• Malcolm Baldridge’i Auhin Keskonnamõju liigid: • Füüsikalis-keemiline • Bioloogiline • Kultuuriline • Sotsiaalmajanduslik KMH olulised tunnused • Mõiste “keskkond” lai käsitlus • Interdistsiplinaarsus • Alternatiivide/Variantide käsitlemine • Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine • Süstemaatilisus • Reprodutseeritavus • Dokumenteeritus • Avalikkuse osav Auditi tüübid: (näited) • Vastutusaudit • Asukohaaudit • Omaniku vahetusega kaasnev audit • Eriauditid • Keskkonnajuhtimis süsteemi adudit 1. KK programm 1973-1976 saastaja maksab printiip ühe riigi piires tehtud tegevus ei tohi kahjustada teist riiki peab arvesse võtma arengumaade huve peab kaasa aitama rahvusvahelistele keskonna meetmetele tuleb tõsta KK alast teadlikust tuleb arvestada iga saastuse liigi omapära 7. KK programm 2013-2020 HEA ELU MAAKERA VÕIMALUSTE PIIRES.
või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest on erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. Keskkonnamõju hindamine tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Keskkonnaauditi tüübid on vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, sertifitseerimisaudit, keskkonnajuhtimissüsteemi audit.Eriauditid on jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm.Auditeerimise sagedus - Keskkonnajuhtimissüsteemi auditid on üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid on reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka
kriteeriumide täitmise ulatus Audiitor on auditi läbiviija. Auditeerimise põhimõtted. Prognoosida, kui: Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Tegeleb tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. Audititüübid. Vastavusaudit Vastutusaudit Asukohaaudit Omaniku vahetusega kaasnev Eriauditid Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id) Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse. Keskkonnakorraldus avalikus sektoris arvestatav osa keskkonnakaitselistest meetmetest. Demingi juhtimismudel Kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta Kavanda - Keskkonnapoliitika - Olulised keskkonnaaspektid ja mõjud
hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk: 10 Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi; Kas süsteem on edukalt rakendunud; Kui hästi see toimib. Audititüübid: Asukohaaudit; Omaniku vahetusega kaasnev audit; Eriauditid; Keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole.
Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Auditis osalejad: Auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Auditeerimise sagedus: KJS auditid üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka
Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused
Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest: Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused
keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud Auditi ja keskkonnamõju hindamise vahe KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. · Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: · Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid. · Vastavusaudit · Asukohaaudit · Omaniku vahetusega · kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit Eriauditid. Jäätmekäitlusaudit · Veekasutusaudit · Tootmisriskide audit · Toote elutsükli audit · Keskkonnariski audit · Tööohutuse audit Keskkonnajuhtimissüsteemi audit. Audit peab selgitama: · Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi · Kas süsteem on edukalt rakendunud · Kui hästi see toimib
ole o keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui …: … mõjuallikat enam ei ole, kuid mõju on olemas … mõjuallikas on olemas ja mõju on olemas … mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud audititüübid: o vastavusaudit (käsitleb organisatsiooni tegevuse vastavust õigusaktidele) o vastutusaudit/asukohaaudit (eesmärgiks on selgitada mingi maa-ala pinnase ja/või põhjavee reostust ja selle tekkimise riske; tehakse sageli kinnisvara omaniku/valdaja vahetuse korral, et selgitada võimalike keskkonnakahjudega kaasnevat vastutust) o omaniku vahetusega kaasnev audit (eesmärgiks on selgitada kinnistu ja/või sellel tegutseva organisatsiooni (ettevõtte) keskkonnaprobleemid, nendega
annaabi.ee 
