Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"asutajatel" - 13 õppematerjali

asutajatel on otsuste vastuvõtmisel üks lisahääl? ÄS § 169 lg 1 osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega.
Referaat ettevõtlusvormidest - FIE ja OÜ
11
doc

Referaat ettevõtlusvormidest - FIE ja OÜ

elektrooniliselt e-äriregistris ettevõtjaportaalis, on võimalik kujundada seal oleva tüüppõhikirja alusel oma ettevõtte põhikirja. Selleks, et osaühingut elektrooniliselt registreerida, on vajalik, et osakapitali sissemakse on rahaline ja tasuda tuleb nii osakapital kui riigilõiv, mis on 145 eurot, kuid kui asutate osaühingu elektrooniliselt kiirmenetlusega, on riigilõiv 190 eurot, samuti et kõigil asutamisega seotud isikutel on Eestis registreeritud elukoht ja kõigil asutajatel, juhatuse liikmetel ja teistel kandega seotud isikutel on ID-kaart ning nad saavad anda digiallkirju. Kui registreerida ettevõtte notari abil, valmistab notar ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja. Elektroonilisel registreerimisel saate ettevõtte loodud kuni paari tunniga. Arvestage ajakuluks siiski üks tööpäev. Osaühingu registreerimine notari kaudu võtab aega 2-3 päeva.

Majandus → Majandus
14 allalaadimist
Ettevõtluse alused äriühingud
72
ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

sissemakse hindamise kord; · reservkapitali suurus; · juhatuse ning nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana; · muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. · aktisakapitali eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Asutamisel tuleb aktisa eest tasuda täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, milleks tuleb asutajatel avada asutamisel oleva ühingu nimele pangaarve, kuhu tasutakse oma rahalised sissemaksed. Aktsiaselts · Aktsiad · Minimaalne aktsiakapitalinõue on 25 000 (400 000 kr) · Aktsia väikseim nimiväärtus on 1 EUR. Aktsia väljalaskehind ei tohi olla väiksem selle väärtusest. · Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (lihtaktsia). · Aktsiad on nimelised

Majandus → Majanduse alused
103 allalaadimist
Ainetöö aktsiad
22
pdf

Ainetöö aktsiad

Tavaline stsenaarium on, et A-aktsial on üks hääl aktsia kohta, ning B-aktsial on 10 häält aktsia kohta. Seda struktuuri kasutades võib olla selline olukord, kus B-aktsia aktsionärid omavad ainult 20% ettevõtte aktsiatest, kuid omavad täielikku kontrolli ettevõtte üle. Loomulikult on demokraatialikum kui kasutatakse ainult ühte tüüpi lihtaktsiaid ,,üks aktsia, üks hääl". Säärane erisus on välja kujunenud ajal, mil ettevõtete asutajatel või suuromanikel oli vaja laiendada uute aktsionäride abiga ettevõtte kapitali, kuid samal ajal ei tahtnud nad ära anda kontrolli ettevõtte üle. Teise järgu aktsia struktuur tähendab, et ettevõtte asutajad omavad kontrolli ettevõtte üle ja teevad kõiki suuri otsuseid, kaasaarvatud ettevõtte müümine. (2) USAs saavad mõlemad, nii aktsiaselts kui ka osaühing omada kahte erinevat tüüpi lihtaktsiaid, kuid levinum on see aktsiaseltside seas

Majandus → Majandus
50 allalaadimist
Ühinguõigus
57
doc

Ühinguõigus

5. Asutaja määrab SA eesmärgi, kuid asutamise järgselt asutaja roll väheneb. 14.2. Asutamine Asutajaks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Asutamine võimalik kahel viisil: a) Notariaalselt tõestatud asutamisotsusega, mille lisaks on põhikiri (selle võib allkirjastada ka mitu asutajat) b) Notariaalselt tõestatud testamendiga (mis peab sisaldama asutamisotsust ja põhikirja). Asutamise korraldab testamenditäitja. Asutajatel õigus ühiselt asutamisstaadiumis asutamislepingut ja põhikirja muuta, erandjuhtudel kui asutaja välja langenud, siis muuta järgides SA eesmärki. Kui kõik asutajad välja langenud, siis muutmise õigus on piiratud ulatuses juhatusel (SaS § 40). Pärast registrisse kandmist on põhikirja muutmise õigus asutajatel, viimaste puudumisel nõukogul, järgides SA eesmärki (SaS § 41).

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
444 allalaadimist
ÕIGUSE ALUSED
32
docx

ÕIGUSE ALUSED

* Ettevõtja asukoha muutumisel tehakse registrikaardile vastav märge Äriühingu asutamine Ettevõtluse alustamiseks tuleb: 1) Valida sobiv ettevõtluse vorm 2) Valida ning kontorollida ärinimi 3) Valida ja kontrollida kaubamärk 4) Valida põhitegevusala 5) Registreerida ettevõte ( s.t. esitada avaldus äriregistrile). Avalduse saab esitada: a) elektrooniliselt b) notariaalselt kinnitatuna Äriühingu asutamine · Elektrooniline registreerimine ettevõtjaportaali kaudu kui: - kõigil asutajatel, nõukogu liikmetel ja osanikel on Eesti, Soome, Portugali või Belgia ID-kaart või Eesti või Leedu Mobiili ID, - kapital makstakse sisse rahaliselt ning - registreeritakse OÜ, TÜ, UÜ, filiaali või FIE (tulundusühistu ja AS vaid notariaalselt) · Elektroonsel registreerimisel võimalus valida: - kiirmenetlus ( järgmisel tööpäeval) - tavamenetlus ( 5 tööpäeva) Äriühingu asutamine · Registrikaardile kantakse m.h. ka järgmised andmed:

Õigus → Õiguse alused
21 allalaadimist
Eksami kaasused aines Ühinguõigus
16
doc

Eksami kaasused aines Ühinguõigus

Tuleb viidata et asutamisdokumendis tõsised vead. 3. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 1 eurot annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. Kas hagi tuleks rahuldada? Mida saaks uus osanik veel teha, et välistada olukorda, et asutajatel on otsuste vastuvõtmisel üks lisahääl? § Hääleõigus (ÄS § 169) § Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega § Osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Võib põhikirja vastu protestida, kui see on vastuolus äriseadustikuga 4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu,

Kategooriata → Ühinguõigus
636 allalaadimist
Tsiviilõigus
39
doc

Tsiviilõigus

Teised ülikoolid pole. Veel: · Eesti Pank · Rahvusooper Estonia · Rahvusraamatukogu · ETV Ministeeriumi poolt hallatavad asutused tahavad saada staatusesse avalik-õiguslik juriidiline isik: · Hüvitusfond · Haigekassa · Töötukassa · Kaitseliit Osad on korporatiivset liiki, teised on sihtasutused. Juriidilise isiku asutamine · Loasüsteem ­ pädev organ peab andma loa · Avaldamis-normatiivne süsteem ­ asutajatel on seadusest tulenev õigus juriidlist isikut asutada ilma, et keegi peaks otsustama, kas asutamist lubada või ei. Tuleb järgida 14 asutamiskorda. Oluline ettevõtlusvabaduse seisukohalt. Enamus eraõiguslikke juriidilisi isikuid asutatakse selles korras. Asutamine ­ teatud menetlustoimingute tegemine kuni registrikandeni. Esmalt vaja koostada

Õigus → Õigus
302 allalaadimist
Tsiviiliguse konspekt
56
doc

Tsiviiliguse konspekt

· Rahvusooper Estonia · Rahvusraamatukogu · ETV Ministeeriumi poolt hallatavad asutused tahavad saada staatusesse avalik-õiguslik juriidiline isik: · Hüvitusfond · Haigekassa · Töötukassa · Kaitseliit Osad on korporatiivset liiki, teised on sihtasutused. 19 Juriidilise isiku asutamine · Loasüsteem ­ pädev organ peab andma loa · Avaldamis-normatiivne süsteem ­ asutajatel on seadusest tulenev õigus juriidlist isikut asutada ilma, et keegi peaks otsustama, kas asutamist lubada või ei. Tuleb järgida asutamiskorda. Oluline ettevõtlusvabaduse seisukohalt. Enamus eraõiguslikke juriidilisi isikuid asutatakse selles korras. Asutamine ­ teatud menetlustoimingute tegemine kuni registrikandeni. Esmalt vaja koostada asutamisdokument (asutamisleping ja põhikiri) ­ OÜ, AS, MTÜ ja tulundusühistu puhul.

Õigus → Tsiviilõigus
47 allalaadimist
GENEETIKA
34
docx

GENEETIKA

Selle tulemusena võib populatsiooni efektiivne suurus aga dramaatiliselt väheneda (pudelikaela efekt) ja sellest johtuvalt ka alleelide sagedused järglaskonnas. Pudelikael ja asutaja efektid: Geeni triiv tekib kuipopulatsiooni suurus on väike mitu põlvkonda järgimööda ning eriti kui subpopulatsionid on isoleeritud. Geeni triiv tekib ka asutaja efekti korral: populatsioon saab alguse väikesest arvust ristuvatest isenditest. Siin mängib just juhus suurt rolli, millised alleelid asutajatel on olnud (haplotüübid ja haruldased alleelid näiteks). Migratsioon ja geeni vool populatsiooni suurendab pop. efektiivset suurust ja vähendab geeni triivi juhuslikku toimet. Geeni triiv muudab alleelide sagedusi täiesti juhuslikult, seepärast mõned alleelid viivakse populatsioonist välja, teised aga fikseeruvad. Fikseeruminse tõenäosus suureneb ajaga. Samas millised neist fikseeruvad on täiesti juhuslik. Harvad alleelsed variandid reeglina kaovad.

Bioloogia → Geneetika
105 allalaadimist
Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

suudab tõestada rikkumise olemust. 3. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 1 eurot annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. Kas hagi tuleks rahuldada? Mida saaks uus osanik veel teha, et välistada olukorda, et asutajatel on otsuste vastuvõtmisel üks lisahääl? ÄS § 169 lg 1 osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Kohtult võib paluda põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks. 4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma

Kategooriata → Ühinguõigus
241 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

(2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Sihtasutuse peamine erinevus äriühingutest ja MTÜdsest seisneb selles, et sihtasutusel pole ei osanikke, aktsionäre ega liikmeid ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamise jaoks. Asutajatel ei pruugi olla sihtasutusega hiljem enam suurt pistmist. Sihtasutust kasutatakse palju valdkondades, mis ei lähe selle olemusega kokku. Selle mõiste on kõige ebamäärasem. Nt. mis õiguslik organ on TÜ Kliinikum? ­ sihtasutus; asutajad: TÜ, linn ja riik. Testamendiga võib asutada sihtasutuse, nt. võib pärandaja moodustada eluajal sihtasutuse, siis sihtasutus pärib tema vara. 3.3.2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Mõiste - Vt. TsÜS §25 lõige 2 §25

Õigus → Õigus
177 allalaadimist
Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
100
doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

139 lg-s 1 ettenähtud miinimumtingimused. Poolte kokkuleppel võidakse asutamislepingusse ja põhikirja võtta ka tingimusi, mida ÄS ette ei näe, kui need ei ole vastuolus seadusega (ÄS § 139 lg 2). Asutamisleping 14 ja põhikiri peavad olema kooskõlas ka TsÜS-i tehinguid käsitlevate sätetega. Asutamisleping jääb kehtima pärast osaühingu kandmist äriregistrisse. Asutamislepingu sõlmimisega tekivad asutajatel vastastikused kohustused (nt ettenähtud tähtajaks sissemaksete tasumine/üleandmine jne). Asutamislepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral ühe asutaja poolt saavad teised asutajad end kaitsta tsiviilõiguslike vahenditega (kahju hüvitamise nõue, leppetrahvi või viivise nõue, kui see on lepingu või põhikirjaga ette nähtud). Osaühingu põhikiri Osaühingu põhikirja projekti osaühingu asutamisel võivad osanikud koostada ise või taotleda selle koostamist

Õigus → Õigus alused
26 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

(2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Sihtasutuse peamine erinevus äriühingutest ja MTÜdsest seisneb selles, et sihtasutusel pole ei osanikke, aktsionäre ega liikmeid ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamise jaoks. Asutajatel ei pruugi olla sihtasutusega hiljem enam suurt pistmist. Sihtasutust kasutatakse palju valdkondades, mis ei lähe selle olemusega kokku. Selle mõiste on kõige ebamäärasem. Nt. mis õiguslik organ on TÜ Kliinikum? – sihtasutus; asutajad: TÜ, linn ja riik. Testamendiga võib asutada sihtasutuse, nt. võib pärandaja moodustada eluajal sihtasutuse, siis sihtasutus pärib tema vara. 3.3.2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Mõiste - Vt. TsÜS §25 lõige 2 §25

Õigus → Tsiviilõigus
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun