täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1
Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud. Tööliste arv kasvas, tööpuudus praktiliselt likvideeriti. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse arengut. Laiendati põllupinda, rajati uusi asundustalusid, mis enamasti ka jalad alla said. Laiandaselt tegeleti maa- ja tõuparandusega ning arendati ühistegevust. Eriti olelused olid piimaühisused, mis rajasid meiereisid, kus valmistasid võid. Eesti vedas välja peekonit, võid ja mune, samuti metsa, lina paberit, tekstiili.
Sõjanduses on koalitsioon mitme riigi sõjaline liit teise riigi või riikide rühma vastu. *Parlamendi killustatus *4-5 erakonda *Sisepinged (kompromisside tegemine raske) *Valitsuse koosseisud 1920. a põhiseaduse alusel: -16 koalitsioonivalitsust -Keskmine eluiga 10,5 kuud Asundustalu- Mõisate maa riigistati. Talusid jagati talupoegadele, kuid kõige pealt said Vabadussõjas võidelnud esimestena. Esialgu maksti riigile renti, hiljem sai asundustalusid osta ka pärisomandusse. Võõrandatud maid kompenseeriti, kuid see summa oli väga väike. Balti liit- 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping (5 riiki liidus: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola) Devalveerimine- valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Vapsid- Eesti Vabadussõjalased aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed Vaikiv ajastu- 12.03.1934-21.06.1940 *Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem K.Pätsi välja kuulutatud
areneda ka alevid. Mõisates on kutsekoolid, ning paigutati ka koole. Heaks näiteks on on Mooste mõis- Mooste põhikool. Talude keskmine suurus vähenes, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda. Uute talude käivitamisel oli puudus hoonetest, inventarist, loomadest. Sageli jagati talude vahel ka mõisa majandushooneid. Asundustalusid loodi näiteks Partsi mõisas. Sellele on iseloomulik korrapärane kruntide planeering, iseloomusta asukoht muust asustusest eemal. 1929.a loodis Asunduskomisjon, mis pidi valima riigi maadest asunduskõlbulikke maid, teostama planeerimis- ja maaparandustöid, rajama juurdepääsuteed, ehitama hooned ning lõpuks müüma soovijatele. Asundused rajati senisele metsamaale, riigipoolt tehti maaparandus, rajati teedevõrk ja koostati projektid. Asunudtalu said rajada Eesti
tõmbamiseks. Sellest ajast pärit ka lahustükid n. heinamaad. Asumikutalud vastandiks rajati esimese maareformiga Eesti ajal. Eesti maareform oli korraldatud 1919.aastal 19.oktoobri maaseaduse alusel pärast Vabadussõda, või õigemini Vabadussõja käigus algatatud protsess, mis nägi ette, et võõrandatakse rüütlimõisad, neist tuuakse riigitagavaramaad ja nende baasil hakatakse looma asundustalusid. See tähendas seda, et EV võttis vastu väga resoluutse otsuse. Kasutatakse ka mõistet maauuendus. Mis siis juhtus selle maareformi käigus? Enne oli ligi pool rüütlimõisad ja peaaegu sama palju väike maa omanike (ostetud talusid päriseks), ülejäänud jagunes väga erinevate omanike vahel. Tähendab et, et mingi selle 47% kallale, et likvideerida suurmaaomandus, põhjusteks: 1) Ajalooline ülekohus saksa vallutused, georendid, sunnismaisus
See avaldus mitmete , enamasti kõige moodsamate riiklike ettevõtete rajamises. Hoogsalt arenensid põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt. Tööstusharud. Juba 1936. Aastaks oli tööstustoodang 1929. Aastaga võrreldes tõusnud 30% võrra.Tööliste arv kasvas, tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse arengut. Laiendati põllupinda, rajati aina uusi asundustalusid, mis enamasti ka jalad alla said. Laialdaselt tegeldi ma- ja tõuparandusega ning arendati ühistegevust. Eriti olulised olid piimaühisused, kes rajasid meiereisid, kus toodeti muu hulgas kvaliteetset eksportvõid. Toodangu turustamisele aitas kaasa Euroopas kujunenud soodus konjuktuur, mis oli osalt tingitud sellest, et suurriigid valmistusid taas sõjaks. Eesti vedas välja toidukaupu- veeti peamiselt tööstustooteid. Oluline on, et Eesti
põhjaks kujunesidEestis aastad 1932 1933. o 1930. aastate teine pool oli Eestile väga edukas. o Riik sekkus majandusellu senisest aktiivsemalt. o Hoogsalt arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus. o Tööpuudus praktiliselt likvideeriti. o Riik toetas jõuliselt põllumajanduse arengut: laiendati põllupinda, rajati uusi asundustalusid, tegeleti maa- ja tõuparandusega, arendati ühistegevust. o Eesti väliskaubandusbilanss oli aktiivne: välja veeti rohkem kui sisse. Vaikiva ajastu kehtestamine: · 12. märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ning Tallinna kesklinnaoma kontrolli alla toimus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre. · Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti
valitsus+peamin. Riigipea - Riigivanem President Riigikord Parlamentaarne Vabariik Presidentaalne Vabariik Presidentaalne Vabariik Pilet 21 Majandus Eesti Vabariigis Maareform 1919.a Asutav Kogu sisu: mõisnike maavaldused riigistati jagati soovijatele, eelistati vabadussõjas osalejaid; koolidele; rahvamajadele; Tekkis palju uusi asundustalusid. *majanduslik buum *võetakse palju laene *rajatakse ettevõtteid 1923 saabus kriis Venemaa turg kadus, laenude tagasimaksmine Majandus vajas ümberkorraldamist: 1)orienteeriumine vene turult Lääne-Euroopa turule 2)tuli toota seda, milleks endal toorainet oli keemiatööstus - põlevkivi, metsatööstus- puit, paber
Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud. Tööliste arv kasvas, tööpuudus praktiliselt likvideeriti. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse arengut. Laiendati põllupinda, rajati uusi asundustalusid, mis enamasti ka jalad alla said. Laiandaselt tegeleti maa- ja tõuparandusega ning arendati ühistegevust. Eriti olelused olid piimaühisused, mis rajasid meiereisid, kus valmistasid võid. Eesti vedas välja peekonit, võid ja mune, samuti metsa, lina paberit, tekstiili. Aeg kahe maailmasõja vahel 26. märts 2009. a. 15:32 19nov 1918 Saksamaa kapituleerus. I maailmasõda lõppes. 1919 jaanuaris algas Pariisis
Albert Kivikas ,,Nimed marmosrtahvlil", pöördumine ajaloo poole. Ristikivi ,,Tuli ja raud" Jüri Parijõgi lasteraamatute kirjutaja. 30-datel kerkis esile uus põlvkond. Uus kirjanduslik rühmitus Arbuja: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing. Tõid esile rohkem luulet. Uussümbolistid, proovisid elu süvitsi mõtestada. Kehtestati hügieeni eeskirjad riiklikul tasemel. Seoses eluruumidega tulid muutused, hakati ehitama rohkem ruume. Maal rajati palju asundustalusid. Paljudel inimestel tekkis nüüd võimalus eraldi elamiseks, kuigi elamistingimused olid tagasihoidlikud. See tähendas suurt muutust argielus. Lääne-Euroopas oli eluruumide ülerahvastuse probleem kuid 30-datel Eestis see probleem leevenes, tekkis väike korterite varu. Nn tallinna majad ehitati tihtipeale just töölistele, kuid nende jaoks olid tihtipeale üür liiga kõrge, mille tõttu elati vanades tingimustes edasi. Hakati tegelema ka kodukaunistamisega
ning suurenes karjamaade pindala. Loomi peeti enamasti maadel, mis ei kõlvanud põlluks ega heinamaaks. Tihti lasti neid ka sööma söötis põldudele, niidetud heinamaadele ja teistele tarbemaadele, mida ajutiselt põhieesmärgil ei kasutatud. Tavalised kariloomade karjatamiskohad olid ka külalähedased võsastikud, metsahõrendikud, raiesmikud. Kõige ulatuslikumaks ajaloo jooksul muutus karjatamine metsades 20 sajandi alguskümnenditel. Eesti iseseisvumise järel moodustati hulgaliselt asundustalusid, kus oli suur puudus karjamaadest. Loomi karjatati õige sageli kodulähedastes metsades, mis olid riigimetsad. 1920-ndatel aastatel võis riigimetsades karjatatavate loomade arv ulatuda 100 000-ni. Asunikelt võeti riigimetsades karjatamise eest tasu. Näiteks 1924. aastal moodustas selline tasu kogu riigimetsanduse tuludest 1,1%. Loomade karjatamist tuli lubada sageli isegi metsades, kus see läks vastuollu metsakasvatuslike huvidega
annaabi.ee 
