallutamine. 25. aprill 1945. aastal Torgaus Elbe jõe juures ida ja lääne rinne said kokku. 10 Lahingud Berliini pärast algasid aprilli lõpus. 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu
Tagajärjed: ● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega ● Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel – külm sõda ● I, II ja III maailm ● Raudne eesriie – Ida-Euroopa eraldamine muust maailmast ● Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõimu vähenemine maailmas ● ÜRO ● Jalta konverentsi otsus ● Aprill 1945 – San Franciscos asutamiskonverents ● Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel 3) humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel ÜRO Asutajaliikmed – 51 riiki, ei olnud enam Euroopa keskne Põhiorganid: 1) PEAASSAMBLEE – moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused soovitusliku iseloomuga
Samal ajal toimus veebruaris liitlasriikide teine koverents Jalta konverents. Jalta konverentsil arutati kuidas Saksamaa lõplikult purustada ja kuidas suhtuda temasse pärast sõda? Lepiti kokku, et Saksamaa jagatakse okupatsioonitsooniseks; et Saksamaal tuleb hävitada natsism ja et sõjaroimarid lähevad kohtu alla. Samuti otsustati, et Saksamaa peab sõjakahjud hüvitama. Lisaks arutati taaskord sõjajärgset maailmakorraldust lepiti kokku, millal ja kus algab ÜRO asutamiskonverents. Samuti lepiti kokku Poola piiride suhtes Poola riik liikus lääne poole (Saksamaa arvelt sai maa-alasid, nendel elavad sakslased aeti minema). Poola ja Saksa piir kulgeb mööda Oder-Neisse jõge. Ja jällegi otsustati, et NSVL peab astuma Jaapaniga sõtta. NSVL tungis Berliinile järjest lähemale. 30.aprill 1945 sooritas Hitler enesetapu, määras enda asetäitjaks admiral Dönizi. Kuna reaalselt saksa enam vastu panna ei jõudnud, siis 8.mai
välispoliitiliste huvidega. 1933 said Balti ajakirjanike liitude esindajad kokku Tallinnas, kus otsustati - arendada koostööd nende riikide ühiste huvide kaitseks - vahetada perioodiliselt selle koostöö nimel mõtteid - valvata, et juhul, kui ühe riigi erihuvisid riivatakse tõsiselt ja eriliselt, ei teeks teiste riikide press midagi nende huvide kaitse raskendamiseks. Eesti-Läti-Leedu ajakirjandusliku kolmikliidu asutamiskonverents toimus 1933 Kose puhkekodus, kus need samad otsused lepinguna kinnitati. Loodi võimalused ajakirjanike puhkuseks ja stazeerimiseks e ajakirjanike vahetuseks ka Poolaga. Soome oli Eesti ettepaneku suhtes koostööleping sõlmida jahe, ajakirjanike vahetus siiski toimis. 1934 puututi kokku ka Nõukogude ajakirjandusega, millest tehti pikki reisikirju. Võõristust tekitas see suurejoonelisus, mida neile näidati, ja inimeste meeleolud.
annaabi.ee 
